• English
  • Eesti

Apteegiomanikuks saamise juhend

05.07.2018
Printer-friendly version

Soovin saada apteegiomanikuks – mida tuleks teada ja millest alustada

Osade inimeste kohta öeldakse, et nad on otsekui ettevõtjaks sündinud, teised seevastu on seda sammu planeerinud põhjalikult ja kaua. Väga suures pildis ei erine apteegiomaniku töö ja vastutus teiste valdkondade ettevõtjatest, lähemalt vaadates on selles väga palju erisusi ja reegleid. Tahame olla abiks nii proviisoritele kui teiste erialade esindajatele, kes on otsustanud apteegiomanikuna alustada. Abimaterjal on suunatud eeskätt üldapteekide tulevastele omanikele ning valminud koostöös Ravimiameti, Eesti Apteekrite Liidu ja Eesti Proviisorite Kojaga. Materjal ei ole lõplik, vaid areneb koos ümbritseva keskkonnaga.

  1. Millised apteegid tegutsevad Eestis
  2. Peamised reeglid apteekide kohta
  3. Kes saab olla apteegiomanik
  4. Ettevõtte loomine
  5. Toetused alustavale ettevõtjale
  6. Kui omandate apteegi eelmiselt omanikult
  7. Mis peab olema, et apteeki saaks avada
  8. Ligikaudsed kulud apteegi avamiseks
  9. Ettevõtja kohustused (maksud, aruandlus, arvestus)
  10. IT lahendused apteegis
  11. Töötajad apteegis ja nende arendamine
  12. Apteegiteenuse kvaliteet
  13. Pärast apteegi avamist – kohustused ja vastutus

 

1. Millised apteegid tegutsevad Eestis

Eestis tegutsevad üldapteegid, haiglaapteegid ning veterinaarapteegid. Kõigi apteekide asukohad leiate kaardil.
Üldapteeke on Eestis ligi 500, sh põhiapteeke umbes 350 ja nende struktuuriüksusteks olevaid haruapteeke ligi 150. Apteegikülastaja jaoks ei ole enamasti vahet, kas ta satub põhi- või haruapteeki, sest mõlemas on võimalik osta kõiki ravimeid, kuid sageli on haruapteek siiski väiksem ning seal ei ole kohustust valmistata kohapeal ravimeid. Haruapteekide loomise võimalus on mõeldud eelkõige selleks, et väiksemad asulad ei jääks apteegita, kui rangemate nõuetega põhiapteegi pidamine end ära ei tasu. Alates 09.06.2019 ei või haruapteeki pidada vähemalt 4000 elanikuga linnas.

Haiglaapteegid on haigla struktuuriüksuseks ning varustavad üksnes haiglaid, hoolekandeasutusi ja kiirabiteenuse osutajaid ega tegele ravimite jaemüügiga kodanikele. Eestis on 23 haiglaapteeki ja üks haiglaapteegi haruapteek.

Veterinaarapteegid väljastavad üksnes veterinaarravimeid. Selliseid apteeke on vaid neli. Veterinaarravimeid müüvad ka üld- ja haruapteegid.

 

2. Peamised reeglid apteekide kohta

Apteegiteenuse osutamine on võrreldes mitmete teiste teenustega üsna detailselt reguleeritud. Enne apteegi avamist kontrollitakse põhjalikult, kas apteegi pidamiseks on loodud sobivad tingimused ja apteegi omanik ning juhataja on selleks sobivad. Alles seejärel annab Ravimiamet apteegiteenuse osutamiseks tegevusloa ja apteek saab alustada tööd.

Apteegi omanik otsustab kuhu soovib apteegi rajada. Turgu reguleerib konkurents – püsima jäävad piisava klientuuriga apteegid.

Apteegi põhitegevuseks on ravimite jaemüük või muul viisil väljastamine koos sellega kaasneva nõustamisega ravimite sihipäraseks ja ratsionaalseks kasutamiseks ning kasutaja teavitamisega ravimi õigest ja ohutust kasutamisest ja säilitamisest ning ravimite ekstemporaalne ja seeriaviisiline valmistamine ja jaendamine. Kõigil apteekidel on nii õigus kui kohustus müüa kõiki Eestis turustatavaid ravimeid. Kui patsiendile vajalikku ravimit parajasti apteegis ei ole, siis tuleb see viivitamata tellida. Kui ravimi tellimine võtaks patsiendi vajadusi arvestades liiga kaua aega, tuleks apteekril patsienti lahenduse leidmisel aidata – vajadusel Ravimiametit kaasates. Kui valikus on mitu sobivat ravimit, tuleb pakkuda patsiendile soodsaimat lahendust.

