• English
  • Eesti

    2017. aastal laekunud ravimi kõrvaltoime teatised

    16.02.2018
    Printer-friendly version

    Ravimiametile laekus 2017. aastal  338 ravimi kõrvaltoime teatist, milles kirjeldati 1003 võimalikku kõrvaltoimet.


    Joonis. Kõrvaltoime teatiste arv aastatel 1993 – 2017

    KES 2017 A. TEATISI SAATSID?

    Tervishoiutöötajad saatsid 230 teatist:

    • 125 teatist Ravimiametile
    • 98 teatist müügiloa hoidjale (neist 10 teatist organiseeritud ohutusandmete kogumise raames müügiloa saamise järgsetest uuringutest või programmidest)

    Müügiloa hoidjad edastasid Ravimiametile 7 teatist meditsiinikirjanduses avaldatud juhtudest, kus kirjeldati kõrvaltoimeid ravimite kasutamisel Eestis.

    Patsiendid saatsid 108 teatist:

    • 72 teatist Ravimiametile (neljal korral apteekri abiga)
    • 36 teatist müügiloa hoidjale (kahel korral apteekri abiga).

    KÕRVALTOIME TEATISED TERVISHOIUTÖÖTAJATELT

    Otse Ravimiametile saadetud teatised tervishoiutöötajatelt:

    Perearstikeskused

    52

    Tartu Ülikooli Kliinikum

    17

    Lääne-Tallinna Keskhaigla

    15

    Põhja-Eesti Regionaalhaigla

    11

    Ida-Tallinna Keskhaigla

    10

    Tallinna Lastehaigla

    8

    Pärnu Haigla

    4

    Järvamaa Haigla

    2

    Valga Haigla

    1

    Narva Haigla

    1

    Tallinna Vangla

    1

    Elite Kliinik

    1

    Seksuaaltervise Kliinik

    1

    Psühhiaatria erapraksis

    1

    KÕRVALTOIMETE TÕSIDUS JA SEOS RAVIMI/VAKTSIINIGA

    Kõrvaltoime (KT) teatiste jaotumine tõsiduse järgi

     

    Teatiste arv kokku

    Tõsist KT sisaldavate teatiste arv

    Teatises kirjeldatud võimalike KT arv*

    Nendest tõsiseid KT

    Kokku

    338

    188 (55,6%)

    1003

    408

    Ravimid , v.a vaktsiinid

    246

    144 (58,5%)

    676

    293

    Vaktsiinid

    92

    44 (47,8%)

    327

    115

    * Ühes teatises kirjeldatakse sageli mitut kõrvaltoimet.

    Tõsisteks kõrvaltoimeteks liigitakse järgmised reaktsioonid – vt lähemalt
    ravimitest põhjustatud surmajuhtumid,
    eluohtlikud reaktsioonid ravimite manustamisel (termin „eluohtlik“ tähendab antud juhul seda, et reaktsiooni ajal oli patsiendi seisund eluohtlik, mitte et reaktsioon võiks hüpoteetiliselt olla eluohtlik, kui ta oleks tõsisem),
    püsivaid tervisehäireid tekitanud reaktsioonid ja kõrvaltoimed (sh invaliidsus),
    töövõimetust põhjustanud ravimite kõrvaltoimed,
    haiglaravi vajanud või seda pikendanud reaktsioonid ravimitele,
    haiguse kestust ja kulgu mõjutanud kõrvaltoimed,
    ravimite koostoimetest tingitud reaktsioonid,
    ravimitest põhjustatud väärarengud,
    ravimsõltuvuse teke,
    muud tõsised või meditsiiniliselt olulised reaktsioonid ravimitele.

    Kõrvaltoime ja ravimi vaheline seos ja reaktsiooni kulg

    Ravimiametile laekunud teatisi hinnati Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kriteeriumidele vastavalt (loe täpsemalt siit).

    246 ravimi (v. a. vaktsiinid) kõrvaltoime teatisest 205 puhul oli seos ravimiga võimalik:

    • 1 juhul hinnati seos ravimiga olevat kindel
    • 57 puhul oli seos ravimiga tõenäoline
    • 147 puhul oli seos ravimiga võimalik

    Kõrvaltoimete kulg:

    • 123 juhul paranesid patsiendid täielikult,
    • 12 juhul olid teatamise/jätkuandmete esitamise ajal patsiendid paranemas,
    • 3 juhul paranesid jääknähtudega (kontratseptiivide (ühel juhul emakasisese vahendi, teisel suukaudse kontratseptiivi) kasutamise ajal tekkinud emakaväline rasedus, kirurgiline ravi ning kõrvaltoime tüsistusena mittefunktsioneeriv munajuha; immunosupressantide kasutamisel infektsiooni tüsistusena alakõhus tekkinud  abstsess, mille dreneerimise järgselt jäi patsient kirurgi jälgimisele)
    • 3 juhul ei olnud patsient teatamise/jätkuandmete esitamise ajal paranenud
    • 56 juhul on reaktsiooni kulg teadmata
    • 8 juhul lõppes surmaga

    41 teatise puhul hinnati seos reaktsiooni ja ravimi vahel ebatõenäoliseks (nt põhjuseks võis olla põhihaigus, palju kaasuvaid riski- ja muid segavaid faktoreid), seos puudus või olid teatisel andmed puudulikud, mistõttu on need teatised edasisest kokkuvõttest välja jäetud. Kõik need teatised on samas edastatud Euroopa kõrvaltoimete andmebaasi ning need kaasatakse ravimi perioodilisse ohutusandmete hindamisse:

    • 11 juhul paranesid patsiendid täielikult või olid teatamise/jätkuandmete esitamise ajal paranemas
    • 21 juhul on kõrvaltoime kulg teadmata (esitatud andmed olid puudulikud, jätkuandmeid ei esitatud / ei saadud)
    • 5 juhul ei olnud patsient teatamise ajal paranenud (jätkuandmed puuduvad)
    • 2 juhul olid teatamise /jätkuandmete esitamise ajal patsiendid osaliselt paranenud
    • 2 juhtu lõppes surmaga.

