• English
  • Eesti

Rakkude, kudede ja elundite 2011. aasta käitlemisandmete kokkuvõte

03.10.2012
Printer-friendly version

Ülevaade 2011. aasta rakkude, kudede ja elundite käitlemisest on koostatud rakkude, kudede ja elundite käitlejate esitatud aastaaruannete põhjal ja katab kõiki käitlemistegevusi.
2011. aasta 31. detsembri seisuga on Ravimiamet välja andnud kuus rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusluba, mis kolmel juhul katsid enam kui ühe tegevusala. Käitlemise valdkondadest (käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüüpidest) annab ülevaate joonis 1. Kõige rohkem on Eestis sugurakkude ja embrüote käitlejaid (5).

Joonis 1. Käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüübid. Number sektori kõrval näitab käitlejate arvu, kes seda tüüpi rakku, kude või elundit käitlevad.


Üldised mõisted:

Rakkude, kudede ja elundite käitleja on eriarstiabi osutaja, kellele on väljastatud rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusluba.
Käitlemine rakkude, kudede ja elundite kontekstis on nende hankimine (doonorite valik ja eemaldamine siirdamise eesmärgil), kodeerimine, märgistamine, uurimine, säilitamine, töötlemine, pakendamine, ladustamine, vabastamine ja väljastamine.


RAKKUDE KÄITLEMINE

Vereloometüvirakkude käitlemine

Vereloometüvirakkude käitlemise luba on Eestis kahel kliinikul (SA Tartu Ülikooli Kliinikum ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla). Andmed vereloometüvirakkude (luuüdi – ja perifeerse vere tüvirakkude) käitlemise kohta Eestis 2011. aastal on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Vereloometüvirakkude käitlemine 2011. aastal

 Donatsioonide arv*
 Käitleja donatsioonidImporditud donatsioonid
Luuüdi tüvirakud5
Perifeerse vere tüvirakud3610
   
 Käideldud produktide arv**
 Käitleja donatsioonidImporditud donatsioonid
Käideldud produktide arv
Luuüdi tüvirakud5
Perifeerse vere tüvirakud21120
   
Vabastatud produktide arv 
Luuüdi tüvirakud 5
Perifeerse vere tüvirakud21120
   
Kasutusse väljastatud produktide arv
Luuüdi tüvirakud15
Perifeerse vere tüvirakud1095
   
Hävitatud produktid 
Luuüdi tüvirakud  
Perifeerse vere tüvirakud447

* Perifeerse vere tüvirakkude puhul loetakse ühe mobilisatsiooni käigus järjestikustel päevadel toimunud afereese üheks donatsiooniks
** Ühe donatsiooni käigus saadud kuid mitmesse pakendisse pakendatud produkte loetakse erinevateks produktideks


Sugurakkude ja embrüote käitlemine

Sugurakkude käitlejaid on Eestis viis (Tartus: Tartu Ülikooli Kliinikum ja Elite Kliinik ning Tallinnas: Ida-Tallinna Keskhaigla, Nova Vita ja BioEximi OÜ).
Kunstliku viljastamise protseduure on erinevaid, enam kasutatumad on IUI, IVF ja ICSI.

IUI (intrauterine insemination) hõlmab laboratoorseid toiminguid, et eraldada spermast elujõulisemad seemnerakud, mis siirdatakse naise emakasse ovulatsiooni perioodil.
IUI puhul kasutatakse munarakkude viljastamiseks kas doonori või partneri seemnerakke.

IVF (in vitro fertilisation) protseduuri käigus eemaldatakse munarakud munasarjadest ja viljastatakse seemnerakkudega laboritingimustes. Inkubaatoris arenenud viljastunud munarakk(kud) (embrüo(d)) siirdatakse tagasi naise emakasse.

ICSI (intra-cytoplasmic sperm injection) ehk seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon tähendab ühe seemneraku viimist otse munarakku laboritingimustes. Pärast munaraku viljastumist kantakse viljastunud munarakk (embrüo) tagasi naise emakasse. ICSI kasutatakse mehepoolse viljatuse korral. Selle puhul on võimalik munarakk viljastada kui spermast on võimalik kätte saada väga väike arv seemnerakke või kui spermas puuduvad seemnerakud ning neid tuleb munanditest eraldada.


Tabel 2. Kunstliku viljastamise protseduurid partnerannetuse korral 2011. aastal.

Sugurakkude ja embrüote käitlemine – partnerannetus
 Viljastamise meetodKOKKU
 IUIIVFICSImuu
Viljatusravi läbinud paaride arv1255028831811841
Hangitud munarakkude arv0663510579017214
Hangitud spermadooside arv1675281082471824
Loodud embrüote arv 34446390569890
 - Neist ülekantud/siirdatud embrüote arv 10061930512987
Alustatud siirdamiste/ülekandmiste arv8158011881391988


Tabel 3. Kunstliku viljastamise protseduurid sperma doonorluse korral 2011. aastal.

Sugurakkude ja embrüote käitlemine - sperma doonorlus*
 Viljastamise meetodKOKKU
 IUIIVFICSI
Eesti doonorite annetatud spermadooside arv78116402596
Väljastpoolt Eestit toodud spermadooside arv572249
Viljatusravi läbinud retsipientide arv7010936215
Loodud embrüote arv08351701005
 - Neist ülekantud/siirdatud embrüote arv025764321
Alustatud siirdamiste/ülekandmiste arv4114048188

*Sperma doonorluse korral kasutatakse doonori annetatud spermast puhastatud seemnerakke


Tabel 4. Kunstliku viljastamise protseduurid munaraku doonorluse korral 2011. aastal.

