• English
  • Eesti
UudisedUudised

2014. aastal laekunud ravimi kõrvaltoime teatised

02.02.2015
Printer-friendly version

 

Ravimiametile laekus 2014. aastal 176 ravimi kõrvaltoime teatist, milles kirjeldati kokku 484 võimalikku kõrvaltoimet.

Kes teatisi saatsid?
Kõrvaltoimete tõsidus ja seos ravimiga
Vaktsiinide kõrvaltoimed
Kõrvaltoimete oodatav teatamise sagedus
Kuidas teatada kõrvaltoimest?

Kes teatisi saatsid?

Kõrvaltoimetest teatasid 2014. aastal:
- 148 juhul meditsiinitöötajad (75 Ravimiametile, 73 ravimi müügiloa hoidjale)
- 28 juhul patsiendid (22 Ravimiametile, neist 2 juhul proviisori abiga ning 6 ravimi müügiloa hoidjale)

Tervishoiutöötajatelt teatised Ravimiametile (75 teatist):

eri- ja üldarstid – 39
perearstid – 31
õed – 5

Patsiendilt teatised Ravimiametile (22 teatist):

patsient– 20
patsient proviisori abiga – 2

Tervishoiuasutustest ja koolidest teatised  Ravimiametile (38 teatist):

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla – 13
SA TÜ Kliinikum – 9
AS Ida-Tallinna Keskhaigla – 5
Elite Kliinik AS – 2
Hiiumaa Haigla – 2
SA Tallinna Lastehaigla Kesklinna Lastepolikliinik – 2
AS Lõuna-Eesti Haigla – 1
AS Rakvere Haigla - 1
SA Läänemaa Haigla – 1
AS Lääne-Tallinna Keskhaigla – 1
Valga Haigla AS – 1
Perearstikeskustest – 33
Koolidest  – 1

Müügiloa hoidja edastas  Ravimiametile 79 teatist (patsientidelt 6 ja tervishoiutöötajatelt 73).

Kõrvaltoimete tõsidus ja seos ravimiga

Kõrvaltoime (KT) teatiste jaotumine tõsiduse järgi:

 

Teatiste arv kokku

Tõsist KT sisaldavate teatiste arv

Teatises kirjeldatud võimalike KT arv

Nendest tõsiseid KT

Nendest mittetõsiseid KT

Kokku

176

117 (66,5%)

484*

233 (48,1%)

251 (51,9%)

Ravimid

146

109 (74,7%)

389

216 (55,5%)

173 (44,5%)

Vaktsiinid

30

8 (26,7%)

95

17 (17,9%)

78 (82,1%)

*Üks teatis kirjeldab sageli mitut kõrvaltoimet.

Tõsisteks kõrvaltoimeteks liigitakse järgmised reaktsioonid:

• ravimitest põhjustatud surmajuhtumid,
• eluohtlikud reaktsioonid ravimite manustamisel (termin „eluohtlik“ tähendab antud juhul seda, et reaktsiooni ajal oli patsiendi seisund eluohtlik, mitte et reaktsioon võiks hüpoteetiliselt olla eluohtlik, kui ta oleks tõsisem),
• püsivaid tervisehäireid tekitanud reaktsioonid ja kõrvaltoimed (sh invaliidsus),
• töövõimetust põhjustanud ravimite kõrvaltoimed,
• haiglaravi vajanud või seda pikendanud reaktsioonid ravimitele,
• haiguse kestust ja kulgu mõjutanud kõrvaltoimed,
• ravimite koostoimetest tingitud reaktsioonid,
• ravimitest põhjustatud väärarengud,
• ravimsõltuvuse teke,
• muud tõsised või meditsiiniliselt olulised reaktsioonid ravimitele.

Kõrvaltoime ja ravimi vaheline seos

Seos ravimiga võimalik
Ravimiametile laekunud teatisi hinnati Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kriteeriumidele* vastavalt. 176 teatisest 149 puhul oli seos ravimiga võimalik:

• 3 puhul oli seos ravimiga kindel
• 73 puhul oli seos ravimiga tõenäoline
• 73 puhul oli seos ravimiga võimalik ning esitatud oli minimaalne nõutav informatsioon

Seos ravimiga ebatõenäoline
Ülejäänud 27 teatise puhul oli seos ravimiga ebatõenäoline või seos puudus, mistõttu need teatised on edasisest kokkuvõttest välja jäetud:

• 4 puhul oli seos ravimiga ebatõenäoline
• 7 juhul ei olnud juhtum ravimiga seotud
• 16 juhul ei saanud juhtumit hinnata, sest puudus minimaalne nõutav informatsioon

