• English
  • Eesti

Rakkude, kudede ja elundite 2012. aasta käitlemisandmete kokkuvõte

25.09.2013
Printer-friendly version

Ülevaade 2012. aasta rakkude, kudede ja elundite käitlemisest on koostatud rakkude, kudede ja elundite käitlejate esitatud aastaaruannete põhjal ja katab kõiki käitlemistegevusi.
2012. aasta 31. detsembri seisuga on Ravimiamet välja andnud kuus rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusluba, mis kolmel juhul katsid enam kui ühe tegevusala. Käitlemise valdkondadest (käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüüpidest) annab ülevaate joonis 1. Kõige rohkem on Eestis sugurakkude ja embrüote käitlejaid (5).



Joonis 1. Käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüübid seisuga 31.12.2012. Number näitab käitlejate arvu, kes seda tüüpi rakku, kude või elundit käitlevad.


Üldised mõisted:

Rakkude, kudede ja elundite käitleja on eriarstiabi osutaja, kellele on väljastatud rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusluba.
Käitlemine rakkude, kudede ja elundite kontekstis on nende hankimine (doonorite valik ja eemaldamine siirdamise eesmärgil), kodeerimine, märgistamine, uurimine, säilitamine, töötlemine, pakendamine, ladustamine, vabastamine ja väljastamine.

RAKKUDE KÄITLEMINE

Vereloometüvirakkude käitlemine

Vereloometüvirakkude käitlemise luba on Eestis kahel kliinikul (Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum ja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla). Andmed vereloometüvirakkude (luuüdi – ja perifeerse vere tüvirakkude) käitlemise kohta Eestis 2012. aastal on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Vereloometüvirakkude käitlemine 2012. aastal

Donatsioonide arv*

 Käitleja donatsioonidImporditud donatsioonid
Luuüdi tüvirakud 1
Perifeerse vere tüvirakud4510
Terapeutilised rakud91
   
Käideldud produktide arv**
 Käitleja donatsioonidImporditud donatsioonid
Käideldud produktide arv
Luuüdi tüvirakud  
Perifeerse vere tüvirakud1816
Terapeutilised rakud94
   
Vabastatud produktide arv
Luuüdi tüvirakud  
Perifeerse vere tüvirakud1816
Terapeutilised rakud94
   
Kasutusse väljastatud produktide arv
Luuüdi tüvirakud  
Perifeerse vere tüvirakud1112
Terapeutilised rakud11
   
Hävitatud produktid
Luuüdi tüvirakud  
Perifeerse vere tüvirakud9 
Terapeutilised rakud  

* Perifeerse vere tüvirakkude puhul loetakse ühe mobilisatsiooni käigus järjestikustel päevadel toimunud afereese üheks donatsiooniks
** Ühe donatsiooni käigus saadud kuid mitmesse pakendisse pakendatud produkte loetakse erinevateks produktideks


Sugurakkude ja embrüote käitlemine

Sugurakkude käitlejaid on Eestis viis (Tartus: Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum ja AS Kliinik Elite ning Tallinnas: aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Nova Vita Kliinik ja BioEximi OÜ).
Kunstliku viljastamise protseduure on erinevaid, enam kasutatumad on IUI, IVF, ICSI ja FET.

IUI (intrauterine insemination) hõlmab laboratoorseid toiminguid, et eraldada spermast elujõulisemad seemnerakud, mis siirdatakse naise emakasse ovulatsiooni perioodil.
IUI puhul kasutatakse munarakkude viljastamiseks kas doonori või partneri seemnerakke.

IVF (in vitro fertilisation) protseduuri käigus eemaldatakse munarakud munasarjadest ja viljastatakse seemnerakkudega laboritingimustes. Inkubaatoris arenenud viljastunud munarakk/munarakud (embrüo(d)) siirdatakse tagasi naise emakasse.

ICSI (intra-cytoplasmic sperm injection) ehk seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon tähendab ühe seemneraku viimist otse munarakku laboritingimustes. Pärast munaraku viljastumist kantakse viljastunud munarakk (embrüo) tagasi naise emakasse. ICSI kasutatakse mehepoolse viljatuse korral. Selle puhul on võimalik munarakk viljastada kui spermast on võimalik kätte saada väga väike arv seemnerakke või kui spermas puuduvad seemnerakud ning neid tuleb munanditest eraldada.

FET (frozen embryo transfer) – laboritingimustes loodud ja külmutatud embrüo ülessulatamine ja naise emakasse kandmine.

Tabel 2. Kunstliku viljastamise protseduurid partnerannetuse korral 2012. aastal.

 Viljastamise meetod KOKKU
 IUIIVFICSIFETmuu
Viljatusravi läbinud paaride arv11250989756422084
Hangitud munarakkude arv     17570
Hangitud spermadooside arv     1875
Loodud või sulatatud (FET) embrüote (või sügootide) arv 3471681326821112977
Siirdamiseks kasutatud embrüote (või sügootide) arv 8311888106833790
Alustatud siirdamiste/ülekandmiste arv181479103560322300

 

Tabel 3. Kunstliku viljastamise protseduurid sperma doonorluse korral 2012. aastal.

Sugurakkude ja embrüote käitlemine - sperma doonorlus*

 Viljastamise meetodKOKKU
 IUIIVFICSIFET
Eesti doonorite annetatud spermadooside arv    1323
Väljastpoolt Eestit toodud spermadooside arv    279
Viljatusravi läbinud retsipientide arv74825954269
Loodud või sulatatud (FET) embrüote (või sügootide) arv05793842291192
Siirdamiseks kasutatud embrüote (või sügootide) arv012014490354
Embrüote (või sügootide) siirdamiste/ülekandmiste arv131717750329

*Sperma doonorluse korral kasutatakse doonori annetatud spermast puhastatud seemnerakke

 

Tabel 4. Kunstliku viljastamise protseduurid munaraku doonorluse korral 2012. aastal.