Piisav, asjakohane ja patsiendile arusaadav nõustamine on lahutamatu osa ravimi väljastamisest. Nõustamise sisu ja pikkus on patsienditi erinev. Apteekril tuleb võtta aktiivne roll nõustajana, et mõista, millised on patsiendi vajadused, et talle parimat abi ja nõu pakkuda.

Lisaks ravimitele võib apteegis müüa ja valmistada ainult meditsiini- ja hügieeniotstarbelisi tooteid, kaasa arvatud toidulisandeid ja loodustooteid. Nende müük ja valmistamine ei või takistada ravimite müüki ega valmistamist. Kui apteegis soovitakse turustada tooteid, mille puhul ei ole kindel, et need apteeki sobivad, tasub enne kauba tellimist Ravimiametiga nõu pidada.

Mittesteriilsete ravimite valmistamise kohustus on apteekidel, mis asuvad 4000 või enama elanikuga linnas. Teised apteegid võivad ravimeid valmistada, kui selleks on loodud sobivad tingimused ning antud õigus tegevusloaga. Valmistamisõiguseta apteegid võtavad patsiendilt apteegis valmistatava ravimi retsepti vastu ning tellivad ravimi valmistamisega tegelevast apteegist. Seeriaviisiliselt valmistatud või jaendatud ravimeid võib apteek väljastada oma haruapteegile ja valmistamisõiguseta apteegile retsepti või raviasutuse tellimislehe alusel.

Eestis on lubatud apteegil tegeleda ravimite kaugmüügiga ehk pidada internetiapteeki. Samuti võib apteek pakkuda apteegis kohapeal ostetud ravimite kättetoimetamise teenust või käitada apteegibussi, viimane ei ole praktikas juurdunud.

Apteegiteenust võivad osutada vaid apteekrid, kelleks on proviisorid ja farmatseudid.

 

3. Kes saab olla apteegiomanik

Tegevusloa omajaks võib olla avalik-õiguslik juriidiline isik, proviisorist füüsilisest isikust ettevõtja või eraõiguslik juriidiline isik, välja arvatud mittetulundusühing. Üldapteegi tegevusloa omaja enamusosalus ja valitsevmõju peab kuuluma proviisorile, kes on ühes oma apteekidest ka juhatajaks.

Omanikeringi (sh vähemusosanike) kaudu võib olla seotud kuni neli apteeki, mis asuvad vähemalt 4000 elanikuga asulas. Väiksemates asulates ei ole omanike kaudu seotud apteekide arvu piiratud.

Apteegiomanikuks ei või saada isikud, kellel on ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusluba või tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa omaja ega konkurentsiseaduse tähenduses nende ettevõtjatega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad, ravimite väljakirjutamise õigust omav isik ega veterinaararsti kutsetegevuse loa omaja. Eesmärgiks on vältida ravimite jaemüügil huvide konflikti tekkimist raviteenuse (sh veterinaarias) osutamise, ravimite tootmise ja hulgimüügi valdkondadega.

 

4. Ettevõtte loomine

Kui olete otsustanud hakata apteeki pidama, siis enne apteegi rajamist ja tegevusloa taotlemist koostage äriplaan, valige sobiv ettevõtlusvorm ja ärinimi ning alustage ettevõtte registreerimist. Umbes 95% tegutsevate üldapteekide omanikuks on osaühingud, kuid on ka FIE-test, aktsiaseltsidest ja täisühingutest omanikke. Apteeki pidav juriidiline isik või FIE võib tegeleda ka muu ettevõtlusega, va ravimite hulgimüük ja tootmine, tervishoiuteenuse ja veterinaarteenuse osutamine.

Pärast ettevõtte loomist saab alustada koostööpartnerite otsimise, tegutsemiskoha soetamise-üürimise, vajaliku inventari hankimise ja töötajate värbamise ning teiste ettevalmistustega, mis eelnevad tegevusloa taotlemisele.

Ettevõtte registreerimisega algab ka raamatupidamiskohustus. Sellega võib tegeleda ettevõtja ise või kaasata raamatupidaja. Raamatupidaja aitab alustaval ettevõttel paremini orienteeruda ettevõttega seotud maksude, aruandluskohustuse ning töötajatega seotud kohustustes.