Nende teatiste hulgas oli 3 surmaga lõppenud juhtu:

- 81-aastane kõrgvererõhutõve ja kroonilise südamepuudulikkusega meespatsient sai virvendusarütmia raviks propafenooni, südamekahjustusega hüpertooniatõve tõttu perindopriili ja metoprolooli ning kopsuturse tõttu spironolaktooni peaaegu 2 aasta vältel; lisaks neile ravimitele sai 6 kuud dabigatraani. Patsient suri kodus, surma täpsemad asjaolud on teadmata, surma põhjuseks peeti südamepuudulikkust. Südamepuudulikkuse süvenemise ja surma seost ravimitega pole võimalik hinnata.

- Teadmata vanuses naispatsient, kellel alustati ravi rivaroksabaaniga, suri 2-3 päeva hiljem insuldi tõttu. Seos hinnati ebatõenäoliseks, kuna esinesid teised riskifaktorid.

- 72-aastane naispatsient, kes sai neeruvähi tõttu temsiroliimust, suri haiguse progresserumise tõttu.
27 teatisest, mille puhul seos reaktsiooni ja ravimi vahel on hinnatud ebatõenäoliseks või mitteseotuks, on 21 teatises kirjeldatud ühte või enamat tõsist kõrvaltoimet. Nende juhtude korral esinesid teised riskifaktorid ja kaasuvad haigused või olid andmed puudulikud, et seost adekvaatselt hinnata.

Meditsiinilise kinnituseta patsiendi teatised
Patsientide poolt edastatud 28 teatisest 12 jäid meditsiinilise kinnituseta, st patsient ei andnud nõusolekut arstiga ühendust võtta/arst ei kinnitanud reaktsiooni olemasolu/arst välistas seose ravimiga (arvestades patsiendi haiguste anamneesi ja teisi kasutatud ravimeid). Kahel juhul ei olnud arst tekkinud reaktsioonidest teadlik ega saanud seetõttu neid ka kinnitada (st patsient ei pöördunud arsti poole).
Patsiendid peaksid alati kahtlustatava kõrvaltoime puhul sellest rääkima oma arstile. Kõrvaltoime võib vajada ravi, samuti võib reaktsioon olla hoopis ravi vajav uus haigusseisund. Iseseisvalt arsti poolt määratud ravi lõpetamine võib haigust süvendada.

* WHO põhjusliku seose kriteeriumide kohta loe - http://who-umc.org/Graphics/24734.pdf

Kõrvaltoimete liigitamine tõsiseks/mittetõsiseks:

149-st kõrvaltoime teatisest, mille puhul oli ravimi ja kõrvaltoime vaheline seos kindel, tõenäoline või vähemalt võimalik, sisaldasid:

• 88 teatist (59,1%) vähemalt ühte tõsist kõrvaltoimet (81 teatist ravimitele ja 7 vaktsiinidele)
• 61 teatist (40,9%) vähemalt ühte mittetõsist kõrvaltoimet (40 teatist ravimitele ja 21 vaktsiinidele)

Ravimite tõsised kõrvaltoimed

Tähelepanu! Loetelus toodud võimalike kõrvaltoimete interpreteerimisel peab olema ettevaatlik, sest mainitud kõrvaltoimed ei pruugi olla ravimist tingitud ning nende andmete põhjal ei tohi erinevaid ravimeid omavahel võrrelda.

Kõrvaltoime teatises esitatud andmed ei pruugi olla piisavad reaktsiooni hindamiseks ja lõplike järelduste tegemiseks.
Ravimi kõrvaltoimetest teatamine sõltub paljudest teguritest, nt sellest, kui laialdaselt ravimit kasutatakse, kui pikaajaliselt on ravim juba kasutusel olnud, samuti meedia huvist ravimi vastu ja arstide suhtumisest teatiste saatmisse. Seetõttu kajastavad esitatud andmed ainult osa ravimi kasutamisel ilmnevatest kõrvaltoimetest ja ainult Eesti andmete alusel ei saa tuletada tegelikku kõrvaltoimete esinemissagedust.
Pigem tuleks vaadata neid kui häid näited sellest, kus arstid on kahtlustanud ravimi ja reaktsiooni vahelist seost ning sellest Ravimiametile või müügiloa hoidjale teatanud.


Surmaga lõppenud reaktsioonid, mille puhul seost ravimi ja reaktsiooni vahel ei saa välistada - 2014 a. teatati 7 korral surmaga lõppenud reaktsioonidest.