    Vaktsiinide ja kõrvaltoime vahelist seost ja reaktsiooni kulgu vt allpool lõigus Vaktsiinide kõrvaltoimed.

    Kõrvaltoimete liigitamine tõsiseks/mittetõsiseks:

    286-st kõrvaltoime teatisest, mille puhul oli ravimi/vaktsiini ja kõrvaltoime vaheline seos kindel, tõenäoline või vähemalt võimalik, olid:

    • 205 ravimitele, 81 teatist vaktsiinidele.
    • 114 ravimi teatist sisaldas vähemalt ühte tõsist kõrvaltoimet (kokku kirjeldati 142 tõsist kõrvaltoimet)
    • 37 vaktsiini teatist sisaldas vähemalt ühte tõsist kõrvaltoimet (kokku kirjeldati 73 tõsist kõrvaltoimet)

    Ravimite tõsised kõrvaltoimed

    Tähelepanu! Järgnevalt toodud võimalike kõrvaltoimete ja ravimite vahelise seose interpreteerimisel peab olema ettevaatlik, sest mainitud kõrvaltoimed ei pruugi olla ravimist tingitud ning nende andmete põhjal ei tohi erinevaid ravimeid omavahel võrrelda.

    Kõrvaltoime teatises esitatud andmed ei pruugi olla piisavad reaktsiooni hindamiseks ja lõplike järelduste tegemiseks.

    Ravimi kõrvaltoimetest teatamine sõltub paljudest teguritest, nt sellest, kui laialdaselt ravimit kasutatakse, kui pikaajaliselt on ravim juba kasutusel olnud, samuti meedia huvist ravimi vastu ja arstide suhtumisest teatiste saatmisse. Seetõttu kajastavad esitatud andmed ainult osa ravimi kasutamisel ilmnevatest kõrvaltoimetest ja ainult Eesti andmete alusel ei saa tuletada tegelikku kõrvaltoimete esinemissagedust. Esitatud üksikjuhtude põhjal ei saa ravimeid omavahel võrrelda ega põhjapanevaid järeldusi teha.

    Surmaga lõppenud reaktsioonid 2017. aastal

    8 korral teatati surmaga lõppenud reaktsioonidest, mille puhul seost ravimi ja surmani viinud reaktsioonide vahel hinnati tõenäoliseks või võimalikuks:

    • 3 teatises kirjeldati immuunsüsteemi pärssivate kasvajavastaste ravimite kasutamisel surmani viinud reaktsioonidena sepsist ja hulgiorganpuudulikkust, interstitsiaalset kopsuhaigust.
    • 3 teatises kirjeldati tromboosivastaseid ravimeid ja verejookse.
    • 1 juhul antibiootikumide kasutamisel tekkinud südame rütmihäiretest, bradükardiast, QT-intervalli pikenemisest.
    • 1 juhul valuvaigistite (paratsetamool ja ibuprofeeni) ja alkoholi kooskasutamist suitsiidi eesmärgil, surmani viinud reaktsioonideks maksapuudulikkus, hepatorenaalne sündroom, hingamispuudulikkus, hemorraagiline pneumoonia.

    2 korral hinnati surmaga seos reaktsiooni ja ravimi vahel ebatõenäoliseks. Kõigil juhtudest oli tegemist raskes üldseisundis või tüsistunud raskete kaasuvate haigustega patsientidega, kelle raviks kasutati mitmeid tugevatoimelisi ravimeid. Kirjeldatud kõrvaltoimed on teadaolevad ja ravimiteabes kajastatud:

    • Ühel juhul suri 54-aastane patsient pärast ajuinfarkti ja embolektoomiat tromboosivastase ravimi rivaroksabaani võtmise ajal lisandunud ajuverejooksu ja ajuturse tõttu. Patsiendil oli mitu kaasuvat haigust (kodade virvendus ja laperdus, hüperkolesteroleemia, hüpertooniatõbi, südame paispuudulikkus, lümfogranulomatoos jt), ta kasutas mitmeid ravimeid. Kuigi tromboosivastane ravim võib teadaolevalt verejooksude riski suurendada, ei saa antud juhul välistada ajuinfarkti ja embolektoomia tüsistust.
    • Teisel juhul suri 81-aastane südamepuudulikkusega patsient selle raviks kasutatud angiotensiin II antagonistide kombinatsiooni (valsartaan ja sakubitriil) võtmise ajal. Patsient kasutas lisaks teisi südameravimeid. Teadaolevalt ei järginud patsient raviskeemi. Surma põhjus ja lahanguandmed ei ole teada. Seost ravimiga ei saa hinnata puudulike andmete tõttu.

    Kõrvaltoimed ravimrühmade kaupa

    Alljärgnev kokkuvõte on ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoime teatiste kohta, mille puhul ravimi ja kõrvaltoime vaheline seos on hinnatud vähemalt võimalikuks.

    Kui kahtlustatavaid ravimeid on rohkem kui üks, siis on tabelisse kantud peamise kahtlustatava ravimi ATC-kood.