 

5. Toetused alustavale ettevõtjale

Äriplaani koostades tuleb üle vaadata apteegi käivitamisega kaasnevad kulud. Kui olemasolevatest vahenditest selleks ei piisa, siis tasub uurida, kas abi oleks alustavale ettevõtjale mõeldud toetustest. Laenuraha kaasamise võimalusi saate uurida kõigist Eestis tegutsevatest pankadest, kus enamasti on alustavatele ettevõtetele eraldi lahendused. Teavet leiate pankade veebilehtedelt. Muul moel investoreid kaasates või finantstoetusi kasutades pöörake tähelepanu, et see ei mõjutaks apteegi omanikuks oleva proviisori valitsevat mõju.

 

6. Kui omandate apteegi eelmiselt omanikult

a. Kuidas kujuneb töötava apteegi hind

Töötava apteegi hind kujuneb müüja ja ostja kokkuleppena, mida mõjutab turusituatsioon ja konkreetse apteegi tulusus. Mõningad võimalikud lähenemised ettevõtte väärtuse kujunemisele leiate siit.


b. Lepingud (sh frantsiisilepingud), kohustused, valitsev mõju ja sõltumatus

Apteegi igal omanikul tuleb jälgida, et mistahes lepinguid sõlmides või kohustusi võttes säiliks tema otsustusvabadus ja puuduks konkurentsiseaduse mõistes valitsev mõju ettevõtjate poolt, kellel on ravimite hulgimüügi, tootmise või tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba. Valitseva mõju juures on oluline võimalus mõjutada teist ettevõtjat, mitte aga see, kas sellist mõju ka kasutatakse.

Valitsev mõju ei esine ainuüksi siis, kui ühel ettevõtjal või füüsilisel isikul on teise ettevõtja aktsiate või osaluste enamusosalus või häälteenamus, vaid ka juhtudel, kui mõni tehing, leping või põhikiri annab neile isikutele võimaluse reaalselt mõjutada teise ettevõtja juhtimist.

Teise ettevõtja mõjutamine võib seisneda näiteks õiguses oluliselt mõjutada juhtorganite koosseisu, tööd või otsuste tegemist või kasutada ja käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest. Otsuste tegemise mõjutamine võib seisneda näiteks vetoõiguste olemasolus teatud strateegiliste otsuste vastuvõtmisel (mh eelarve, ettevõtja juhtorgani liikmete või selle enamuse valik, suuremad investeeringud, äritegevuse plaan, kohustamine turustada teatud kindlaid tooteid, kaupade tellimise piiramine jmt). Valitseva mõju võivad anda ka vähemusaktsiad, millele omistatakse spetsiifilised õigused. Vähemusaktsionär võib omandada valitseva mõju näiteks ka siis, kui ülejäänud aktsiakapital on hajutatud suure hulga aktsionäride vahel või siis, kui väga väike osa ülejäänud aktsionäridest hääletab üldkoosolekutel.

Teise ettevõtja mõjutamise viiside ammendavat loetelu ei ole võimalik anda. Kui apteegi omanikul tekib mõne lepingu puhul küsimus, kas see võiks tuua kaasa valitseva mõju isikutele, kellel seda ei või olla, siis soovitame konsulteerida Konkurentsiametiga.


c. Kohustuste üleminek, tegevusloa muutmine

Tegutseva apteegi omandamiseks on kaks viisi:
i. ostetakse apteeki omav juriidiline isik;
ii. ostetakse apteek kui ettevõte.

Apteegi omandamisel juriidilise isiku ostmise kaudu ostetakse juriidilise isiku osakud-aktsiad, tehing vormistatakse notari juures ning Äriregistris muudetakse ettevõtte osanikud või aktsionärid. Tegemist on olulise muutusega tegevusloa omaja isikus. Sellest tuleb Ravimiametit teavitada 30 päeva enne kavandatavat muudatust või esimesel võimalusel. Kui teatest nähtub vajadus muuta tegevusluba või taotleda uus tegevusluba, teavitab Ravimiamet sellest ettevõtjat. Uued omanikud võtavad üle eelmiste omanike kohustused.