Neist 5 teatist edastati müügiloa hoidjate vahendusel ja 2 arstidelt Ravimiametile.

2 teatist olid seotud dabigatraaneteksilaadi kasutamisega:

- 82-aastane naispatsient sai dabigatraani 110 mg 2 korda päevas mittevalvulaarse kodade virvendusarütmia tõttu. 1 kuu hiljem diagnoositi patsiendil dilatatiivne kardiomüopaatia ning patsient suri. Patsient oli saanud kaasuvana ka telmisartaani, nebivolooli, torasemiidi, atorvastatiini ja isosorbiitmononitraati. Kaasuvatest haigustest olid teada arteriaalne hüpertensioon, hüperkolesteroleemia ja stenokardia; hiljem diagnoositi ka türeotoksikoos ja südamepuudulikkus. Kuna patsiendil ei olnud enne dabigatraaniga ravi alustamist dilatatiivset kardiomüopaatiat diagnoositud, ei saa välistada seost ravimiga, kuigi esinesid ka teised riskitegurid, mis võisid kardiomüopaatia teket soodustada. Tegemist on seniteadmata kõrvaltoimega, Euroopa kõrvaltoimete andmebaasis EVDAS statistiline ohusignaal puudub.

- 72-aastane meespatsient sai dabigatraani 110 mg 2 korda päevas mittevalvulaarse kodade virvendusarütmia tõttu. Teisel ravipäeval tekkis patsiendil maoverejooks, järgmisel päeval patsient suri. Patsiendil oli anamneesis lisaks veel alkohoolne maksatsirroos, söögitoru veenilaiendid, entsefalopaatia ja südamepuudulikkus, mille tõttu ta sai lisaks digoksiini, spironolaktooni ja furosemiidi; 2.tüübi diabeet, mille tõttu tarvitas metformiini ja duodenaalhaavand, mille tõttu sai raviks omeprasooli. Seega esines patsiendil mitmeid teisi seedetrakti verejooksu soodustavaid tegureid. Arvestades dabigatraani antikoagulatiivset ja veritsust soodustavat toimet, ei saa siiski ravimi seost verejooksuga täielikult välistada.

Rivaroksabaan:
- 82-aastane naispatsient sai ravi rivaroksabaaniga süvaveeni tromboosi tõttu. Kaasuvana esines patsiendil südamepuudulikkuse (mitraalklapi raske puudulikkus) III aste ja permanentne kodade virvendusarütmia. Patsient tarvitas raviks ka digoksiini (mitmete katkestustega ravimintoksikatsiooni tõttu), spironolaktooni, furosemiidi ja torasemiidi. Patsient sai erüsiipeli ehk roospõletiku ja kuseteede infektsiooni tõttu lisaks antibiootikume (amoksitsilliin+klavulaanhape; oksatsilliin; tsefadroksiil ja tsiprofloksatsiin). Patsient hospitaliseeriti süvaveeni tromboosi tõttu ning sai seetõttu antikoagulantravi naatriumenoksapariini ja varfariiniga. Varfariinravi foonil kõikus INR ja tekkisid spontaansed hematoomid jalgadele. Seetõttu alustati uuesti ravi rivaroksabaaniga. 2 nädalat hiljem tekkis aga patsiendil hemorraagiline insult, teadvushäire süvenes kiiresti, tekkis kooma ja patsient suri. Patsiendil esinesid veritsuse riskifaktoritena: kõrge vanus (82 a), naissugu, ebastabiilne INR varasemalt varfariinravi foonil ning paljude ravimite koostarvitamine. Ei saa välistada intratserebraalse hemorraagia tekke seost rivaroksabaani kasutamisega.

Ruksolitiniib
- 67-aastasele meespatsiendile, manustati raviprogrammi (compassionate use programme) raames ruksolitiniibi primaarse müelofibroosi raviks. Patsiendil oli anamneesis lisaks südame isheemiatõbi, hüpertensioon ja südame paispuudulikkus. Patsient kasutas seetõttu raviks ka metoprolooli, atsetüülsalitsüülhapet, amiodarooni, digoksiini, atorvastatiini, tamsulosiini, zolpideemi ja oksükodooni. Patsiendil esines ravi ajal korduvalt leukotsütoosi, mille tõttu ruksolitiniibi annust muudeti. Vaatamata sellele tekkis patsiendil uuesti leukotsütoos, diagnoositi sepsist ning kujunes raske üldseisundi foonil hulgiorganpuudulikkus ja südame rütmihäired, mille tõttu patsient suri. Tekkinud reaktsioonide põhjuseks võib pidada nii müelofibroosi transformeerumist ägedaks leukeemiaks, kui ka lisandunud infektsiooni. Infektsioonide seos ravimiga on hinnatud võimalikuks, kuid leukotsütoos võis olla seotud nii müelofibroosi transformeerumisega ägedaks leukeemiaks kui ka sepsisega.