    ATC kood

    Ravimrühm

    Kokku

    Tõsist KT sisaldanud teatiste arv

    Seni-teadmata KT sisaldanud teatiste arv

    Surmaga lõppenud KT sisaldanud teatiste arv

    A01AB

    Stomatoloogilised preparaadid

    3

    0

    0

     

    A02BC

    Prootonpumba inhibiitorid

    3

    0

    0

     

    A07FA

    Kõhulahtisusevastased mikroorganismid

    2

    0

    0

     

    A07XA

    Kõhulahtisusevastased ained

    1

    0

    0

     

    A10B

    Vere glükoosisisaldust vähendavad ained (sh kombinatsioonid), v.a insuliinid

    7

    5

    0

     

    A16AX

    Seedekulglat ja ainevahetust mõjutavad ained

    1

    0

    0

     

    B01A

    Tromboosivastased ained

    22

    21

    0

    3

    B03

    Aneemiavastased preparaadid

    2

    1

    0

     

    C01B

    Antiarütmikumid, I ja III klass

    1

    1

    0

     

    C01E

    Teised südamesse toimivad preparaadid

    1

    0

    0

     

    C08

    Kaltsiumikanali blokaatorid

    1

    0

    0

     

    C09

    Reniin-angiotensiinsüsteemi toimivad ained

    1

    0

    0

     

    C10

    Lipiididesisaldust mõjutavad ained (statiinid)

    2

    1

    0

     

    D01B

    Seenevastased ained dermatoloogias

    1

    0

    0

     

    D05B

    Psoriaasivastased ained

    1

    0

    0

     

    D06B

    Suguelundite kondüloomide ravimid

    1

    0

    0

     

    D10

    Aknevastased preparaadid

    1

    0

    0

     

    D11

    Dermatoloogias kasutatavad alopeetsia ravimid

    1

    0

    1

     

    G02BA03

    Emakasisesed hormonaalsed kontratseptiivid, levonorgestreel

    19

    19

    0

     

    G02BB01

    Vaginaalne hormonaalne kontratseptiiv, etonogestreel/etünüülöstradiool

    1

    0

    0

     

    G03AA10

    Suukaudsed hormonaalsed kontratseptiivid, gestodeen/etünüülöstradiool

    1

    1

    0

     

    G03AA12

    Suukaudsed hormonaalsed kontratseptiivid, drospirenoon/etünüülöstradiool

    2

    0

    0

     

    G03AA13

    Transdermaalsed hormonaalsed kontratseptiivid, norelgestromiin/etünüülöstradiool

    2

    1

    0

     

    G03AA16

    Suukaudsed hormonaalsed kontratseptiivid, dienogest/etünüülöstradiool

    1

    1

    0

     

    G03AC08

    Hormonaalne kontratseptiiv implantaadina, etonogestreel

    2

    1

    0

     

    G03AC09

    Suukaudsed hormonaalsed kontratseptiivid, desogestreel

    1

    0

    0

     

    G03AD01

    Hädaabi kontratseptiivid

    1

    1

    0

     

    G03C, G03D, G03F

    Naissuguhormoonid

    4

    2

    0

     

    G03XB

    Progesterooni retseptori modulaatorid.

    1

    1

    0

     

    G04

    Uroloogias kasutatavad ained

    2

    0

    0

     

    H02

    Kortikosteroidid süsteemseks kasutamiseks

    1

    0

    0

     

    H03

    Kilpnäärme ravimid

    2

    1

    1

     

    J01

    Antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks

    13

    4

    3

     

    J02

    Seenevastased ained süsteemseks kasutamiseks, triasooli derivaadid

    1

    1

    0

    1

    J04

    Mükobakterivastased ained

    1

    0

    0

     

    J05

    Viirusvastased ained süsteemseks kasutamiseks

    5

    3

    0

     

    J07

    Vaktsiinid

    81

    37

    2

     

    L01

    Kasvajavastased ained

    16

    14

    1

    3

    L03

    Immunostimulaatorid

    8

    2

    1

     

    L04

    Immunosupressandid

    18

    13

    0

     

    M01

    Põletiku- ja reumavastased ained

    5

    1

    0

     

    M04

    Podagravastased preparaadid

    1

    0

    0

     

    M05BX

    Luuhaiguste raviks kasutatavad ained (monoklonaalsed antikehad

    3

    2

    0

     

    N01

    Lokaal ja üldanesteetikumid

    2

    2

    1

     

    N02

    Analgeetikumid

    3

    3

    0

    1

    N03

    Epilepsiavastsed ained

    7

    2

    0

     

    N04

    Parkinsonismivastased ained

    2

    2

    0

     

    N05

    Psühholeptikumid

    2

    1

    0

     

    N06A

    Antidepressandid

    6

    1

    0

     

    N06B

    Psühhoanaleptikumid ja -stimulaatorid

    2

    0

    0

     

    N07CA

    Peapööritusevastased preparaadid

    1

    0

    0

     

    R01AD

    Nasaalsed preparaadid, kortikosteroidid

    2

    0

    0

     

    R03

    Hingamisteede obstruktiivsete haiguste raviks kasutatavad ained

    6

    1

    0

     

    R06A

    Antihistamiinsed ained süsteemseks kasutamiseks

    1

    0

    0

     

    S01

    Oftalmoloogias kasutatavad ained

    6

    4

    0

     

    V03

    Antidoodid, flumaseniil

    1

    0

    0

     

    V08CA

    Kontrastained, gadoliiniumi sisaldavad

    1

    1

    0

     

     

     

    286

    151

    10

    8

    RAVIMITE SENITEADMATA VÕIMALIKUD KÕRVALTOIMED

    Seniteadmata kõrvaltoimeteks liigitatakse sellised ravimi kasutamisel ilmnevad reaktsioonid, mida ei ole varem piisava sagedusega ilmnenud ning nende seos ravimiga ei ole kindel, mistõttu ei ole neid ka ravimiteabes (ravimi omaduste kokkuvõte/pakendi infoleht) kirjeldatud. Turuletuleku järgselt on eriline rõhk selliste kõrvaltoimete avastamisel. Kui mõnest reaktsioonist teatatakse sagedamini ja hinnangu tulemusel selgub, et reaktsiooni ja ravimi vahel on seos, siis see kõrvaltoime lisatakse ravimiteabesse.

