• English
  • Eesti

Rakkude, kudede ja elundite 2013. aasta käitlemisandmete kokkuvõte

16.06.2014
Printer-friendly version

Ülevaade 2013. aasta rakkude, kudede ja elundite käitlemisest on koostatud rakkude, kudede ja elundite käitlejate esitatud aastaaruannete põhjal ja katab kõiki käitlemistegevusi.
2013. aasta 31. detsembri seisuga on Ravimiamet välja andnud seitse rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusluba, mis neljal juhul katsid enam kui ühe tegevusala. Käitlemise valdkondadest (käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüüpidest) annab ülevaate joonis 1. Kõige rohkem on Eestis sugurakkude ja embrüote käitlejaid (5).

Joonis 1. Käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüübid seisuga 31.12.2013. Number näitab käitlejate arvu, kes seda tüüpi rakku, kude või elundit käitlevad.

Üldised mõisted:

Rakkude, kudede ja elundite käitleja on eriarstiabi osutaja, kellele on väljastatud rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusluba.
Käitlemine rakkude, kudede ja elundite kontekstis on nende hankimine (doonorite valik ja eemaldamine siirdamise eesmärgil), kodeerimine, märgistamine, uurimine, säilitamine, töötlemine, pakendamine, ladustamine, vabastamine ja väljastamine.

RAKKUDE KÄITLEMINE

Vereloometüvirakkude käitlemine

Vereloometüvirakkude käitlemise luba on Eestis kahel kliinikul (Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum ja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla). Andmed vereloometüvirakkude (luuüdi – ja perifeerse vere tüvirakkude) käitlemise kohta Eestis 2013. aastal on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Vereloometüvirakkude käitlemine 2013. aastal

Donatsioonide arv*

 Käitleja donatsioonidImporditud donatsioonid
Luuüdi tüvirakud10
Perifeerse vere tüvirakud508
Terapeutilised rakud41
   
Käideldud produktide arv**  
 Käitleja donatsioonidImporditud donatsioonid
Käideldud produktide arv
Luuüdi tüvirakud10
Perifeerse vere tüvirakud22312
Terapeutilised rakud66
   
Vabastatud produktide arv
Luuüdi tüvirakud10
Perifeerse vere tüvirakud21912
Terapeutilised rakud66
   
Kasutusse väljastatud produktide arv
Luuüdi tüvirakud10
Perifeerse vere tüvirakud1208
Terapeutilised rakud32
   
Hävitatud produktid
Luuüdi tüvirakud00
Perifeerse vere tüvirakud260
Terapeutilised rakud00

* Perifeerse vere tüvirakkude puhul loetakse ühe mobilisatsiooni käigus järjestikustel päevadel toimunud afereese üheks donatsiooniks
** Ühe donatsiooni käigus saadud kuid mitmesse pakendisse pakendatud produkte loetakse erinevateks produktideks

 

Sugurakkude ja embrüote käitlemine

Sugurakkude käitlejaid on Eestis viis (Tartus: Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum ja AS Kliinik Elite ning Tallinnas: aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Nova Vita Kliinik ja BioEximi OÜ).
Kunstliku viljastamise protseduure on erinevaid, enam kasutatumad on IUI, IVF, ICSI ja FET.

IUI - inseminatsioon (intrauterine insemination) hõlmab laboratoorseid toiminguid, et eraldada spermast elujõulisemad seemnerakud, mis siirdatakse naise emakasse ovulatsiooni perioodil.
IUI puhul kasutatakse munarakkude viljastamiseks kas doonori või partneri seemnerakke.

IVF - munarakkude kehaväline viljastamine (in vitro fertilisation) protseduuri käigus eemaldatakse munarakud munasarjadest ja viljastatakse seemnerakkudega laboritingimustes. Inkubaatoris arenenud viljastunud munarakk/munarakud (embrüo(d)) siirdatakse tagasi naise emakasse.

ICSI - seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon (intra-cytoplasmic sperm injection) ehk seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon tähendab ühe seemneraku viimist otse munarakku laboritingimustes. Pärast munaraku viljastumist kantakse viljastunud munarakk (embrüo) tagasi naise emakasse. ICSI kasutatakse mehepoolse viljatuse korral. Selle puhul on võimalik munarakk viljastada kui spermast on võimalik kätte saada väga väike arv seemnerakke või kui spermas puuduvad seemnerakud ning neid tuleb munanditest eraldada.