Apteegi ostmisel juriidilist isikut omandamata (tegevusloa üleandmine) soetatakse apteek kui ettevõte. See tehing vormistatakse samuti notari juures, kuid Äriregistris ei tehta muudatusi. Küll aga tuleb müügilepingus väga täpselt fikseerida, millised varad, kohustused ja lepingud apteegiga koos uuele omanikule üle lähevad. Eriti oluline on see juhul, kui apteegi senisel omanikul on mitu erinevat apteeki või muud ettevõtet. Kuna apteegi ostja ei ole senise omaniku õigusjärglane, siis on vaja tegevusluba muuta (tuleb esitada tegevusloa muutmise taotlus). Alternatiivse variandina võib  eelmine tegevusloa omaja esitada taotluse tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks ja uus omanik taotleda uue tegevusloa. Aegsasti esitatud taotluste ja mittevastavuste puudumisel on võimalik tegevusloa muutmine või uue tegevusloa andmine korraldada selliselt, et apteegi tegevuses ei esine katkestust. Selleks soovitame enne müügitehingu sõlmimist konsulteerida Ravimiametiga.

 

7. Mis peab olema, et apteeki saaks avada

Apteegi avamiseks peab apteek olema valmis osutama apteegiteenust just sellises ulatuses nagu konkreetse apteegi puhul on ette nähtud. Apteeki kavandades tuleks arvestada, et apteegi tegevusloa saamise ja avamise vahelisel ajal (enamasti nädal kuni kaks) tellitakse vajalikud ravimidja apteegi kaup ning pannakse see oma kohale. Lisaks võib sellesse aega jääda töötajate esimene tööpäev, mil toimub tööjuhendite ja apteegi töökorralduse tutvustamine juhataja poolt ning teised töösuhte alustamisega seotud tegevused. Ülejäänud ettevalmistused peaksid saama tehtud enne tegevusloa andmist.

Tegevusloa taotlemisel taotleja esimesele apteegile, on apteegi juhatajaks proviisorist enamusosanik. Tegevusloa taotluse esitamisel sama ettevõtja järgnevatele apteekidele peab olema teada, kellest saab apteegi juhataja. Mõlemal juhul peavad olema apteegiks sobivad ruumid, mis on sisustatud või saavad paari nädala jooksul taotluse esitamisest sisustatud. Ruumidel peab olema toimiv vee- ja kanalisatsiooniühendus, valgustus, ventilatsioon, turvasüsteem, telefoni- ja internetiühendus. Ravimiamet kontrollib enne tegevusloa andmist, kas apteegi pidamiseks on sobivad tingimused loodud. Tegevusloa taotlemise aega saab kasutada kvaliteedisüsteemi loomiseks ja personali leidmiseks ning vajalike lepingute sõlmimiseks või muudeks tegevusteks (suhtlus Haigekassaga, et oleks võimalik retseptiravimeid müüa; laoprogrammi hankimine, valmisolek delikaatsete isikuandmete haldamiseks jne).

Apteegis peab üldjoontes olema:

  • Ühtses tervikus asuvad müügisaal, personaliruum ning laoruum või ruumiosa ja valmistamisruumid (ravimite valmistamiseks- jaendamiseks assisteerimisruum ja pesuruum või ainult jaendamiseks jaendamisruum ja pesuruum); Tualettruum võib asuda apteegi ruumidest eraldi, kuid see peab olema vaid apteegi töötajate kasutada.
  • Sobiv mööbel ja seadmed ravimite säilitamiseks müügisaalis, valmistamisruumides ja laoruumis, sh retseptuurkapp, lukustatud kapp narkootilistele ja psühhotroopsetele ravimitele, tingimused erinevat temperatuuri nõudvatele ravimitele ning eraldi hoiukoht kõlbmatutele ravimitele;
  • Koht ravimite vastuvõtukontrolli tegemiseks;
  • Apteekri töökoht müügisaalis, millel on internetiühendusega arvuti ravimite müügiks ja laoprogramm ravimite arvestuse pidamiseks;
  • Juhataja töökoht, kus on võimalik hoida dokumentatsiooni, mis peab apteegis kohapeal olema;
  • Töötajate puhkenurk ja kapp üle- ning tööriiete hoidmiseks;
  • Koht koristustarvetele;
  • Valmistamiskohustusega apteegis peavad olema eraldi valmistamisruumid, milles on loodud tingimused ravimite valmistamiseks ja olemas valmistamiseks vajalikud töövahendid.

Kui soovite avada apteegi ruumides, kus varem ei ole apteek tegutsenud, siis soovitame juba enne ruumide soetamist või üürimist konsulteerida Ravimiametiga nende apteegiks sobivuse osas, et vältida hiljem mastaapset ümberehitust või uute ruumide hankimist.