    Alljärgnevalt on toodud juhtude loetelu, mille puhul ravimi ja reaktsiooni tekke vahel esines vähemalt ajaline seos ja muud põhjused ei luba välistada seost ravimi ja reaktsiooni vahel. Mainitud reaktsioonid ei pruugi olla ravimist tingitud ning siintoodud andmete põhjal ei tohi ega saa erinevaid ravimeid omavahel võrrelda või anda hinnanguid nimetatud ravimitele.

    Minoksidiil (alopeetsia ravim) ja kehakaalu tõus: 31-aastasel naisel suurenes minoksidiili nahalahuse kasutamisel kehakaal (3 nädala jooksul 5 kg). Patsient lõpetas ravimi kasutamise ning kuu aega hiljem küsitud lisateabe põhjal kehakaal endisele tasemele langenud ei ole. Teiste ravimite kasutamise kohta andmed puuduvad. Patsiendi teatis on meditsiinilise kinnituseta.

    Naatriumlevotüroksiin (kilpnäärme haiguse ravim) ja mäluhäired: Endokrinoloogi teatis hüpotüreoosiga 40-aastasel meespatsiendil tekkinud mäluhäirete kohta naatriumlevotüroksiini (200 mcg 1 kord päevas) kasutamise ajal. Patsiendil esines kaasuvana hüpertooniatõbi (raviks valsartaan/hüdroklorotiasiid 160/25mg ja nebivolool 5 mg 1 kord päevas). Naatriumlevotüroksiini foonil tekkis patsiendil mäluhäire (unustamine). Ravimi katkestamise järgselt probleem taandus. Kilpnäärme funktsioonianalüüsid on ravimi kasutamise ajal normi piires, seega kompenseerimata hüpotüreoosiga seda kõrvaltoimet seostada ei saa. Patsient katkestas ravimi võtmise ise korduvalt mitmeks kuuks ja alustas uuesti. Iga kord tekkisid ravimi kasutamise ajal mäluhäired. Ravim asendati teise tootja naatriumlevotüroksiiniga ning kõrvaltoime kadus. Arvestades ajalist seost ja positiivset de- ja rechallenge andmeid (st kõrvaltoime kadus ravimi ärajätmisel, taastekkis ravi taasalustamisel), ei saa seost välistada. Mäluhäired on seniteadmata kõrvaltoime naatriumlevotüroksiinile.

    Tsefuroksiim (antibiootikum) ja vererõhu tõus: 66-aastasele patsiendile määrati keskkõrvapõletiku raviks tsefuroksiimi (500 mg 2 korda päevas). Hüpertooniatõve tõttu kasutas regulaarselt telmisartaani, mille foonil oli vererõhk 128/85mmHg. Tsefuroksiimravi 1. päevast tekkis vererõhu tõus kuni 180/100 mmHg. 3ndal tsefuroksiimravi päeval lisati raviskeemi metoprolool (50 mg päevas) ning vererõhk normaliseerus ~1 nädala jooksul. Vererõhu tõus on tekkinud ka varasemalt tsefuroksiimi võtmisel, mis nõudis antibiootikumi vahetamist. Patsient paranes kõrvaltoimest täielikult. Vererõhu tõus on seniteadmata kõrvaltoime tsefuroksiimile, mille seost ei saa välistada, arvestades positiivset de- ja rechallenge andmeid (kõrvaltoime kadus ravimi ärajätmisel, taastekkis ravi taasalustamisel). Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVAd, nt ibuprofeen) võivad vähendada telmisartaani toimet (seega põhjustada vererõhu tõusu), kuid MSPVA kasutamise kohta keskkõrvapõletiku vaevuste leevendamiseks teave puudub. Tsefuroksiimil ja telmisartaanil ei ole koostoimeid teada, samuti ei ole vererõhu tõus tsefuroksiimile teadaolevaks kõrvaltoimeks. Samas kui teisi põhjuseid ei ilmne, on ajalise kriteeriumi ja korduva kõrvaltoime tekke tõttu seos võimalik.

    Klaritromütsiin (antibiootikum) ja luksumine: 23-aastasel naisel tekkisid klaritromütsiini võtmise 3ndal päeval pikad luksumishood mitu korda päevas. Pärast ravikuuri lõpetamist luksumine kadus. Luksumine ei ole klaritromütsiinile teadaolev kõrvaltoime. Allergiaid patsiendil ei esine. Andmed teiste haiguste ja ravimite kasutamise kohta puuduvad. Ajalise seose tõttu ei saa seost ravimi ja reaktsiooni vahel välistada. Teatis on meditsiinilise kinnituseta.

    Piperatsilliin/tasobaktaam ja nägemis- ning kuulmishallutsinatsioonid: 31-aastasel meespatsiendil tekkisid piperatsilliini/tasobaktaami (4000/500 mg x 3 intravenoosselt) kasutamisel täpsustamata bakteriaalse infektsiooni raviks, nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid. Lisaks sai patsient tugeva valu tõttu kõhus ja alaseljas esomeprasooli, paratsetamooli ja ketoprofeeni. Patsiendil on anamneesis äge korduv alkohoolne pankreatiit. Piperatsilliin/tasobaktaami ravi alustamise päevale järgneval ööl tekkisid patsiendil nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid. Ravi piperatsilliini/tasobaktaami, esomeprasooli ja ketoprofeeniga lõpetati. Hallutsinatsioonide raviks kasutati zopiklooni, kvetiapiini ja diasepaami. Patsient paranes kõrvaltoimest täielikult. Lumbaalpunktsioon ja aju kompuutertomograafia olid koldeleiuta, mis välistasid primaarse neuroinfektsiooni; maksa-neerupuudulikkust patsiendil ei esinenud; alkoholi tarvitamine deliiriumi põhjustajana oli ajaliselt ebatõenäoline. Hallutsinatsioonid ei ole piperatsilliini/tasobaktaami teadaolev kõrvaltoime, kuid on teadaolev kõrvaltoime esomeprasoolile. Antibiootikumi vahetamisel hallutsinatsioonid kadusid.