Sugurakkude ja embrüote käitlemine - munarakkude doonorlus

 Viljastamise meetodKOKKU
 IVFICSIFET
Annetatud munarakkude arv   840
Loodud või sulatatud (FET) embrüote (või sügootide) arv388191138717
Siirdamiseks kasutatud embrüote (või sügootide) arv654396204
Viljatusravi läbinud retsipientide arv402345108
Embrüote (või sügootide) siirdamiste/ülekandmiste arv382351112

Siirdamata embrüod võib hilisemaks kasutamiseks külmutada või juhul kui patsient seda ei soovi, siis kas hävitada või annetada teisele viljatule paarile. Tabel 5 annab ülevaate 2012. aastal annetatud embrüote käitlemisest.
 

Tabel 5. Kunstliku viljastamise protseduurid 2012. aastal.

Sugurakkude ja embrüote käitlemine - embrüote doonorlus

 Arv
Annetatud embrüote arv103
Ülekantud/siirdatud embrüote arv37
Viljatusravi läbinud retsipientide arv15

 

KUDEDE KÄITLEMINE

Kasutatud mõisted:

  • Käideldud koed näitab käideldud kudede ühikuid, hoolimata sellest, kas nad on vabastatud / väljastatud kasutusse või mitte. Hõlmab ka aruande aastale eelnenud aastal ladustatud kudede käitlemist.
  • Eemaldamine on üks osa hankimise protsessist, mille kaudu tehakse kude kättesaadavaks edasiseks töötlemiseks.
  • Töötlemine on koe siirdamiseks sobivasse vormi viimine (terve luu, osa luust, luu täitematerjal, vaskulaarkoe puhul terve soon, osa soonest, vm).
  • Ladustamine iseloomustab kudede arvu, mida ei ole 31. detsembriks siirdamiseks väljastatud ega hävitatud.

 

Luukoe käitlemine

Eestis käitles 2012. aastal luukude kolm kliinikut (Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla ja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla). Käideldud ja kasutamiseks vabastatud luukude väljastatakse ka teistele siirdamist läbi viivatele eriarstiabi osutajatele.

Luukoe käitlemisest Eestis annab ülevaate joonis 2.

Joonis 2. Luukoe käitlemisega seotud tegevused aastatel 2009-2012 Eestis. Üks ühik on eraldi pakendatud siirik (näiteks üks reieluupähik, üks demineraliseeritud luu ühik, üks konteiner luupuru, üks luu lapp (femoral strut), üks osteokondraalne allosiirik, üks eraldi pakendatud kõõlus või osa kõõlusest).

Rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusluba peab olema ka demineraliseeritud luukoe käitlemiseks. See tähendab, et sellise koe Eestisse toomiseks peab olema nimetatud tegevusluba ning Ravimiametit tuleb sisseveost teavitada.
2012. aastal Ravimiametile ühtegi sisseveo teavitust demineraliseeritud luukoe sissetoomisest ei esitatud.

 

Vaskulaarkoe käitlemine

Vaskulaarkoe käitlemise luba oli 2012. aastal Eestis kolmel kliinikul (Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla).

Ülevaate vaskulaarkoe käitlemise kohta Eestis annab joonis 3.

Joonis 3. Vaskulaarkoe käitlemisega seotud tegevused Eestis aastatel 2010-2012. Üks ühik on üks eraldi pakendatud siirik (näiteks üks pakend sisaldab ühte või mitme pikkusega veresoont).

 

Silma sarvkesta ja amnionimembraani käitlemine

Silma sarvkesta ja amnionimembraani käitlemise luba on Eestis kahel kliinikul (Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum ja aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla).

Silma sarvkesta käitlemist Eesti iseloomustab joonis 4 ja amnionimembraani käitlemist joonis 5.

Joonis 4. Silma sarvkesta käitlemine Eestis aastatel 2009-2012. Üks ühik on üks eraldi pakendatud siirik.

Joonis 5. Amnionimembraani käitlemine Eestis aastatel 2010-2012. Üks ühik on ühes konteineris olev kude, hoolimata, kui suure koe piirkonnaga on tegemist.

 

ELUNDITE KÄITLEMINE

Elundite käitlemine Eestis 2012. aastal hõlmas neerude, maksa, kopsude, südame ja kõhunäärme käitlemist. Selle valdkonna andmed esitas Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum.
Elundite eemaldamistest ja nende retsipientidest annab ülevaate tabel 6.

Tabel 6. Elundite käitlemine aastatel 2009-2012.

 2009201020112012
Neeru eemaldamiste arv70464865
Neerude sissevedu3131
Neerude väljavedu11545
Retsipientide arv53394459
     
Maksa eemaldamiste arv63912
Maksa sissevedu0000
Maksa väljavedu1013
Retsipientide arv4389
     
Kopsu eemaldamiste arv1261018
Kopsude sissevedu0000
Kopsude väljavedu104414
Retsipientide arv0132
     
Südame eemaldamiste arv   1
Südame sissevedu   0
Südame väljavedu   1
Retsipientide arv   0
     
Pankrease eemaldamiste arv   1
Pankrease sissevedu   0
Pankrease väljavedu   1
Retsipientide arv   0
     
Peensoole eemaldamiste arv   1
Peensoole sissevedu   0
Peensoole väljavedu   1
Retsipientide arv   0

 

Ravimiamet tänab kõiki käitlejaid koostöö eest!

Juuli 2013