• English
  • Eesti

Ravimite säilitamine ja arvestus

Printer-friendly version

Tervishoiuteenuse osutajad (näiteks haiglad, kiirabid, polikliinikud, perearstid), veterinaarteenuse osutajad, hoolekandeasutused käitlevad ravimeid – säilitavad, jaotavad, osalevad ravimite või ravimipartiide tagasikutsumistes.

Ravimite käitlemist reguleerib Ravimiseaduse 2. peatükk. Suurem osa peatükist käsitleb tegevusi, mis toimuvad ravimite käitlemise tegevusloaga ettevõtetes (ravimitootjaid, hulgimüüjad, apteegid). Tervishoiuteenuse osutajad jt käitlevad ravimeid oma põhitegevuse raames, eraldi tegevusluba ei ole selleks vajalik, kuid kehtivad teatud nõuded, mis on suunatud ravimite kvaliteedi püsimisele ja andmete jälgitavusele.

Ravimite säilitamist ja transporti reguleerib Ravimiseadusest tulenev sotsiaalministri määrus Ravimite säilitamise ja transportimise tingimused ja kord. Inimtervishoiu ja veterinaarravimitele kehtivad samad nõuded.

Tervishoiuteenuse ja veterinaarteenuse osutamisel ning hoolekandeasutuses tuleb pidada ravimite arvestust, mis on kehtestatud sotsiaalministri määruses Ravimialase arvestuse eeskirjad tervishoiuteenuse või veterinaarteenuse osutamisel ning hoolekandeasutuses.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemisele ja arvestusele on erinõuded.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus kehtib kõikidele narkootilisi ja psühhotroopseid aineid käitlevatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

Seaduse alusel sotsiaalministri poolt antud määrus reguleerib täpsemalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ravimite käitlemist ja arvestust tervishoiu-, veterinaarteenuse-, hoolekande-, teadus- ja uurimisasutuses.

Kõlbmatuid inimtervishoiu ja veterinaarravimeid käsitlevad ravimiseaduse §-d 35 ja 36

§ 35. Kõlbmatud ravimid

(1) Kõik ravimid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele või mille kõlblikkuse aeg on lõppenud või mille kasutamine on Eestis keelustatud või mis mõnel muul põhjusel ei leia sihipärast kasutamist (edaspidi kõlbmatud ravimid), tuleb turult kõrvaldada.

(2) Ravimite käitleja peab kõlbmatud ravimid eraldama muust kaubast ja arusaadavalt märgistama. Turult kõrvaldatud ravimite hoiutingimused peavad välistama nende taassattumise käibesse või muu mittesihipärase kasutamise ning tagama nende säilitamise inimesele, loomale ja keskkonnale ohutult.

(3) Kõlbmatud ravimid, mis on jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) § 8 kohaselt või vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõike 4 alusel kehtestatud nimistule määratletavad ohtlike jäätmetena, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi vastavalt selles nimistus toodud liigitusele ning märgistada jäätmeseaduse § 62 lõike 3 alusel kehtestatud korra kohaselt.

(4) Kõlbmatuid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid tuleb säilitada nimetatud ainete kohta kehtestatud tingimustel.

(5) Kõlbmatute tsütostaatilise või tsütotoksilise toimega ravimite kogumiseks või transportimiseks kasutatav pakend märgistatakse täiendavalt vastavasisulise selgelt eristatava hoiatusega.

§ 36. Kõlbmatute ravimite hävitamine

(1) Ohtlike jäätmetena määratletud kõlbmatud ravimid tuleb hävitada selleks tegevuseks ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. Hävitamine käesoleva seaduse mõistes on jäätmete kõrvaldamise või taaskasutamise toiming, mille käigus muudetakse ravimi toimeainete omadusi selliselt, et neil ei ole jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud ohtlikke toimeid.

(2) Tavajäätmetena hävitatavad ravimid peab nende käitleja vahetult enne hävitamist vabastama pakendist, muutma trükitud pakkematerjali loetamatuks ning purustama tahked ravimijäätmed.

(3) Kui narkootiliste ja psühhotroopsete ainete määratlus ohtlike jäätmetena ei leia kinnitust jäätmeseaduse § 6 lõike 2 alusel kinnitatud korra kohaselt, siis on lubatud need hävitada tavajäätmeina, täites täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tingimusi.

(4) Kõlbmatuid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid on lubatud tavajäätmeina hävitada ainult Ravimiameti esindaja juuresolekul. Kui hävitajaks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik, annab ainete käitleja nimetatud ained üle eraldatult ning hävitamine toimub viivitamatult pärast nende vastuvõtmist.

(5) Ravimite üleandmise kohta nende käitleja poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, ravimid hävitamiseks üleandnud isiku nimi ja ravimid vastuvõtnud isiku nimi. Üleandja ja vastuvõtja kinnitavad toimingut aktil kuupäeva märkimise ja allkirjaga. Akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale ja teine vastuvõtjale.

(6) Ravimite käitleja koostab ravimite hävitamise kohta akti, kuhu kannab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmed, ravimid hävitanud isiku nime ja hävitamise mooduse. Hävitamise toimumist kinnitatakse kuupäeva märkimise ja allkirjaga. Kui hävitamise juures viibib Ravimiameti esindaja, kinnitab ta ravimite hävitamist oma allkirjaga hävitamisaktil, mille üks eksemplar jääb Ravimiametile.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud akte säilitatakse kaks aastat, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete turult kõrvaldamise akte viis aastat.

Järelevalvet ülalpool viidatud nõuete täitmise üle teeb juhtumipõhiselt Ravimiamet, sageli toimub see Terviseametiga korraldatavate ühisinspektsioonide raames.