Rituksimab
- 69-aastane meespatsient sai kroonilise lümfoidse leukeemia raviks rituksimabi. Esimese infusiooni ajal tekkis patsiendil kerge täpsustamata reaktsioon, mis möödus. Korduvale (5.) rituksimabi infusioonile tulles oli patsiendi ainukeseks kaebuseks trepist käimisel tekkiv hingeldus. Infusiooni järgselt leiti aga patsient kliinilises surmas, elustati korduvalt, kuid edutult ja patsient suri. Lahangul leiti patsiendil müokardiinfarkt. Rituksimabi kõrvaltoimetena võib esineda mitmeid kardiovaskulaarseid reaktsioone, sh müokardiinfarkti, millega seoses on harva täheldatud ka surmaga lõppenud juhtusid. Seost ravimiga ei saa välistada.

Agomelatiin
- Teadmata vanuses meespatsient sai raviks agomelatiini, kuid umbes 1 kuu pärast ravi alustamist teostas suitsiidi seoses töökaotusega. Ei saa välistada seost ravimiga.

Jopamidool
- 56-aastasel meespatsiendil tekkis kontrastainega (jopamidool) kompuutertomograafilise uuringu käigus teadvuskadu ja vereringe seiskus. Seisundit käsitleti esialgu anafülaktilise šokina, kuid elustamisvõtted jäid tulemusteta. Lahangul ei leitud anafülaksiale iseloomulikke muutusi ning surma põhjuseks jäi südasurm ilmselt rütmihäire tõttu. Ei saa välistada seost jopamidooliga, kuna südame rütmihäired ning ka südameseiskus on jopamidoolile võimalikud teadaolevad kõrvaltoimed.

Enamusel surmaga lõppenud juhtudest oli tegemist raskes üldseisundis või tüsistunud raskete kaasuvate haigustega patsientidega, kellel kasutati raviks mitmeid tugevatoimelisi ravimeid. Mõnel juhul oli tegemist tõsiste teadaolevate kõrvaltoimetega.
Esitatud üksikjuhtude põhjal ei saa ravimeid omavahel võrrelda ega põhjapanevaid järeldusi teha.

Kõrvaltoimed ravimrühmade kaupa

Alljärgnev kokkuvõte on ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoime teatiste kohta, mille puhul ravimi ja kõrvaltoime vaheline seos on hinnatud vähemalt võimalikuks.

ATC kood

Ravimrühm

Tõsiste teatiste arv

Tõsiste ja mittetõsiste teatiste arv kokku

A03

Seedetrakti funktsionaalsete häirete raviks kasutatavad ained

0

1

A10

Diabeedi raviks kasutatavad ained

3

4

B01

Tromboosivastased ained

18

21*

B02

Verejooksu tõkestavad ained

1

1

B03

Aneemiavastased preparaadid

0

1

B05+C08

Vereasendajad ja perfusioonilahused + kaltsiumikanali blokaatorid

1

1

C01B

Antiarütmikumid, I ja III klass

1

1

C03

Diureetikumid

0

1

C09

Reniin-angiotensiinsüsteemi toimivad ained

0

1

C10

Lipiidisisaldust muutvad ained

1

2

D10

Aknevastased preparaadid

3

3

G02, G03

Kontratseptiivid (rasestumisvastased vahendid)

8

10

H01

Hüpofüüsi ja hüpotalamuse hormoonid ja nende analoogid

2

2

H03

Kilpnäärme ravi

1

1

J01

Antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks

4

9

J01+1WBD

Antibakteriaalsed ained + Nahapuhastusvahend

1

1

J05

Viirusvastased ained süsteemseks kasutamiseks

0

2

J06

Immuunseerumid ja immunoglobuliinid

1

1

J07

Vaktsiinid

8

29**

L01

Kasvajavastased ained

10

12***

L02

Endokrinoloogiline ravi

2

2

L03

Immunostimulaatorid

1

1

L03+J05

Immunostimulaatorid + viirusvastased ained

5

5

L04

Immunosupressandid

16

17***

M01

Mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained

 