 

8. Ligikaudsed kulud apteegi avamiseks

Apteegi avamise kulud võivad erineda kordades. Räägime siin väikseimast võimalikust kulust, toodud numbrid on indikatiivsed ja peegeldavad seisu juhendi valmimise hetkel. Suurimateks jooksvateks kuludeks on apteegi üür ja töötajate palgad. Apteegi omanik peaks olema valmis tasuma üüri kuu või kaks ettemaksuna ja arvestama vähemalt ühe kuu tööjõukuluga. Eesti Apteekrite Liit ja Eesti Proviisorite Koda koostasid näitliku tabeli, mille abil saab hinnata, kuidas apteegi kulud ja tulud saaks tasakaalu viia. Saate selles arvud enda prognoosidega asendada, et finantse kavandada.

Apteegile ruume valides tuleb kindlasti arvestada, et käive sõltub külastajate arvust ning üür ei tohi olla seda arvestades liiga kõrge, et apteegi pidamine end ära tasuks. Keskmiselt võib arvestada, et kui apteek on lahti kuus päeva nädalas ja iga päev külastab apteeki 100 inimest, on käive u 30 000 - 40 000 € kuus. Tõstes külastajate arvu 120-ni päevas, võib oodata 35 000 - 48 000 € suurust kuukäivet ja 150 külastaja puhul on see 44 000 - 60 000 €. Ruume valides tasub vaadata ka seda, mil määral need vajavad ümberehitamist või remonti. Äripinna kohandamiseks apteegiks sobivateks ruumideks tuleb ehituskuludeks arvestada hinnanguliselt 250- 350 € m2. Sisustuse hinnaks võiks lisaks arvestada 200-400 € m2.

Töötajate arvu kavandamisel võib arvestada, et 100 külastaja teenindamiseks päevas apteegis, mis on avatud 55 tundi nädalas, on vaja vähemalt kahte apteekrit. Apteegipidaja kohustuseks on tagada piisav arv personali. Apteekrite palgad on kõrgemad kui keskmine palk.

Arvutite soetamise kulu kolme töökoha puhul, millest üks on server (enamasti kasutatakse seda tagaruumides varutöökohana), on umbes 4000 € ja tarkvara 2000 €, millele lisandub käibemaks.

Apteegikauba ja ravimite ostmisel on tavaliselt maksetähtaeg 28 päeva.

Ravimite juurdehindlus on fikseeritud. Müügitulu peaks esialgu katma vähemalt üüri ja tööjõukulud. Käibe kasvades kasum suureneb ning sellest saab hakata katma teisi kulusid.

 

9. Ettevõtja kohustused (maksud, aruandlus, arvestus)

Ettevõtlusega tegeledes tuleb tasuda makse. Ettevõtlusega seotud maksudest tuleks luua ülevaade enne apteegi avamist. Küsimuste korral saate abi raamatupidajalt või Maksu- ja Tolliametilt.

Lisaks üldistele ettevõtlusega seotud aruandlusele ja arvestusele tuleb apteegil esitada Ravimiametile neli korda aastas aruanne apteegi erialase tegevuse kohta ning pidada:

  • Ravimite arvestust, sh retseptiarvestust, müügiloata ravimite arvestust, turult kõrvaldatud ravimite arvestust, välisabi korras saabunud ravimite arvestust;
  • narkootiliste ja psühhotroopsete ainete arvestust.

Muu apteegikaubaga võib seonduda täiendav arvestuse pidamise või aruannete esitamise kohustus vms.

 

10. IT lahendused apteegis

Apteekides on kasutusel kaks apteegispetsiifilist tarkvaralahendust:

  • Apteegi infosüsteem Hansasoft (Hansasoft OÜ);
  • Apteegi infosüsteem Noom (OÜ Apteekide Infotehnoloogia).

Infosüsteemi tarkvaralahendus koosneb mitmest omavahel seotud moodulist: laoarvestuse, kassamüügi, digiretsepti, kampaaniate haldamise, automaattellimise moodulist. Kas ja kui suures mahus (kui palju mooduleid) infosüsteemi kasutada, on apteegi omaniku otsustada. See sõltub apteegi suurusest, tööspetsiifikast ja vajadustest. Lisaks vajab apteek serveriteenust andmete hoiustamiseks.

Alates 09.02.2019 peavad apteegis olema loodud tehnilised ja infotehnoloogilised võimalused võltsimisvastase markeeringu kontrollimiseks.

