• English
  • Eesti

Kokkuvõte Ravimiameti ja Ravimitootjate Liidu läbiviidud küsitlusest ravimite tarneraskuste ja kättesaadavuse probleemide kohta

29.12.2016
Printer-friendly version

Ravimite tarneraskused on muutumas tervishoius üha teravamaks probleemiks. Ravimite kättesaadavuse probleemidega tõhusamalt tegelemiseks on oluline nende ulatus kaardistada ning probleemi teadvustada, nii on ka kõigi osapoolte koostöös võimalik lahendusi leida.

Vastavalt 29. jaanuaril 2016 toimunud Ravimiameti ja Ravimitootjate Liidu juhtide nõupidamisel tehtud otsusele koostas Ravimiamet koostöös Ravimitootjate Liiduga küsimustiku, mille eesmärk oli hinnata perioodil 1.07.2015-1.07.2016 Ravimiametile teatatud tarnehäirete ulatust ja läbi viia tarneraskuste tekkimise põhjuste analüüs. Ravimitootjate Liidu esindajad võtsid oma kohustuseks liidu liikmeid kavandatavast küsitlusest teavitada.

Küsimustik saadeti 25-le müügiloa hoidjale, kes olid eelnimetatud perioodil Ravimiametit teavitanud ravimi tarneraskusest. Kokku esitati vastajatele 13 avatud küsimust, mis olid jagatud kahte ossa: esimeses osas oli kaheksa küsimust, mis hõlmasid tarneraskustega seotud üldiseid teemasid nagu Ravimiameti teavitamine, müügiloa hoidja tegevused ja kommunikatsioon. Teine osa koosnes viiest küsimusest iga konkreetse tarneraskusesse sattunud ravimi kohta. Küsimustikule vastas 17 erinevat müügiloa hoidjat (68%).


Kokkuvõte

Kokkuvõtteks võib öelda, et Eestis tegutsevad müügiloa hoidjad peavad Ravimiameti teavitamist ravimite tarneraskusest lihtsaks. Ravimiameti teavitamine tarneraskustest on aasta-aastalt suurenenud. Siiski on viimase kolme aasta jooksul 52,9% küsimustikule vastanud müügiloa hoidja esindajatest Ravimiametit ravimite tarneraskustest teavitamata jätnud. Selle ühe põhjusena võib välja tuua selge tarnehäire definitsiooni puudumise Eestis kehtivates õigusaktides, mis muudab teavitamise kriteeriumid raskesti tõlgendatavaks. 

Ettevõtte ravimite müügiprognoosi kujundamises Eestis osaleb 76,5% ehk 13 vastanut 17-st. Sellest võib järeldada, et koostöö kohaliku turu eripäradega kursis olevate inimeste ja ravimi tootja vahel paraneb ning üha rohkem usaldavad ja arvestavad tootjad siin tehtud prognoose.

Enam kui pooled vastanutest (58,8%) ei erista ettevõttes ravimeid, mis vajaksid enam tähelepanu, st ravimeid, millel ei ole Eestis alternatiivi. Kõikide ravimite puhul rakendatakse ühtset prognoosimudelit ning kõikide ravimite kasutust jälgitakse ühtemoodi.

Kõik 17 küsimustikule vastajat (100%) kinnitavad, et ravimite tarneraskustega seotud teave jõuab ettevõttes müügiprognoosidega tegelevate inimesteni, ettevõte jälgib analoogsete preparaatide kättesaadavust Eestis ning kasutab seda teavet järgmiste perioodide prognooside tegemisel. Samuti kinnitavad kõik vastanud, et erineval viisil jälgitakse ettevõttesiseselt tarne taastumist. Eelnevalt nimetatu peaks järk-järgult tagama, et ravimite tarneraskused avastatakse võimalikult varakult ja nende lahendamisega tegeletakse efektiivselt nii firmasiseselt kui koostöös Ravimiametiga. 

Kõige sagedamini ehk 19 juhul 50-st (38%) said ettevõtted teabe ravimi tarneraskusest tootejuhi, tarneahela juhi, logistikajuhi või logistika osakonna kaudu. Saadud info tarneraskuse kohta edastati Ravimiametile 60% juhtudest läbi Kliendiportaali ning 26% juhtudest e-maili teel.