2

N01

Anesteetikumid

0

2

N02

Analgeetikumid

0

2

N05

Psühholeptikumid

1

2

N06

Psühhoanaleptikumid

1

4

R01

Nasaalsed preparaadid

0

1

R03

Hingamisteede obstruktiivsete haiguste raviks kasutatavad ained

1

4

V08

Kontrastained

3

3

* Tromboosivastaste ravimitega seotud suhteliselt suur teatiste arv võib olla tingitud mitmest võimalikust põhjusest, näiteks patsientide raske üldseisund, kõrge vanus, kaasuvad haigused ja teised samal ajal kasutatavad ravimid ning mitmete kardiovaskulaarsete riskifaktorite olemasolu. 
** Vaktsiinide kasutamisega seoses teatatud kõrvaltoimetest on ülevaade toodud allpool.
*** Kasvajavastased ained ja immunosupressandid on väga spetsiifilised ravimid ning neil on teadaolevalt palju tõsiseid kõrvaltoimeid.

Ravimite seniteadmata võimalikud kõrvaltoimed

Seniteadmata (un-expected) kõrvaltoimeteks liigitatakse sellised ravimi kasutamisel ilmnevad reaktsioonid, mida ei ole varem piisava sagedusega ilmnenud ning nende seos ravimiga ei ole kindel, mistõttu ei ole neid ka ravimiinfodes (ravimi omaduste kokkuvõte/pakendi infoleht) kirjeldatud. Turuletulekujärgselt ongi peamine rõhk selliste kõrvaltoimete avastamisel. Kui mõnest kõrvalnähust teatatakse sagedamini ja hinnangu tulemusel selgub, et kõrvalnähu ja ravimi vahel on kindel seos, siis see kõrvaltoime lisatakse ravimi omaduste kokkuvõttesse.
Alljärgnevalt on toodud tõsiste juhtude loetelu, mille puhul ravimi ja reaktsiooni tekke vahel esines vähemalt ajaline seos. Mainitud reaktsioonid ei pruugi olla ravimist tingitud ning nende andmete põhjal ei tohi/ei saa erinevaid ravimeid omavahel võrrelda või anda hinnanguid nimetatud ravimitele.

1. Palivizumab – peensoolekeerd ja -nekroos
Enneaegselt sündinud 3-kuusele heas üldseisundis lapsele, kellel olid diagnoositud ka bronhopulmonaalne düsplaasia, manustati palivizumabi respiratoorse süntsütiaalse viirusinfektsiooni (RSV) profülaktikaks. Sellele järgneval päeval haigestus laps halva enesetunde, nutu, rahutuse ja toidust keeldumisega ning hospitaliseeriti. Lapsel diagnoositi osaline peensoole keerd ja vastava peensooleosa nekroos, mis vajas kirurgilist ravi. Anamneesist on teada, et laps sündis enneaegsena 26. rasedusnädalal, sünnikaaluga 1016 g. Peensoolekeerd ja –nekroos ei ole palivizumabile teadaolevateks kõrvaltoimeteks.
Euroopa Ravimiameti kõrvaltoimete EVDAS* andmebaasis on turuletuleku järgselt soolekeerdu kirjeldatud seoses palivizumabi kasutamisega kokku 3 korral. Nende kolme juhu puhul on arvestatud turuletuleku järgseid reaktsioone, mille puhul palivizumab oli märgitud kahtlustavaks ravimiks. Neist juhtudest pärineb ainult käesolev Eesti juht Euroopa Liidust, ülejäänud 2 juhtu on pärit väljastpoolt EL-i (PRR (-) 1,36; PRR 5,44 ja PRR (+) 21,83).*

2. Hooajaline gripivaktsiin – pneumoonia, valulik köha
63-aastasele naispatsiendile tehti vaktsinatsioon hooajalise gripivaktsiiniga. Paar päeva pärast vaktsineerimist tekkisid gripisarnased sümptomid nagu lihasvalu, silmavalu ja silmade valgustundlikkus; lisandus kõrge palavik (39 C), millega kaasnes valulik köha. Umbes 2 nädalat pärast vaktsiini manustamist tehti patsiendile rindkere röntgenülesvõte, mille põhjal diagnoositi parempoolne pneumoonia. Patsient sai pneumoonia raviks amoksitsilliini ja tsefuroksiimi ning paranes. Arst hindas seose hooajalise gripivaktsiiniga võimalikuks. Enamus kõrvaltoimeid hinnati teadaolevateks ja mittetõsisteks, kuid valulik köha ja pneumoonia on seniteadmata kõrvaltoimed.
EVDAS andmebaasis on turuletuleku järgselt teatatud köhast pärast vaktsinatsiooni hooajalise inaktiveeritud purustatud antigeeniga gripivaktsiiniga kokku 256 korda, PRR 3,89, mis näitab statistilist ohusignaali. Kopsupõletikku ei ole raporteeritud, kuid on 2 teatist pneumoniidile (PRR 0,24 -  ei ole statistiline ohusignaal). Antud teatise puhul ei saa välistada vaktsinatsiooni ajalist kokkusattumist mõne teise infektsiooniga.