FET - külmutatud embrüote siirdamine (frozen embryo transfer) – laboritingimustes loodud ja külmutatud embrüo ülessulatamine ja naise emakasse kandmine.

Tabel 2. Kunstliku viljastamise protseduurid partnerannetuse korral 2013. aastal.

Sugurakkude ja embrüote käitlemine – partnerannetus

 Viljastamise meetod KOKKU
 IUIIVFICSIFETmuu
Viljatusravi läbinud paaride arv10352083353211989
Hangitud munarakkude arv     19463
Hangitud spermadooside arv     1716
Teostatud IUI tsüklite arv142    142
Loodud või sulatatud (FET) embrüote (või sügootide) arv 408865273009713631
Siirdamiseks kasutatud embrüote (või sügootide) arv 8691660122923760
Embrüote (või sügootide) siirdamiste/ülekandmiste arv 522102871312264

muu – viljastamine testikulaarsest koest eraldatud seemnerakkudega

Tabel 3. Kunstliku viljastamise protseduurid sperma doonorluse korral 2013. aastal.

Sugurakkude ja embrüote käitlemine - sperma doonorlus*

 Viljastamise meetodKOKKU
 IUIIVFICSIFET
Eesti doonorite annetatud spermadooside arv    3638
Väljastpoolt Eestit toodud spermadooside arv    0
Viljatusravi läbinud retsipientide arv66525624198
Teostatud IUI tsüklite arv88   88
Loodud või sulatatud (FET) embrüote (või sügootide) arv 5335282151276
Siirdamiseks kasutatud embrüote (või sügootide) arv 11713485336
Embrüote (või sügootide) siirdamiste/ülekandmiste arv 717743191

 

*Sperma doonorluse korral kasutatakse doonori annetatud spermast puhastatud seemnerakke

Tabel 4. Kunstliku viljastamise protseduurid munaraku doonorluse korral 2013. aastal.

Sugurakkude ja embrüote käitlemine - munarakkude doonorlus

 Viljastamise meetodKOKKU
 IVFICSIFET
Annetatud munarakkude arv   1267
Loodud või sulatatud (FET) embrüote (või sügootide) arv4993192051023
Siirdamiseks kasutatud embrüote (või sügootide) arv748185240
Viljatusravi läbinud retsipientide arv434141125
Embrüote (või sügootide) siirdamiste/ülekandmiste arv414245128

Siirdamata embrüod võib hilisemaks kasutamiseks külmutada või juhul kui patsient seda ei soovi, siis kas hävitada või annetada teisele viljatule paarile.

Tabel 5. Sugurakkude ja embrüote käitlemine - munarakkude ja seemnerakkude doonorlus

 Viljastamise meetodKOKKU
 IVFICSIFET
Annetatud munarakkude arv   822
Loodud või sulatatud (FET) embrüote (või sügootide) arv4517256579
Siirdamiseks kasutatud embrüote (või sügootide) arv591331103
Viljatusravi läbinud retsipientide arv3081351
Embrüote (või sügootide) siirdamiste/ülekandmiste arv3171452

Tabel 6. Kunstliku viljastamise protseduurid 2013. aastal.

Sugurakkude ja embrüote käitlemine - embrüote doonorlus

 Arv
Annetatud embrüote arv158
Ülekantud/siirdatud embrüote arv48
Viljatusravi läbinud retsipientide arv15
Embrüote siirdamiste/ülekandmiste arv26

 

KUDEDE KÄITLEMINE

Kasutatud mõisted:

  • Käideldud koed näitab käideldud kudede ühikuid, hoolimata sellest, kas nad on vabastatud / väljastatud kasutusse või mitte. Hõlmab ka aruande aastale eelnenud aastal ladustatud kudede käitlemist.
  • Eemaldamine on üks osa hankimise protsessist, mille kaudu tehakse kude kättesaadavaks edasiseks töötlemiseks.
  • Töötlemine on koe siirdamiseks sobivasse vormi viimine (terve luu, osa luust, luu täitematerjal, vaskulaarkoe puhul terve soon, osa soonest, vm).
  • Ladustamine iseloomustab kudede arvu, mida ei ole 31. detsembriks siirdamiseks väljastatud ega hävitatud.

Surnud koedoonoreid oli Eestis 2013. aastal 29 ja elusdoonoreid 164.