    Rituksimab (kasvajavastane ravim) ja iridotsükliit (silma soonkesta põletik): Rituksimabi kasutamisel süsteemse erütematoosluupuse raviks (registreerimata näidustusel) tekkis 16-aastasel patsiendil iridotsükliit. Arst seostab iridotsükliiti nii ravimi kui põhihaigusega (silmade haaratus on juveniilse luupuse korral väga harv, iridotsükliit võis olla autoimmuunse geneesiga, tuvastati antikehad). Paranemine iridotsükliidist ei ole teada. Seost ravimiga ei saa täiesti välistada, kuid alternatiivseteks põhjusteks on põhihaigus ise (millega võib kaasneda iridotsükliit) ning eelnevalt esinenud antikehad. Infektsioosne etioloogia ei selgu, kuigi rituksimab võib põhjustada infektsioosseid kõrvaltoimeid.

    Alfa-2a-peginterferoon (immunostimulaator) ja seksuaalfunktsiooni häire: 39-aastasel patsiendil tekkis B-hepatiidi raviks kasutatud alfa-2a-peginterferoon kasutamise ajal seksuaalfunktsiooni häire. Pärast 5 süsti tekkisid patsiendil potentsihäired. Teisi ravimeid patsient samal ajal ei tarvitanud, varem seksuaalfunktsiooni häireid ei esinenud. Ei ole teada, kas ravi jätkus ning kõrvaltoime möödus. Potentsihäire ei ole alfa-2a-peginterferooni teadaolev kõrvaltoime. Ajalise seose tõttu ning teiste võimalike põhjuste puudumise tõttu ei saa põhjuslikku seost välistada.

    Lidokaiin (lokaalanesteetikum) ja nahanekroos: 29-aastasele patsiendile süstiti nahabiopsia teostamiseks nahasiseselt 0,3 ml lidokaiini. Nahabiopsia tehti liigeshaaratusega psoriaasi bioloogilise ravi alustamiseks. Kaasuvalt sai patsient metotreksaati ja foolhapet. Muid kaasuvaid haigusi ei esinenud. 3ndal päeval tekkis nahanekroos suurusega 1,5 cm. Nahanekroos paranes 4 kuuga. Seost ravimiga ei saa välistada, kuigi alternatiivse põhjusena tulevad arvesse nahabiopsia protseduur ja immunosupressandi samaaegne kasutamine.

    Vaktsiinide kasutamisel kirjeldatud kahest seniteadmata (ravimiteabes kirjeldamata) kõrvaltoimest vt allpool.

    VAKTSIINIDE KÕRVALTOIMED

    2017. aastal saadeti Ravimiametile 92 teatist vaktsiinide võimalike kõrvaltoimete kohta.

    Kõrvaltoime ja vaktsiini vaheline seos ja reaktsiooni kulg:

    92 vaktsiini kõrvaltoime teatisest

    81 puhul oli seos vaktsiiniga vähemalt võimalik:

    • 50 puhul oli seos vaktsiiniga tõenäoline
    • 31 puhul oli seos vaktsiiniga võimalik

    Kõrvaltoimete, mille puhul on seos vaktsiiniga vähemalt võimalik, kulg:

    • 78 juhul paranesid vaktsineeritud täielikult,
    • 1 juhul oli teatamise/jätkuandmete esitamise ajal vaktsineeritu paranemas (tuberkuloosi nõrgestatud elusvakstiin – vt allpool täpsemalt),
    • 1 juhul paranes vaktsineeritu jääknähtudega (tuberkuloosi nõrgestatud elusvaktsiin - vt allpool täpsemalt)
    • 1 juhul ei olnud vaktsineeritu teatamise/jätkuandmete esitamise ajal paranenud (puukentsefaliidi inaktiveeritud vaktsiin - vt allpool täpsemalt)

    81 teatisest 37 teatises kirjeldati tõsiseid reaktsioone.

    11 teatise puhul hinnati seos reaktsiooni ja vaktsiini vahel ebatõenäoliseks (nt põhjuseks võis olla põhihaigus, palju kaasuvaid riski- ja muid segavaid faktoreid), seos puudus või olid teatisel andmed puudulikud, mistõttu on need teatised edasisest kokkuvõttest välja jäetud. Kõik need teatised on samas edastatud Euroopa kõrvaltoimete andmebaasi ning need kaasatakse ravimi perioodilisse ohutusandmete hindamisse:

    • 8 juhul paranesid vaktsineeritud täielikult või olid teatamise/jätkuandmete esitamise ajal paranemas
    • 2 juhul olid vaktsineeritud jätkuandmete ajaks paranenud osaliselt (gripivaktsiin ja papilloomiviiruse vaktsiin)
    • 1 juhul on kõrvaltoime kulg teadmata (esitatud andmed olid puudulikud, jätkuandmeid ei esitatud / ei saadud) (gripivaktsiin)

    2017. aastal väljastati Eestis hulgimüügist apteekidele ja haiglatele ligikaudu 404 642 vaktsiiniannust. Arvestades vaktsiinide kasutuse ulatust ja teatatud tõsiste kõrvaltoimete arvu, võib öelda, et vaktsiinid on väga ohutud ravimid. Nende kasutamisest saadav kasu (haiguse ärahoidmine) ületab kindlalt võimalikud ohud.