3. Dabigatraan – dilatatiivne kardiomüopaatia
82-aastasel patsiendil tekkis dabigatraani kasutamisel dilatatiivne kardiomüopaatia, mis on seniteadmata kõrvaltoime. Selle kõrvaltoime täpsem kirjeldus on esitatud surmaga lõppenud juhtude all.

4. Pegineterferoon/ribavariin – krüoglobulineemia, glomerulonefriit
46-aastane meespatsient sai kroonilise C-viirushepatiidi tõttu raviks peginterferooni ja ribaviriini. Süsti järgselt tekkisid patsiendil väsimus, iiveldus, metallimaitse suus ja kõrge palavik, mis kestsid kuid. Ravimite annuseid vähendati, kuid vaevuste püsimise tõttu patsient hospitaliseeriti ning viirusvastane ravi lõpetati. Patsiendil diagnoositi kuseteede infektsiooni, krüoglobulineemia ja glomerulonefriit, mille raviks  sai metüülprednisolooni, tsefuroksiimi, tsefepiimi, furosemiidi, albumiini ja erütrotsüütide suspensiooni ülekannet, millega kõrvaltoimed möödusid. Kõrvaltoimed hinnati raviga seotuks; krüoglobulineemia ja glomerulonefriit on seniteadmata kõrvaltoimed, kuigi peginterferooni saavatel patsientidel on kirjeldatud autoantikehade ja autoimmuunhaiguste teket.

5. Ulipristaal – hüpertensiivne kriis
48-aastane naine sai emakamüoomi tõttu raviks ulipristaali, mille käigus tekkis hüpertensiivne kriis, millele eelnesid tugev ärevus ja üldine halb enesetunne. Samas on patsiendil anamneesis ka arteriaalne hüpertensioon, mida on ravitud telmisartaaniga. Hüpertensiivne kriis lahenes raviga erakorralise meditsiini osakonnas, teiste kõrvaltoimete paranemise kohta andmed puuduvad. Arst pidas hüpertensiivset kriisi ulipristaaliga seotuks. Ravimi müügiloa hoidja hindas hüpertensiivse kriisi  tõsiseks, seniteadmata kõrvaltoimeks. Halb enesetunne ja ärevus võisid olla hüpertensiivse kriisi sümptomiteks. Ulipristaali toimet hüpertensiivse kriisi tekkes ei saa välistada.
EVDAS andmebaasis on ulipristaali kasutamisega seoses teatatud turuletuleku järgselt hüpertensiivsest kriisist 2 korral (PRR 4,13 - ei näita statistilist ohusignaali).

6. Metformiin/sitagliptiin – spontaansed hematoomid
64-aastane meespatsient alustas ravi metformiin/sitagliptiiniga 2. tüüpi diabeedi tõttu. Anamneesis lisaks hüpertensioon, segatüüpi hüperlipideemia ja eesnäärme adenoom. Patsient kasutas lisaks felodipiini ja metoprolooli, atorvastatiini ja dutasteriidi/tamsulosiini. 7 kuud hiljem tekkisid patsiendil spontaansed hematoomid nahal ja vereanalüüsis avastati trombotsütopeenia. Patsient sai raviks prednisolooni ning ravi metformiin/sitagliptiiniga katkestati. Trombotsütopeenia on metformiin/sitagliptiinile seniteadmata kõrvaltoime, kuid atorvastatiinile teadaolev harv kõrvaltoime. Seega võis metformiin/sitagliptiini ja atorvastatiini koostoimena tekkida atorvastatiini kontsentratsiooni tõus ja selle tõttu kõrvaltoimena trombotsütopeenia.