Sugurakkude ja embrüote käitlemine - munarakkude doonorlus
 Viljastamise meetodKOKKU
 IVFICSI
Annetatud munarakkude arv13543711725
Loodud embrüote arv9702301200
 - Neist ülekantud/siirdatud embrüote arv18699285
Viljatusravi läbinud retsipientide arv7763140
Alustatud siirdamiste/ülekandmiste arv7560135

Siirdamata embrüod võib hilisemaks kasutamiseks külmutada või juhul kui patsient seda ei soovi, siis kas hävitada või annetada teisele viljatule paarile. Tabel 5 annab ülevaate 2011. aastal annetatud embrüote käitlemisest.

Tabel 5. Kunstliku viljastamise protseduurid 2011. aastal.

Sugurakkude ja embrüote käitlemine - embrüote doonorlus
 Arv
Annetatud embrüote arv81
Ülekantud/siirdatud embrüote arv25
Viljatusravi läbinud retsipientide arv12


KUDEDE KÄITLEMINE

Kasutatud mõisted:

  • Käideldud koed näitab käideldud kudede ühikuid, hoolimata sellest, kas nad on vabastatud / väljastatud kasutusse või mitte. Hõlmab ka aruande aastale eelnenud aastal ladustatud kudede käitlemist.
  • Eemaldamine on üks osa hankimise protsessist, mille kaudu tehakse kude kättesaadavaks edasiseks töötlemiseks.
  • Töötlemine on koe siirdamiseks sobivasse vormi viimine (terve luu, osa luust, luu täitematerjal, vaskulaarkoe puhul terve soon, osa soonest, vm).
  • Ladustamine iseloomustab kudede arvu, mida ei ole 31. detsembriks siirdamiseks väljastatud ega hävitatud.


Luukoe käitlemine

Eestis käitles 2011. aastal luukude kaks kliinikut (SA Tartu Ülikooli Kliinikum ja AS Ida-Tallinna Keskhaigla). Käideldud ja kasutamiseks vabastatud luukude väljastatakse ka teistele siirdamist läbi viivatele eriarstiabi osutajatele.

Luukoe käitlemisest Eestis annab ülevaate joonis 2.

Joonis 2. Luukoe käitlemisega seotud tegevused aastatel 2009-2011 Eestis. Üks ühik on eraldi pakendatud siirik (näiteks üks reieluupähik, üks demineraliseeritud luu ühik, üks konteiner luupuru, üks luu lapp (femoral strut), üks osteokondraalne allosiirik, üks eraldi pakendatud kõõlus või osa kõõlusest).

Rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusluba peab olema ka demineraliseeritud luukoe käitlemiseks. See tähendab, et sellise koe Eestisse toomiseks peab olema nimetatud tegevusluba ning Ravimiametit tuleb sisseveost teavitada.
2011. aastal Ravimiametile ühtegi sisseveo teavitust demineraliseeritud luukoe sissetoomisest ei esitatud.


Vaskulaarkoe käitlemine

Vaskulaarkoe käitlemise luba oli 2011. aastal Eestis kahel kliinikul (SA Tartu Ülikooli Kliinikum ja alates 2011. aastast SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla).

Ülevaate vaskulaarkoe käitlemise kohta Eestis annab joonis 3.

Joonis 3. Vaskulaarkoe käitlemisega seotud tegevused Eestis aastatel 2010-2011. Üks ühik on üks eraldi pakendatud siirik (näiteks üks pakend sisaldab ühte või mitme pikkusega veresoont).


Silma sarvkesta ja amnionimembraani käitlemine

Silma sarvkesta ja amnionimembraani käitlemise luba on Eestis kahel kliinikul (Tartu Ülikooli Kliinikum ja AS-il Ida-Tallinna Keskhaigla).

Silma sarvkesta käitlemist Eesti iseloomustab joonis 4 ja amnionimembraani käitlemist joonis 5.

Joonis 4. Silma sarvkesta käitlemine Eestis aastatel 2009-2011. Üks ühik on üks eraldi pakendatud siirik.


Joonis 5. Amnionimembraani käitlemine Eestis aastatel 2010-2011. Üks ühik on ühes konteineris olev kude, hoolimata, kui suure koe piirkonnaga on tegemist.


ELUNDITE KÄITLEMINE

Elundite käitlemine Eestis 2011 aastal hõlmas neerude, maksa ja kopsude käitlemist. Selle valdkonna andmed esitas SA Tartu Ülikooli Kliinikum.
Elundite eemaldamistest ja nende retsipientidest annab ülevaate tabel 6.

Tabel 6. Elundite käitlemine aastatel 2009-2011

 200920102011
Neeru eemaldamiste arv704648
Neerude sissevedu313
Neerude väljavedu1154
Retsipientide arv533944
    
Maksa eemaldamiste arv639
Maksa sissevedu000
Maksa väljavedu101
Retsipientide arv438
    
Kopsu eemaldamiste arv12610
Kopsude sissevedu000
Kopsude väljavedu1044
Retsipientide arv013


Ravimiamet tänab kõiki käitlejaid koostöö eest!

Oktoober 2012