    Vaktsineerimise järgselt võivad sageli tekkida paiksed nähud (turse, valu) ja kerge palavik, mis on normaalsed reaktsioonid ning mööduvad tavaliselt mõne päeva jooksul ilma spetsiifilise ravita. Vajadusel võib kasutada valu- ja palavikuvastaseid ravimeid (nt paratsetamool, ibuprofeen) ja paikseid vahendeid (nt külmakompress).

    81 teatises (seos vaktsiiniga vähemalt võimalik) kirjeldatud kõrvaltoimete ülevaade:

    Immuniseerimiskava vaktsiinid lastel

    Rotaviiruse nõrgestatud elusvaktsiin (31 teatist, 24 tõsised) – kõik lapsed paranesid täielikult.

    • 23 teatist rotaviiruse elusvaktsiini ebaefektiivsuse kohta (rotaviirus gastroenteriidi teke) pärast vaktsineerimist. Neist 7 teatist arstidelt ja 16 teatist nakkushaiguste infosüsteemist, mis Ravimiamet kogus koostöös Terviseametiga ning küsis iga üksikjuhu kohta lisateavet vaktsiini manustanud arstidelt. Vaktsiini ebaefektiivsust loetakse tõsiseks kõrvaltoimeks, millest tuleb teatada.
    • ülejäänud 8 teatisest oli vaid 1 tõsine (lapsel tekkis pärast vaktsineerimist kahvatus, reaktsiooni puudumine, teadvuskaotus, hüpotoonia; laps paranes minuti jooksul). 7 teatises kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone (kõhulahtisus, nutt, kõhukoolikud, ärritus, rooja värvi muutus, palavik, söögiisu langus jt).

    2017. aastal väljastati Eestis hulgimüügist ligikaudu 27 549 rotaviiruse vaktsiini annust.

    Difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenza B tüüp 5-valentne vaktsiin (16 teatist, 2 tõsised) – kõik lapsed paranesid täielikult.

    • 2 tõsiseks hinnatud juhul tekkisid palavik, süstekoha laialdane turse, valu ja punetus, mis vajasid haiglaravi.
    • 14 juhul kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone: pisaravool (seniteadmata), palavik, turse, valu, punetus, rahutus, rahutu uni, seedehäired, süstekoha pigmentatsioon, nutt.

    2017. aastal väljastati Eestis hulgimüügist ligikaudu 51 700 nimetatud vaktsiini annust.

    Difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi nelikvaktsiin (7 teatist, 1 tõsine) - kõik lapsed paranesid täielikult

    • 1 tõsiseks hinnatud juhul tekkis lapsel psühhogeenne reaktsioon (kollaps umbes 30 sekundit, kerged lihastõmblused ülajäsemetes) .
    • 6 juhul kirjeldati mittetõsiseid kõrvaltoimeid: süstekoha reaktsioonid (valu, punetus, kuumatunne, turse), palavik, nutt, loidus.

    2017. aastal väljastati Eestis hulgimüügist ligikaudu 16 394 nimetatud vaktsiini annust.

    Difteeria, teetanuse, läkaköha (DTP) kolmikvaktsiin (2 teatist) - mõlemad lapsed paranesid täielikult

    • 2 teatises kirjeldati mittetõsiseid kõrvaltoimeid: peavalu, iiveldus, nõrkus, süstekoha reaktsioonid (õlavarre valu, turse), lihasvalu, liigesvalu ja-krambid, kurguvalu.

    2017. aastal väljastati Eestis hulgimüügist ligikaudu 12 858 DTP vaktsiini annust.

    Leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR) kolmikvaktsiin (4 teatist)

    • 4 teatises kirjeldati mittetõsiseid kõrvaltoimeid: neutropeenia (seniteadmata), palavik, lööve.

    2017. aastal väljastati Eestis hulgimüügist ligikaudu 28 688 MMR vaktsiini annust.

    Tuberkuloosi nõrgestatud elusvaktsiin (BCG) (2 teatist, tõsised) – mõlemad lapsed on paranemas, ravi jätkub

    • 2-kuusel lapsel tekkis BCG üldinfektsioon ja lokaalne lümfisõlmede suurenemine ning abstsess, maksa ja põrna suurenemine, BCG protsessist tingitud silma eeskambri liited. Laps vajas haiglaravi (tuberkuloosivastane ravi, abstsessi kirurgiline eemaldamine, hilisemas etapis laserteraapia). Laps sai tuberkuloosivaktsiini 2. elupäeval. Pärast BCG üldinfektsiooni teket diagnoositi lapsel umbes 3 kuu vanuses kaasuvana kaasasündinud interferoon Y retseptori osaline puudulikkus (immuunpuudulikkuse seisund), mis soodustas elusvaktsiini kasutamisel üldinfektsiooni teket.
    • 4-aastasel lapsel diagnoositi kahepoolne kopsupõletik (BCG infektsioon), mis vajas tuberkuloosivastast ravi. Laps sai tuberkuloosivaktsiini 3. elupäeval. 3 aasta vanuselt diagnoositi krooniline granulomatoostõbi ning kompuuteruuringul kopsus pneumoonia leid, mis ei allunud tavaravile antibiootikumidega ega seenevastasele ravile. 4 aasta vanuselt diagnoositi immuunpuudulikkus. Tuberkuloosivastase raviga lapse seisund stabiliseerus.

    2017. aastal väljastati Eestis hulgimüügist ligikaudu 22 800 tuberkuloosivaktsiini annust.