7. Totsilizumab – spontaansed hematoomid, siinustromboos
Totsilizumabi kasutamisega seoses on saadetud 4 kõrvaltoime teatist, milles kirjeldati seniteadmata kõrvaltoimeid. Neist kolmel juhul tekkisid spontaansed hematoomid, mis on seniteadmata kõrvaltoimeks. Ravimi omaduste kokkuvõttes on kirjeldatud küll süstekoha hematoome ja ka trombotsütopeeniat, kuid antud juhtudel tekkisid hematoomid süstekohast eemal ning trombotsütopeeniat ei täheldatud. Neljandal juhul tekkis totsilizumabi kasutamisel siinustromboos 36-aastasel naispatsiendil, kellel esinesid ravirefraktaarne reumatoidartriit, teadaolev allergia diklofenakile ja hüpertensioon. Siinustromboosi tõttu vajas patsient haiglaravi ning trombolüütilist ravi ja rivaroksabaani. Hiljem tekkis kahtlus ka antifosfolipiidsündroomile (APS). Arst hindas APSi ja tromboosi totsilizumabi kõrvalnähtudeks ja kordas totslizumabi infusiooni, nähud kordusid (2 nädalat kestev peavalu, iiveldus, korduv oksendamine). Arst hindas APSi ja siinustromboosi ravimiga seotuks. Patsiendil muudeti tekkinud reaktsiooni tõttu raviskeemi.
Euroopa Ravimiameti kõrvaltoimete andmebaasis on 3 turuletuleku järgset teatist spontaansete hematoomide tekkest seoses totsilizumabi kasutamisega (neist 2 juhul tekkis kõrvaltoime EL-is; PRR on 3,93, mis ei näita statistilist ohusignaali). Teatiste arv koos täpsustamata hematoomidega (spontaansed hematoomid + hematoomid ilma süstekoha reaktsiooni mainimata) on 39. Ka kooshinnatuna ei esine EVDAS andmebaasis statistilist ohusignaali (PRR 0,71).

* EVDAS andmebaas on Euroopa Ravimiameti kõrvaltoimete andmebaas.
Statistiline ohusignaal ei tähenda, et ravim oleks reaktsiooni põhjuseks. Statistiline ohusignaal võib viidata teatud reaktsioonide suhteliselt sagedasemale teatamisele, kuid täpsemal juhtude läbivaatamisel arvestatakse paljude tegurite mõju, lisaks ka andmeid kirjandusest ja uuringutest ning kõigi nende andmete põhjal hinnatakse ravimi ohutust.

Statistiline ohusignaali olemasoluks peab andmebaasis olema vähemalt 3 teatist (ravim-reaktsioon paari) ning düsproportsionaalse teatamise mõõtmiseks kasutatava PRR’i (proportional reporting ratio – proportsionaalse teatamise suhe) 95% usaldusvahemiku alumine piir peab olema ≥1.

Vaktsiinide kõrvaltoimed

2014. aastal saadeti Ravimiametile 30 teatist vaktsiinide võimalike kõrvaltoimete kohta. Neist 28 juhul hinnati seos vaktsiiniga vähemalt võimalikuks. Teatiste saatjateks olid 5 juhul eriarstid (neist üks teatis saadeti ravimi müügiloa hoidja kaudu), 17 juhul perearstid, 1 juhul pereõde, 1 juhul kooliõde, 6 juhul patsient. Kokku väljastati Eestis hulgimüügist apteekidele ja haiglatele 2014. aastal üle 300 000 annuse vaktsiine.

Tuberkuloosi nõrgestatud elusvaktsiin (1 teatis, mittetõsine reaktsioon)
- kõrvaltoime teatis saadeti lapsevanema poolt, kes teatas lapsel tuberkuloosivastase vaktsineerimise järgselt tekkinud mädakoldest ning lisaks ketendavast ja punetavast lööbest labajalgadel. Süstekoha abstsess on teadaolev kõrvaltoime. Pediaatri hinnangul esines lapsel tavapärasest suurem paapul, kuid arst ei kinnita labajalgadel esinenud löövet vaktsiini kõrvaltoimena.

Difteeria, teetanuse, läkaköha vaktsiin (2 teatist, mittetõsised reaktsioonid)
- palavik 38 C;
- süstekoha reaktsioon.

Difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi vaktsiin: (6 teatist, mittetõsised reaktsioonid)
- 5 süstekoha reaktsiooni, millega ühel juhul kaasnes ka palavik;
- 1 allergiline nahalööve ja -sügelus.

Difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenza B vaktsiin: (9 teatist)
3 tõsist reaktsiooni kirjeldanud teatist:
- 2 juhul tekkis palavik, süstekoha punetus, laialdane turse ja villiline lööve, mille tõttu lapsed vajasid ravi;
- 1 juhul palavik ja süstekoha punetus ning tugevalt väljendunud turse süstekoha ümbruses. 
6 mittetõsist reaktsiooni kirjeldanud teatist:
- 5 juhul tekkis vaktsinatsioonikoha reaktsioon, millega 2 juhul kaasnes ka palavik;
- 1 juhul tekkisid palavik, nohu ja köha.

Difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenza B vaktsiin + B-hepatiidi vaktsiin: (1 teatis, tõsine reaktsioon)
- lapsevanema kirjelduse põhjal tekkisid lapsel vaktsinatsiooni järgselt tasakaaluhäired, krambihood, lihasnõrkus, düskoordineeritud liigutused, loidus, nõrkus jm. Perearst kinnitab tekkinud reaktsioone vaid osaliselt: neuroloogi hinnangul oli laps loium, nõrgem ning liigutused düskoordineeritud. Epilepsiat ei ole lapsel diagnoositud.

Difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenza B vaktsiin + rotaviiruse elus nõrgestatud vaktsiin + pneumokoki konjugeeritud vaktsiin (1 teatis mittetõsine reaktsioon)
- lapsel esines pärast vaktsinatsiooni kahvatus, nutt, loidus ja katkendlik hingamine. Nähud möödusid arsti kabinetis ilma spetsiifilise ravita. 

Teetanuse vaktsiin, adsorbeeritud difteeria vaktsiin: (1 teatis, mittetõsine reaktsioon)
- süstekoha reaktsioon ning süstitava käe lihasnõrkus. 

B-hepatiidi vaktsiin (1 teatis, tõsine reaktsioon)
- lapsevanema poolt saadetud teatis - lapsel tekkisid teadvuskadu, värinad, kõhulahtisus, loidus, unisus, kahvatus (meditsiiniline kinnitus puudub). 

Gripivaktsiin (1 teatis, tõsine reaktsioon)
- patsiendil tekkis seniteadmata kõrvaltoimetena pneumoonia ja köha (juhtu on kirjeldatud seniteadmata kõrvaltoimete lõigus). 

Leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin (1 teatis, tõsine reaktsioon)
- 14-aastasel patsiendil tekkis 17 päeva pärast vaktsineerimist kõrvasüljenäärme turse ja mumpsilaadne sündroom, mille tõttu laps vajas erakorralisi uuringuid haiglas. 

Rotaviiruse nõrgestatud elusvaktsiin:
1 tõsist reaktsiooni kirjeldanud teatis:
- lapsel tekkis pärast esmast vaktsinatsiooni oksendamine ja kõhulahtisus, mis vajasid haiglaravi;
5 mittetõsist reaktsiooni kirjeldanud teatist:
- neist 3 juhtu olid seotud kõhulahtisuse jt seedetrakti nähtudega (neist üks juht hinnati hiljem mitteseotuks, kuna täheldati seost piimasegu vahetamisega); ühel juhul esines lapsel kiljuv nutt ning ühel juhul tekkis kõhukinnisus (5 päeva), mis möödus ilma spetsiifilise ravita. Viimane on seniteadmata kõrvaltoime. 

Kõrvaltoimete oodatav teatamise sagedus

Seniteadmata kõrvaltoimete õigeaegseks avastamiseks tuleks rahvusvahelise kogemuse põhjal saada iga-aastaselt 200 kõrvaltoime teatist 1 miljoni elaniku kohta, neist 30% või enam peaksid olema võimaliku tõsise kõrvaltoime kohta ning enam kui 10% arstidest peaks teatama vähemalt ühest kõrvaltoimest.

2014. aastal oli Eesti kõrvaltoime teatiste arv keskmiselt 135 teatist/miljoni elaniku kohta.
Arvestades, et Eestis on elanikke u. 1,3 miljonit, võiksid Eesti arstid saata aastas ligikaudu 260 teatist.
Hindame kõrgelt kõigi panust, kes on senini meile olulist infot võimalike kõrvaltoimete kohta edastanud.

Kuidas teatada kõrvaltoimest?

Kõige lihtsam on kõrvaltoimest teatada Ravimiameti veebilehe kaudu täites elektroonilise teatise meie kodulehel (http://www.ravimiamet.ee/ravimi-korvaltoime-teatis), kus on eraldi vormid ja juhendid patsiendile ja arstile.
Kõrvaltoimest võib Ravimiametit teavitada ka e-kirja (pharmacovig@ravimiamet.ee), faksi (7 374 142) või posti (Nooruse 1, 50411 Tartu) teel.

Täiendav teave:
e-post: pharmacovig@ravimiamet.ee
telefon: 7 374 140