Apteegistatistika

Apteegistatistika põhineb üld-, haigla- ja veterinaarapteekide kvartaalselt esitatavatel aruannetel. Nimetatud aruanded ei kajasta informatsiooni iga ravimi kohta eraldi, vaid üldist apteegi käivet. Laekunud aruannete põhjal koostab Ravimiameti ülevaate apteekide erialase tegevuse kohta.

Apteekide arv

01.01.2013 seisuga oli Eestis 504 tegevusluba omavat apteeki, mis jagunesid järgmiselt:

Tegutsevate apteekide arv võib pidevalt muutuda seoses uute apteekide avamisega või olemasolevate apteekide sulgemisega. Osa apteeke võib seoses remondiga olla ka ajutiselt suletud. Lisainformatsiooni tegevusluba omavate apteekide ja nende struktuuriüksuste kohta sisaldab Ravimiameti kodulehel asuv Tegevuslubade register.

Apteekide arvu muutusi viimastel aastatel kajastab järgmine tabel:

*Tegevusluba omavate apteekide arv koos struktuuriüksustega aasta alguse seisuga

Üldapteekide arv linnades ja maapiirkondades aastatel 2008-2013

Apteegistatistika

Apteekide poolt esitatud kvartaalsete aruannete põhjal on valminud apteekide erialast tegevust kirjeldav ülevaade.

Ülevaade apteekide tegevusest aastal 2012

Ülevaade apteekide tegevusest aastal 2011

Ülevaade apteekide tegevusest aastal 2010

Ülevaade apteekide tegevusest aastal 2009

Ülevaade apteekide tegevusest aastal 2008

Ülevaade apteekide tegevusest aastal 2007

Üldapteekide käive koosneb ravimite (~80%) ja muude kaupade (~20%) käibest. Muude kaupade hulka kuuluvad apteegis müüdavad hügieenitarbed, põetusvahendid, meditsiiniseadmed, toidulisandid, loodustooted jm. Üldapteekide ja nende struktuuriüksuste käive on püsinud aastatel 2008-2011 suhteliselt samal tasemel. 2012. aastal on üldapteekide käive suurenenud 8,3% võrreldes eeelneva aastaga.

Üldapteekide ravimite käibe võib suures osas jaotada käsimüügi- ning retseptiravimite käibeks. Kõige enam väljastatakse üldapteekidest inimesel kasutamiseks mõeldud ravimeid retseptide alusel. Retseptiravimite käive oli 2012. aastal 162 miljonit eurot, mis on suurenenud 6,4% võrreldes 2011. aastaga. Retseptiravimite käibe võib omakorda jaotada soodustusega ja soodustuseta retseptide alusel väljastatud ravimite käibeks. Soodustuseta retseptiravimite käive  on viimastel aastatel püsinud muutumatuna. Käsimüügiravimite käive on aastatel 2008-2011 olnud suhteliselt samal tasemel, kuid 2012. aastal on märgata väikest tõusu (8,3%). Muude kaupade käive on viimase kahe aastaga suurenenud märgatavalt  (28,4%).

Viimastel aastatel on soodusravimid moodustanud üle 90% retseptiravimite käibest. Soodustusega retseptiravimite käive suurenes 2012. aastal 7,2% võrreldes eelneva aastaga, mis on tingitud haigekassa poolt kompenseeritava osa suurenemisest (9,3%). Patsientide poolt tasutud osa kasv on tagasihoidlikum (3,4%). Soodusravimite maksumusest tasus patsient 2012. aastal keskmiselt 33% ja haigekassa keskmiselt 67%.

Haiglaapteekide kogukäive koosneb samuti ravimite ja muude kaupade käibest. 2012. aastal oli haiglaapteekide kogukäive 77,7 miljonit eurot, mis võrreldes eelmise aastaga on suurenenud 8,6%. Kusjuures suurenenud on nii ravimite käive (8,1%) kui ka muude kaupade käive (9,7%). Viimase viie aastaga on haiglaapteekide kogukäive suurenenud 29%, mis suures osas on tingitud ravimite käibe kasvust (34%).

Seoses veterinaarapteekide arvu vähenemisega on langenud ka veterinaarapteekide kogukäive. Veterinaarapteekide kogukäive 2012. aastal oli 0,9 miljonit eurot, mis võrreldes 2011. aastaga on vähenenud 1,5%. Veterinaarapteekide kogukäibest moodustab suurema osa muude kaupade käive, mille üheks põhjuseks võib olla see, et veterinaararstid saavad ravimeid osta otse hulgimüüjatelt. 2012. aastal on veterinaarapteekides ravimite käive vähenenud 8,4%, samal kui muude kaupade käive on tõusnud 3,8%.