• English
  • Eesti
UudisedUudised

Milliseid ravimeid kasutada gripi korral?

15.01.2016
Printer-friendly version

 

Gripi ravi on suunatud kas:
 - viiruse hävitamisele viirusevastaste ravimitega (Tamiflu, Relenza) - retseptiravimid;
 - gripiga kaasnevate sümptomite leevendamisele (palaviku, valu, nohu, köha sümptomaatiline ravi), sellisel juhul peab organismi immuunsüsteem ise võitlema gripiviirusega – peamiselt käsimüügiravimid.
Vaktsiiniga saab grippi ennetada. Gripiviirusesse nakatumise ajal vaktsiin ei aita.
Antibiootikumid gripi puhul ei toimi. Neid määratakse aga kindlasti juhul, kui gripp on tüsistunud bakteriaalse infektsiooniga (nt kopsupõletikuga).

Gripi sümptomite leevendamiseks on apteegis saadaval laias valikus käsimüügiravimeid:

 

Palavik, valud
(peavalu, kurguvalu)
Valuvaigistid - paratsetamool, ibuprofeen, täiskasvanutele ka atsetüülsalitsüülhape (aspiriin)
kurguvalu korral ka lokaalsed valuvaigistid ja antiseptikumid (nt pastillid ja spreid)
Ninakinnisus, ninakõrvalkoobaste turse ja valuNinakinnisust vähendavad sümpatomimeetikumid (sh ninatilgad/spreid ja suukaudselt manustatavad), ka kombinatsioonis allergiavastaste antihistamiinikumidega
KöhaRögalahtistid, sh ravimtaimede baasil valmistatud. Kinnise ja paukuva köha raviks kasutatavad ravimid on reeglina retseptiravimid

 

Lastel ei tohiks üldjuhul kasutada ravimeid, mis sisaldavad mitut toimeainet.
Samaaegselt esineva palaviku, nohu ja köha raviks mõeldud kombinatsioonravimid toimivad lastel, kuid neid ei ole soovitatav kasutada kõrvaltoimete riski tõttu (allergilised reaktsioonid, unehäired, hallutsinatsioonid, uimasus, tahhükardia) ja kliiniliste andmete vähesuse tõttu lastel.
Alati tasub apteekrilt üle küsida või pakendi infolehest järgi vaadata kui vanadele lastele konkreetne preparaat näidustatud on, sest erinevatel kombinatsioonpreparaatidel on see erinev.

PALAVIK
Palaviku alandamiseks alla 12-aastastel lastel on soovitatav kasutada ühte toimeainet sisaldavat preparaati – paratsetamooli või ibuprofeeni. Annus peab olema arvestatud kas vastavalt vanusele või kehakaalule. Vajalikust suuremad annused võivad põhjustada kõrvaltoimeid või mürgistusnähte, väiksemad annused seevastu ei alanda palavikku.
Paratsetamooli lastele soovitatav ühekordne annus on 10…15 mg/kg kehakaalu kohta, maksimaalne ööpäevane annus on 60 mg/kg kehakaalu kohta.

 

VanusÜhekordne annus mg
2...3 kuud62,5
3 kuud...1 aasta62,5...125
1...6 aastat125...250
6...12 aastat250...500

 

Lastele soovitatav ibuprofeeni annus on 20...40 mg/kg ööpäevas, jaotatuna 3...4 annuseks. Ühekordne annus lastele kehakaaluga üle 20 kg on 200 mg; kehakaaluga üle 30 kg 200…400 mg ja üle 40 kg kaaluvatele lastele 400 mg.

Atsetüülsalitsüülhapet (aspiriini) ei ole soovitatav alla 18-aastastele noorukitele ja lastele viirushaiguse korral palaviku alandamiseks anda Reye sündroomi tekkeriski tõttu, mis on küll väga harva tekkiv kõrvaltoime. See sündroom kulgeb kauakestva oksendamise, entsefalopaatia (ajukahjustuse) ja maksakahjustusega ning võib lõppeda surmaga. Täiskasvanutel ei ole Reye sündroomi viirushaigusega kaasneva palaviku alandamisel täheldatud.

Täiskasvanud ja noorukid võivad palaviku alandamiseks kasutada
 - paratsetamooli 500 mg kuni 1 g korraga maksimaalselt 3 korda ööpäevas.
 - ibuprofeeni 400 mg 3…4 korda ööpäevas
Täiskasvanud võivad kasutada ka aspiriini 500 mg kuni 1 g, mida võib korrata 4…8 tunni järel vastavalt vajadusele.
Korraga tohib kasutada ainult ühte palavikualandajat.