Ükski küsimustikule vastanud ettevõtetest ei ole konkreetselt välja toonud mõtteid või tegevusi, mida ettevõtte ise, Ravimiamet või ravimite hulgimüüja oleksid saanud teha ravimi tarneraskuse tekkimise vältimiseks, küll aga toimub tarneraskuse ilmnemisel aktiivne teavitustöö hulgimüüjatele, apteekritele ja arstidele.

Tarneraskuste tekkimise aspektist kriitiliseks loeti eeskätt kas siis ravimi või toimeaine tootmisprobleeme, analoogpreparaadi tarnehäiret või ilmnenud ravimi kvaliteediprobleeme. Tootmisprobleemide korral lahendatakse eelisjärjekorras suuremate turgude vajadus.


Ravimiameti täiendavad selgitused

Ravimiametile ravimi tarneraskusest teada andmine on oluline, kuna me hindame tarnehäire mõjude võimalikku ulatust ja tagajärgi patsientidele ning otsime võimalusi ravimi asendamiseks teise preparaadiga. Koostöös ravimite müügiloa hoidjatega kaalume ravimi võõrkeelses pakendis turustamise vajadust ja võimalusi. Samuti hindame müügiloata ravimite kasutamise vajadust ning kogu eelpool nimetatud teave peab jõudma ka tervishoiutöötajateni, apteekriteni ja patsientideni.

Kordame siinkohal üle põhimõtted, mida senini on tarneraskuste puhul rakendatud, kuid mis küsitluse vastuseid analüüsides tundusid probleemsetena.

Ravimiamet käsitleb tarnehäiretena olukordi, kus on tekkinud probleemid ravimi tavapärase varustamisega, st hulgimüügitasandil on ravim otsa lõppemas või lõppenud ning seda ei ole võimalik juurde tarnida. Vastavalt Ravimiseaduse § 64 lõikele 3, on ravimi müügiloa hoidjal kohustus ravimi Eestis turustamise katkestamisest ja selle põhjusest Ravimiametit teavitada. Kui ravim on otsa saamas või saanud apteegitasandilt, siis on tarnehäirest hilja teavitada.

Ravimiamet soovitab tarneraskusest teavitamiseks kasutada Kliendiportaali, kus kord juba sisestatud teatise puhul on lihtne edastada teave tarneraskuse lõppemise või pikenemise kohta. Tarneraskuse lõppemisest teavitamisel piisab sellest, kui avate esitatud teate, vajutate nuppu „Loo koopia“, märgite ära välja „Tarneraskus on lõppenud“ ja esitate teatise uuesti.

Ravimiameti veebilehel on ülevaatlik ravimite tarneraskuste tabel. Sealt saab ajakohase informatsiooni erinevate müügiloa hoidjate ravimite tarneraskuste kohta ning seda tabelit jälgivad hoolega ka ravimit vajavad patsiendid jt huvipooled. Juhul kui on tekkimas või tekkinud sellise ravimi tarneraskus, mida ei turustata otse patsiendile (nn haiglaravimid) või mis on ainulaadsed näiteks toimeaine, tugevuse või ravimvormi poolest, saab müügiloa hoidja Ravimiametilt taotleda võõrkeelses pakendis turustamise loa, et tagada ravi kättesaadavus patsientidele tarneraskuse kestuse ajaks (vt ka https://www.ravimiamet.ee/kkk/pakendid).

Samuti on võimalus eestikeelse pakendimärgistuse nõude täitmiseks jätkuvalt kasutada kleebistamist. Kleebistada on võimalik ka tsentraalse müügiloaga ravimite pakendeid, kuid oluline on meeles pidada, et see peab toimuma müügiloa dokumentatsioonis kinnitatud tootmiskohas ja olema kooskõlastatud Euroopa ravimiametiga.

- Ravimite tarneraskustega tegelemine peab toimuma tootja ja müügiloa hoidja koostöös ning olema võimalusel ennetav

- Soovitame eristada ettevõttes ravimeid, mis vajaksid enam tähelepanu, st ravimeid, millel ei ole Eestis alternatiivi ning planeerida ning jälgida nende kasutust hoolikalt

- Võimalikust tarneraskusest teavitage Ravimiametit esimese võimalusel, koostöös leiame lahenduse, et patsient ei kannataks

Täname ja tunnustame koostöö eest kõiki küsimustikule vastajaid ning Ravimitootjate Liitu!