• English
  • Eesti

    Ravimituru ülevaade

    16.03.2018
    Printer-friendly version

    Ravimiameti poolt koostatud ravimistatistika põhineb Eestis tegevusluba omavate ravimite hulgimüüjate iga kvartal esitatavatel hulgimüügiaruannetel. Humaanravimite statistikas võetakse arvesse ravimite hulgimüüki üld- ja haiglaapteekidele ning teistele asutustele (hooldekodud, koolid jm).

    Hulgimüüjad

    01.01.2018 seisuga oli Eestis 67 tegevusluba omavat ravimite hulgimüügiga tegelevat ettevõtet, kellest viiel oli vaid veterinaarravimite hulgimüügiõigus.

     20142015201620172018
    Hulgimüüjad (humaan- ja veterinaarravimid*)5151545862
    Hulgimüüjad (ainult veterinaarravimid)66665
    KOKKU5757606467

    *veterinaarravimite käitlemisõigus on vastava eritingimuse olemasolul

    2017. aastal müüsid humaanravimeid üld- ja haiglaapteekidele ning teistele asutustele 31 ravimite hulgimüügi õigust omavat ettevõtet. 76% humaanravimite turumahust moodustasid kolm suuremat hulgimüüjat: Magnum Medical OÜ (29%), Tamro Eesti OÜ (26%) ja Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ (21%). Neile järgnesid Roche Eesti OÜ (6%), Terviseamet (5%), kes käitleb vaid riigihankega ostetavaid ravimeid (immuunpreparaadid, retroviirusvastased ravimid, tuberkuloosiravimid), ning  Baltfarma OÜ (5%). Teiste hulgimüüjate osakaal oli väiksem, moodustades alla 10% turumahust.

    HUMAANRavimitE Turumaht

    Ravimituru maht on väljendatud hulgimüügi väljamüügi hindades (tootja hind + hulgimüügi juurdehindlus) ega sisalda käibemaksu.

    Inimestel kasutamiseks mõeldud ravimite turumaht on viimastel aastatel stabiilselt kasvanud ning ületas 2017. aastal esmakordselt 300 miljonit eurot. Varasema aastaga võrreldes suurenes 2017. aastal ravimite turumaht 3,8%, olles 301 miljonit eurot.

    Joonis 1. Humaanravimite turumaht aastatel 2013-2017

    Kõige enam väljastasid hulgimüüjad ravimeid üldapteekidele – 208,6 miljoni euro eest (69% turumahust). Müük haiglaapteekidele moodustas 30% (89,7 miljonit eurot) ning müük teistele asutustele 1% turumahust (2,7 miljonit euro).

    Retseptiravimite käive moodustas 85% ravimituru mahust. Käsimüügiravimite ja haiglapakendite osakaal oli tagasihoidlikum –  vastavalt 14% ja 1%.

    Kvartalite lõikes iseloomustab ravimiturgu sesoonsus: II ja IV kvartalis on retseptiravimite käive suurem kui I ja III kvartalis, käsimüügiravimite puhul võib täheldada aga käibe suurenemist I ja  IV kvartalis.


    Joonis 2. Retseptiravimite käive aastatel 2013-2017 kvartalite lõikes


    Joonis 3. Käsimüügiravimite käive aastatel 2013-2017 kvartalite lõikes

    Ravimituru jagunemine ja ravimite kasutamine

    2017. aastal moodustasid suurima osa ravimituru käibest kasvajavastased ja immunomoduleerivad ained (20%), järgnesid süsteemselt kasutatavad infektsioonivastased ained (15%) ning seedekulgla ja ainevahetuse ravimid (12%).


    Joonis 4. Humaanravimite käive ATC rühmade lõikes aastatel 2015-2017

    Lisaks käibele on ravimite kasutamise kirjeldamiseks võimalik kasutada ühikut defineeritud päevadoos tuhande elaniku kohta ööpäevas (DPD/1000/ööpäevas). See võimaldab sageli kirjeldada ravimite kasutamist paremini kui käive, mis võib olla suhteline, sõltudes näiteks geneeriliste ravimite turuletulekust, mis avaldab olulist mõju hindadele.

    Defineeritud päevadoos (DPD) on kokkuleppeline suurus, mis tähistab ravimi tavalist ööpäevast annust täiskasvanul vastavalt peamisele kasutamisnäidustusele.

    Defineeritud päevadoos tuhande elaniku kohta ööpäevas (DPD/1000/ööpäevas) näitab ravimi kasutamise intensiivsust populatsioonis – mitu inimest tuhandest võis igapäevaselt kasutada seda ravimit tavalises annuses. Selline meetod võimaldab ravimite kasutamist summeerida ja kõrvutada erinevaid ravimirühmasid  ning võrrelda teiste riikidega.

    Tulenevalt ravimi annustamise individuaalsusest, pole võimalik kõikidele ravimitele defineeritud päevadoosi määrata. Sel põhjusel ei kajastu joonisel nr 5 ATC rühmadesse „Taimsed ja ravimisarnased preparaadid“ ning “Varia” kuuluvad ravimid. Defineeritud päevadoos puudub ka enamikul dermatoloogias kasutatavatel ja kasvajavastastel ravimitel. 

    DPD/1000/ööpäevas alusel kasutati 2017. aastal kõige enam kardiovaskulaarsüsteemi (418 DPD/1000/ööp), seedekulgla ja ainevahetuse (170 DPD/1000/ööp) ning närvisüsteemi ravimeid (123 DPD/1000/ööp).


    Joonis 5. Humaanravimite kasutamine aastatel 2015-2017 (defineeritud päevadoosides 1000 elaniku kohta ööpäevas)

    Enimkasutatud toimeaineteks olid retseptiravimitest ramipriil (57 DPD/1000/ööp), rosuvastatiin (30 DPD/1000/ööp) ja amlodipiin (28 DPD/1000/ööp) ning käsimüügiravimitest atsetüülsalitsüülhappe ja magneesiumoksiidi kombinatsioon (47 DPD/1000/ööp), ibuprofeen (22 DPD/1000/ööp) ja ksülometasoliin (21 DPD/1000/ööp).

    Kokku turustati 2017. aastal Eestis 4204 erinevat ravimipakendit, erinevaid toimeaineid oli 1308.

    Täpsem info ravimite kasutamise kohta defineeritud päevadoosides on leitav siit.