    Muud vaktsiinid

    Gripivaktsiin (13 teatist, 4 tõsised) – kõik isikud paranesid täielikult

    • 4 teatises kirjeldati tõsiseid kõrvaltoimeid: vaktsiini ebaefektiivsus (haigestumine grippi); vaktsiini arvatav ebaefektiivsus (laboratoorselt kinnitamata, kuid kontakt gripihaigega); Belli paralüüs (parema näopoole halvatus); laialdane nahapunetus, liigne higistamine, vererõhu tõus, tahhükardia, palavik, tugev peavalu, minestamise tunne.
    • 9 teatises kirjeldati mittetõsiseid kõrvaltoimeid: süstekoha reaktsioonid, vappekülm, palavik, silmade valu, nõrkus, suurenenud lümfisõlm, lihas- ja liigesvalu, peavalu, kurguvalu, nohu jt üldreaktsioonid.

    2017. aastal väljastati Eestis hulgimüügist apteekidele 77 548 gripivaktsiini annust.

    Tuulerõugete nõrgestatud elusvaktsiin (2 teatist, tõsised), mõlemad lapsed paranesid täielikult

    • 2 juhul teatati vaktsiini ebaefektiivsusest - tekkis tüsistusteta tuulerõugete infektsioon.

    2017. aastal väljastati Eestis hulgimüügist ligikaudu 1389 tuulerõugete vaktsiini annust.

    Puukentsefaliidi inaktiveeritud vaktsiin (4 teatist, 2 tõsised), 3 juhtu paranes täielikult, vaktsiini ebaefektiivsusest tingitud puukentsefaliiti nakatunud patsient ei olnud teatamise ja jätkuandmete küsimise ajal veel paranenud.

    • 1 juhul teatati vaktsiini ebaefektiivsusest - tekkis puukentsefaliit.
    • 1 juhul teatati tõsise kõrvaltoimena neuroloogilistest häiretest (peavalu, lihasfastsikulatsioonid kestusega 3-4 nädalat).
    • 2 teatises kirjeldati mittetõsiste reaktsioonidena valus süstekohas, pearinglust, peavalu, iiveldust, palavikku.

    2017. aastal väljastati Eestis hulgimüügist ligikaudu 62 701 puukentsefaliidi vaktsiini annust.

    11 teatises kirjeldatud reaktsiooni ja vaktsiini vahelist seos oli ebatõenäoline:

    4 juhul ei olnud võimalik vaktsiini ja reaktsiooni vahelist seost hinnata.

    • 3 teatist (tõsised) gripivaktsiini manustamise järel grippi haigestunud täiskasvanute kohta (teadmata on vaktsineerimise ja grippi haigestumise aeg; kahel juhul kasutati kolmevalentset vaktsiini, ühel juhul vaktsiin teadmata). Vaktsiinid ei ole kunagi 100% efektiivsed, lisaks võib haigestumine toimuda enne, kui organismis on tekkinud piisav immuunvastus
    • neljandas teatises kirjeldab lapse ema difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenza B tüüp vaktsiini (riiklikku immuniseerimiskavasse kuuluv vaktsiin) kasutamise järgselt 6-kuusel lapsel tekkinud tasakaaluhäireid, loidust, arengulist seisu, virilat meeleolu, atoopilist dermatiiti (mittetõsised kõrvaltoimed). Lapsevanema sõnul paranes laps hiina meditsiini tulemusel; vanem keeldus Ravimiametile arsti andmeid andmast, seetõttu ei ole võimalik saada täiendavat infot ning puudub meditsiiniline kinnitus.

    7 juhul on seos hinnatud kahtlaseks või mitteseotuks. Teatistes kirjeldatud kõrvaltoimetest paranesid patsiendid täielikult või osaliselt. Kahtlustatavate vaktsiinidena on 2 juhul nimetatud gripivaktsiine, 2 juhul viievalentset difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenza B tüüp vaktsiini, 1 juhul kolmevalentset difteeria, teetanuse, läkaköha vaktsiini, 1 juhul leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini ja 1 juhul inimese papilloomiviiruse vaktsiini.

    • papilloomiviiruse vaktsiini teatises kirjeldatakse 39-aastasel naisel valusid ja nõrkustunnet, tasakaaluhäiret, silmade ja suukuivust, uimasust ja väsimust, silmade kuivust, seedehäireid jms.
    • difteeria, teetanuse, läkaköha , poliomüeliidi vaktsiini kasutamisel 7-aastasel lapsel kirjeldati teadvuskaoga toonilise krambihoo teket 20 minutit pärast vaktsineerimist. EEG uuringul leiti epileptiline aktiivsus ning tegemist võib olla epilepsia avaldumise kokkulangevusega vaktsineerimisega.
    • RASESTUMISVASTASTE RAVIMITE KÕRVALTOIMED

    2017. aastal saadeti Ravimiametile 36 teatist kontratseptiivide võimalike kõrvaltoimete kohta, neist 30 puhul hinnati seos ravimi ja reaktsiooni vahel võimalikuks.

    17 juhul teatati rasedusest (8 juhul emakavälisest rasedusest) ravimi võtmise/vahendi kasutamise ajal:

    • 15 teatist edastati emakasiseste rasestumisvastaste vahendite kohta,
    • 1 teatis dienogesti ja etünüülöstradiooli sisaldava suukaudse kontratseptiivi
    • 1 teatis hädaabi kontratseptiivi kasutamisel.

    3 juhul teatati emakasisese vahendi kasutamise ajal tekkinud emaka perforatsioonist ja 1 teatis verejooksust (teadaolevad kõrvaltoimed).

    Trombembooliast teatati 2 korda: gestodeen/etünüülöstradiooli ja norelgestromiin/etünüülöstradiooli suukaudse kontratseptiivi kasutamisel. Mõlemad patsiendid paranesid haiglaravil.