NOHU
Nohu korral võiks väikelastel alustada nina loputamisega mereveega (Humer, Sterimar). Kui hingamistakistus sellega ei laabu, siis alles kaaluda ravimite kasutamist.
Ninna pihustatavaid dekongestante (ksülometasoliin, nafasoliin) ei ole soovitatav kasutada alla 2-aastastel lastel ning neid ei tohiks kasutada kauem kui kaks-kolm päeva, piirduda tuleks paari pihustusega päevas. Kasutada tuleks kindlasti lastele mõeldud toimeaineid ja ravimtugevusi:
 - ksülometasoliin 0,05% alates 2. eluaastast,
 - nafasoliin 0,05% alates 3. eluaastast.
Alla 2-aastastel lastel tohib ninna pihustatavaid dekongestante kasutada ainult erandjuhul ja arsti loal.
Liigsagedane kasutamine põhjustab kroonilist nohu ning võib põhjustada süsteemseid kõrvaltoimeid. Kui ninakinnisus ja nohu püsivad pikka aega ning hingamisraskused on ka öösel ja kaasneb norskamine, tuleks pöörduda arsti poole, sest põhjuseks võivad olla adenoidid, mis vajavad kirurgilist eemaldamist.
Apteegis on ilma retseptita saadaval ka suukaudselt kasutatavad nohuravimid (pseudoefedriin, kas üksi või kombinatsioonis triprolidiiniga). Ka neid tohib alla 6-aastastele lastele anda ainult arsti loal. Põhjuseks jällegi kõrvaltoimete risk – pseudoefedriinil erutus, unehäired, hallutsinatsioonid, tahhükardia; triprolidiinil uimasus.

Täiskasvanutele sobivad ninna pihustatavad dekongestandid, nagu ksülometasoliin, oksümetasoliin ja nafasoliin, kuid nende lubatud päevast annust ei tohiks ületada ning ravi pikkus mitte kauem kui 7 päeva. Sagedasem või pikaajalisem kasutamine võib viia sõltumusele ja anda vastupidist efekti, põhjustades kroonilist nohu ja püsivat limaskesta turset. Alternatiiviks on suukaudsed sümpatomimeetikumid, sh kombinatsioonis antihistamiinikumiga.

KÖHA
Rögaerituse parandamiseks võib kasutada rögalahtisteid. Taimsetest preparaatidest aed-liivatee, luuderohu ekstrakt; ravimitest karbotsüsteiin, atsetüültsüsteiin, broomheksiin, ambroksool.
Alla 2-aastastel lastel ei pruugi röga väljaköhimisoskus olla piisav, mistõttu rögalahtisteid tuleks neil kasutada vaid arsti loal. Perearstid soovitavad imikutel ja väikelastel rakendada köha korral rahvameditsiini võtteid.

Paukuva ja kinnise köha pärssimiseks mõeldud ravimeid (kodeiin, dekstrometorfaan) tohib kõrvaltoimete riski (uimasus, pearinglus, iiveldus) tõttu kasutada lastel vaid arsti soovitusel. Pikaajalise kinnise köha, eriti öise köha korral, kui rögalahtistid ei anna tulemust, tuleks arsti poole pöörduda, sest põhjuseks võib olla astma või antibiootikumravi vajav bakteriaalne põletik.

Nii köha, nohu, kui ka palaviku korral tuleks tavalisest rohkem tarbida vedelikku. See on eriti oluline väikelaste puhul.

Millele tähelepanu pöörata
Gripp võib olenevalt inimesest (vanusest, kaasuvatest haigustest jne) kulgeda erineva raskusega.
Kergemal juhul piisab tavaliselt sümptomaatilisest ravist. Oluline on püsida kodus ja puhata, tarbida piisaval hulgal vedelikku, informeerida perearsti haigusest ning seisundi halvenemisel kindlasti pöörduda arsti poole.

Arsti poole tuleb pöörduda juhul kui
 - tekivad hingamisraskused,
 - palavik ei allu tavalistele raviannustele või tõuseb kiiresti,
 - kui esineb valu või survetunne rinnus või kõhus,
 - kui esineb pearinglus või segane olek,
 - kui esineb raske ja sage oksendamine.
Lastel võivad seisundi halvenemisele viidata ka
 - ärrituvus,
 - loidus (sh laps ei ärka unest ka äratamisel),
 - kiire hingamine,
 - naha sinakas varjund.
Samuti tuleks olla tähelepanelik palaviku ja tõsise köha suhtes, mis tekivad pärast gripinähtude esmast paranemist.

Vt lisaks
Milliseid ravimeid kasutada lastel viirushaiguste raviks?

Lisaküsimused: Ravimiamet, info@ravimiamet.ee, 7 374 140