 

11. Töötajad apteegis ja nende arendamine

Apteegiteenust võivad osutada proviisorid ja farmatseudid, kes on Terviseameti proviisorite ja farmatseutide registris registreeritud. Apteekri tööle asudes ja sealt lahkudes tuleb apteegipidajal Terviseametit sellest teavitada. Apteegiteenust ei või osutada ravimite tootmise või hulgimüügi ettevõttes pädeva isikuna töötavad proviisorid.

Apteegi juhatajaks saab olla proviisor, kellel on viimase viie aasta jooksul vähemalt kolmeaastane üld- või haiglaapteegis töötamise kogemus. Apteegi juhataja valikul tuleb arvestada, et ta ei või samal ajal töötada ravimite hulgimüügi- või tootmise tegevusloa omaja juures ega olla juhatajaks mõnes teises apteegis. Apteegiteenust võib apteegi juhataja osutada teistes apteekides, kui tema juhitav apteek asub vähem kui 4000 elanikuga asulas eeldusel, et see ei takista tööd juhatajana. Juhatajaks ei sobi proviisor, kes on olnud pädevaks isikuks ettevõttes, mille tegevusluba on viimase kahe aasta jooksul ravimitega seotud nõuete rikkumise tõttu kehtetuks tunnistatud.

Abipersonal võib tegeleda ülesannetega, mis ei hõlma apteegiteenuse osutamist (nt kauba ladustamise, väljapaneku, koristamise, raamatupidamisega). Mitmetes apteekides on klienditeenindajad, kelle rolliks on ravimitega mitteseotud teenuste osutamine nagu hügieenitoodete, toidulisandite või meditsiiniseadmete osas nõu andmine ja nende müük.

Kogenud apteegipidajad peavad väga oluliseks omavahel hästi sobiva ja tegusa töötajaskonna leidmist. Positiivne õhkkond toetab nii igapäevatööd kui uute teadmiste omandamist. Apteegipidaja ülesanne on tagada töötajatele arenemisvõimalused. Apteekritele tuleb kahe aasta jooksul tagada vähemalt 40 akadeemilise tunni ulatuses erialast koolitust.

 

12. Apteegiteenuse kvaliteet

Apteegiteenuse miinimumnõuded on toodud õigusaktides, kuid lisaks on koostatud Apteegiteenuse kvaliteedijuhis, mis kirjeldab täiendavalt hea apteegiteenuse olemust.

 

13. Pärast apteegi avamist – kohustused ja vastutus

Tegevusloa omaja peab tagama:

  • tingimused apteegiteenuse osutamiseks, ja võimaluse apteeki piisava aja vältel töös hoida;
  • piisava arvu apteekrite töötamise ja nende erialase täiendkoolitamise,
  • ravimite käitlemise apteekrite poolt ja väljastamise vaid neile, kellel on selleks õigus;
  • Eestis turustatavate ravimite kättesaadavuse mõistliku aja jooksul ja sama toimeainega ravimite müügilolekul hinnakokkulepperavimi kättesaadavuse;
  • Viivitamatu teavitamise avastatud võltsitud retseptidest, defektsetest või võltsitud ravimitest;
  • ravimite käitlemise kohta arvestuse pidamise ja Ravimiametile aruannete esitamise.

Apteegi juhataja vastutab selle eest, et apteegiteenust osutades käideldaks ravimeid nõuetekohaselt. Selleks tuleb juhatajal luua kvaliteedisüsteem, seda töötajatele tutvustada ja veenduda, et seda igapäevatöös järgitakse.

Apteekrid vastutavad oma tegevuse eest apteegiteenuse osutamisel, arvestades nende kutsest tulenevaid eeldatavaid teadmisi ja apteegi sisekorda. Väga oluline on iga patsiendi piisav nõustamine ning keskendumine just tema vajadusele. Kui apteeker märkab, et apteegis ei ole ravimite käitlemine nõuetekohane, siis tuleb tal sellest juhatajale märku anda ja tegutseda nõuetekohaselt.

Nii tegevusloa omaja, apteegi juhataja kui apteekrid võivad alati küsida Ravimiametilt nõu, kui nad ei ole kindlad, kuidas peaks ravimeid käitlema või apteegiteenust osutama või harvaesinevas olukorras toimima. Seda saab teha nii inspektsioonide ajal kui igal tööpäeval telefoni või e-kirja teel.