    Mõlema kombinatsiooni puhul on teadaolevalt suurem risk venoosse trombemboolia tekkeks: naistest, kes kasutavad norelgestromiini sisaldavat kontratseptiivi, on venoosse trombemboolia tekkerisk aastas umbes 6-12 naisel 10000st ning naistest, kes kasutavad gestodeeni sisaldavat kontratseptiivi, on venoosse trombemboolia tekkerisk aastas umbes 9-12 naisel 10000st.

    Kontratseptiivide valikul tuleb alati kaaluda kasu ja riski suhet – vt lisaks siit.

    2017. aastal müüdi Eestis hulgimüügi statistika andmetel hormonaalseid intrauteriinseid vahendeid 7466 (st uued kasutajad). Teisi kontratseptiive (vaginaalsed, suukaudsed, transdermaalsed, implantaat) kasutas hinnanguliselt 37 527 naist.

    KÕRVALTOIME TEATISED PATSIENTIDELT

    Patsiendi teatiste arv on aasta-aastalt suurenenud - 2017. a edastati 108 teatist.


    Joonis. Patsientide poolt esitatud kõrvaltoime teatiste arv aastatel 2007 – 2017

    • 72 teatist Ravimiametile (neljal korral apteekri abiga)
    • 36 teatist müügiloa hoidjale (kahel korral apteekri abiga).

    Tõsisest kõrvaltoimest teatati 26 korral. Teatatud kõrvaltoimed on enamuses teadaolevad (st ravimiteabes kirjas), 5 kõrvaltoimet on seniteadmata (neist üks tõsine).

    Patsiendid teatasid kõige rohkem vaktsiinide kasutamisel ilmnenud kõrvaltoimetest – 27 teatist (neist on pikemalt lõigus VAKTSIINIDE KÕRVALTOIMED). Järgnevad rasestumisvastased ravimid ja vahendid – 13 teatist (vt lähemalt lõiku RASESTUMISVASTASTE RAVIMITE KÕRVALTOIMED), immuunsüsteemi pärssijad ja stimuleerijad – 10 teatist, antibiootikumid – 8 teatist.

    Patsiendi saadetud kõrvaltoime teatiste väärtus on suurem, kui Ravimiamet saab küsida raviarstilt lisaandmeid ja meditsiinilist kinnitust, mis aitavad hinnata võimaliku kõrvaltoime ja ravimi vahelist seost. Seetõttu oleks hea, kui patsiendid annaksid Ravimiametile arsti kontaktid. Paraku on 108 teatisest meditsiiniline kinnitus vaid 18 teatisel (15 teatist saadetud Ravimiametile, 3 müügiloa hoidjale). Ravimiametile patsientide poolt saadetud 6 tõsist kõrvaltoimet sisaldanud teatisest saime meditsiinilise kinnituse 5 juhul ning 1 juhul patsient keeldus arsti kontakte andmast.

    Meditsiinilise kinnituse puudumise põhjused on erinevad:

    • patsient keeldus arsti kontakte andmast;
    • patsient lubas arstiga ühendust võtta, kuid ei edastanud arsti nime;
    • teatises kirjeldati teadaolevaid, sageli või väga sageli esinevaid kõrvaltoimeid, mis ei vajanud meditsiinilist kinnitust;
    • patsiendi edastatud jätkuinfost selgus, et kaebuste näol oli tegemist muu haigestumisega, millel puudus seos ravimi/vaktsiiniga.

    Häirivast kõrvaltoimest peab arstile rääkima, sest kõrvaltoime võib vajada ravi, ravimi annus vähendamist või ravim teisega asendamist. Tekkinud reaktsioon võib olla  uus haigusseisund,  mis võib omakorda vajada (teistsugust) ravi või ka täiesti omaette esinev kaasuv haigus. Patsiendil on seda raske endal hinnata. Omaalgatuslikku ravi katkestamist või annuse vähendamist tuleb vältida, sest nii võib põhihaigus süvendada, kui just ei ole tegemist ravimi kõrvaltoimega, mille puhul on pakendi infolehes soovitatud, et ravi tuleks katkestada ja kohe arstiga ühendust võtta.

    KÕRVALTOIMETE OODATAV TEATAMISE SAGEDUS

    Rahvusvahelise kogemuse põhjal tuleks seniteadmata kõrvaltoimete õigeaegseks avastamiseks saada iga-aastaselt 1 miljoni elaniku kohta vähemalt 200 kõrvaltoime teatist, neist 30% või enam peaksid olema võimaliku tõsise kõrvaltoime kohta ning enam kui 10% arstidest peaks teatama vähemalt ühest kõrvaltoimest. 2017. aastal oli Eesti kõrvaltoime teatiste arv 256 teatist/miljoni elaniku kohta ning tõsiste kõrvaltoimete osakaal on 55,6%. Seega oleme saavutanud Maailma Terviseorganisatsiooni poolt soovitatud teatamise sageduse ja mustri.

    Hindame kõrgelt kõigi panust, kes on meile edastanud olulist infot võimalike kõrvaltoimete kohta.

    KUIDAS TEATADA KÕRVALTOIMEST

    Kõige lihtsam on kõrvaltoimest teatada Ravimiameti veebilehe kaudu täites elektroonilise teatise meie veebilehel, kus on eraldi vormid ja juhendid patsiendile ja arstile.
    Kõrvaltoimest võib Ravimiametit teavitada ka e-kirja (pharmacovig@ravimiamet.ee), posti (Nooruse 1, 50411 Tartu) või telefoni (7374 140) teel.

    Täiendav teave:
    e-post: pharmacovig@ravimiamet.ee
    telefon: 7 374 140