Pandeemilise gripi vastase vaktsineerimise senine kogemus maailmas  

3. detsember 09 print

Vaktsiinid on üks tõhusamaid viise vältimaks pandeemia ajal grippi nakatumist. Kuna pandeemilise gripi viirus on uus, on peaaegu kõik inimesed selle suhtes immuunkaitseta. Vaktsiinid loovad viiruse vastu immunoloogilise kaitse ja lisaks vaktsineeritud isiku enda kaitsmisele aitavad piirata haiguse levikut.

Euroopas kasutusel olevate pandeemilise gripi vaktsiinide väljatöötamist ja uurimist alustati juba enne pandeemia teket, et olla selle võimalikuks puhkemiseks valmis. Pandeemilise gripi tüve kindlaksmääramise järel lülitati see vaktsiini koostisse ning viidi läbi immunogeensuse, ohutuse jm lisauuringud. Teave uuringute kohta on avaldatud Euroopa Ravimiameti veebilehel.


Vaktsineerimise ohutus senise kogemuse alusel

WHO andmetel oli novembri lõpul vaktsineerimist alustanud umbes 40 riiki, 16 neist edastas vaktsinatsioonialast teavet WHO-le. Väljastatud on umbes 80 miljonit vaktsiinidoosi ja vaktsineeritud vähemalt 65 miljonit inimest. Esimestena, juba septembris, alustasid vaktsineerimist Austraalia ja Hiina.

Vaktsiinide kõrvaltoimed on ravimijärelevalve asutuste kõrgendatud tähelepanu all. Seni on sagedaste kõrvaltoimetena nähtud süstekoha punetust, turset ja valulikkust, mis möödub ise ilma ravita. Harvem on peale vaktsineerimist esinenud 48 tunni jooksul mööduvat palavikku, peavalu, väsimust ja lihasvalu. Allergilisi reaktsioone on esinenud vaktsiini puhul oodatud sagedusega.

WHO ei ole tuvastanud ühtegi surma, mille oleks põhjustanud vaktsineerimine pandeemilise gripi vaktsiiniga. Kõiki ajaliselt vaktsineerimisega lähedasi surmajuhtumeid uuritakse jätkuvalt väga hoolikalt, et hinnata võimalikku seost vaktsineerimisega.

Ei ole teateid, et pandeemilise gripi vaktsiin (või mõni muu gripivaktsiin) oleks raskendanud või muutnud ägedamaks krooniliste haiguste kulgu.

Vaktsineeritutel on esinenud alla 10 Guillain-Barre sündroomi (GBS) juhu. See sagedus vastab sündroomi esinemissagedusele mittevaktsineeritutel. GBS on kiiresti progresseeruv perifeerse närvisüsteemi immuunkahjustus, mille väljenduseks on lihasnõrkus. Enamus patsiente paraneb sellest täielikult, ent võimalik on püsiva lihasnõrkuse teke. Sündroom tekib rea nakkuste tulemusel, sh gripi korral. Seda sündroomi seostati 1976. aasta gripivaktsiiniga, seetõttu on selle esinemine hoolika tähelepanu all.

Seni ei ole kasutatavate vaktsiinide ohutuses leitud olulisi erinevusi. Kokkuvõtvalt on WHO leidnud, et pandeemilise gripi vaktsiinide ohutus on sarnane hooajalise gripi vaktsiinide omaga. Hooajalise gripi vaktsiine on kasutatud üle 60 aasta.

Ravimiamet saab Euroopa Ravimiametilt iganädalaselt teavet vaktsineerimise käigus registreeritud kõrvaltoimete kohta, analüüsib seda ja teavitab vajadusel tervishoiutöötajaid ja üldsust vaktsiinide ohutut kasutamist puudutavast uuest teabest.


Täiendavat teavet vaktsineerimise ohutuse kohta Euroopas ja teistes riikides leiab Maailma Terviseorganisatsiooni ravimiohutuse keskuse veebilehelt.

Vaktsineerimist käsitleb ka Euroopa Kliinilise Mikrobioloogia ja Nakkushaiguste Ühingu pressiteade.


Ravimiamet Nooruse 1, 50411 Tartu | Tel: 737 41 40 | Faks: 737 41 42 | info@ravimiamet.ee | Asukoha kaart