Alates aastast 2013 esitab Ravimiamet kudede käitlemisandmete tabelites ka donatsioonide arvud ja eemaldatud kudede arvud jaotatuna elus ja surnud doonorite vahel.

 

Skeletisüsteemi kudede käitlemine

Eestis käitles 2013. aastal skeletisüsteemi kudesid (nt luukude, kõhr, kõõlused/ligamendid) kolm kliinikut (Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla ja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla). Käideldud ja kasutamiseks vabastatud skeletisüsteemi koed väljastatakse ka teistele siirdamist läbi viivatele eriarstiabi osutajatele.

Skeletisüsteemi kudede käitlemisest Eestis annab ülevaate joonis 2.

Joonis 2. Skeletisüsteemi kudede käitlemisega seotud tegevused aastal 2013 Eestis. Üks ühik on eraldi pakendatud siirik (näiteks üks reieluupähik, üks demineraliseeritud luu ühik, üks konteiner luupuru, üks luu lapp (femoral strut), üks osteokondraalne allosiirik, üks eraldi pakendatud kõõlus või osa kõõlusest).

Rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusluba peab olema ka demineraliseeritud luukoe käitlemiseks. See tähendab, et sellise koe Eestisse toomiseks peab olema nimetatud tegevusluba ning Ravimiametit tuleb sisseveost teavitada.
2013. aastal Ravimiametile ühtegi sisseveo teavitust demineraliseeritud luukoe sissetoomisest ei esitatud.

Vaskulaarkoe käitlemine

Vaskulaarkoe käitlemise luba oli 2013. aastal Eestis kolmel kliinikul (Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla).

Ülevaate vaskulaarkoe käitlemise kohta Eestis annab joonis 3.

Joonis 3. Vaskulaarkoe käitlemisega seotud tegevused Eestis aastal 2013. Üks ühik on üks eraldi pakendatud siirik (näiteks üks pakend sisaldab ühte või mitme pikkusega veresoont).

 

Silma sarvkesta ja amnionimembraani käitlemine

Silma sarvkesta ja amnionimembraani käitlemise luba on Eestis kahel kliinikul (Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum ja aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla).

Silma sarvkesta käitlemist Eesti iseloomustab joonis 4 ja amnionimembraani käitlemist joonis 5.

Joonis 4. Silma sarvkesta käitlemine Eestis aastal 2013. Üks ühik on üks eraldi pakendatud siirik.

Joonis 5. Amnionimembraani käitlemine Eestis aastal 2013. Üks ühik on ühes konteineris olev kude, hoolimata, kui suure koe piirkonnaga on tegemist.

 

ELUNDITE KÄITLEMINE

Elundite käitlemine Eestis 2013. aastal hõlmas neerude, maksa, kopsude, südame ja kõhunäärme käitlemist. Eestis käitles 2013. aastal elundeid kaks kliinikut (Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum ja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla).

Surnud elundidoonoreid oli Eestis 2013. aastal 32 ja elusdoonoreid 1.

Alates aastast 2013 esitab Ravimiamet elundite käitlemisandmetes ka donatsioonide arvud ja eemaldatud elundite arvud.

Elundite eemaldamistest ja nende retsipientidest annab ülevaate tabel 7.

Tabel 7. Elundite käitlemine aastal 2013.

Neeru annetuste arv - elusdoonorid1
Eemaldatud neerude arv - elusdoonorid1
Neeru annetuste arv - surnud doonorid30
Eemaldatud neerude arv - surnud doonorid59
Neerude sissevedu2
Neerude väljavedu12
Retsipientide arv48
  
Maksa  annetuste arv15
Eemaldatud maksade arv15
Maksa sissevedu0
Maksa väljavedu6
Retsipientide arv9
  
Kopsu annetuste arv5
Eemaldatud kopsude arv10
Kopsude sissevedu0
Kopsude väljavedu4
Retsipientide arv3
  
Südame annetuste arv10
Eemaldatud südamete arv10
Südame sissevedu0
Südame väljavedu10
Retsipientide arv0
  
Kõhunäärme annetuste arv5
Eemaldatud kõhunäärmete arv5
Kõhunäärmete sissevedu0
Kõhunäärmete väljavedu5
Retsipientide arv0

Ravimiamet tänab kõiki käitlejaid koostöö eest!

juuni 2014