• English
  • Eesti

Ravimituru ülevaade

22.03.2017
Printer-friendly version

Ravimiameti poolt koostatud ravimistatistika põhineb Eestis tegevusluba omavate ravimite hulgimüüjate iga kvartal esitatavatel hulgimüügiaruannetel. Humaanravimite statistikas võetakse arvesse ravimite hulgimüüki üld- ja haiglaapteekidele ning teistele asutustele (hooldekodud, koolid jm).

Hulgimüüjad

02.01.2017 seisuga oli Eestis 64 tegevusluba omavat ravimite hulgimüüjat, kellest kuuel oli vaid veterinaarravimite hulgimüügiõigus.

 20132014201520162017
Hulgimüüjad (humaan- ja veterinaarravimid*)5351515458
Hulgimüüjad (ainult veterinaarravimid)56666
KOKKU5857576064

*veterinaarravimite käitlemisõigus on vastava eritingimuse olemasolul

2016. aastal müüsid humaanravimeid üld- ja haiglaapteekidele ning teistele asutustele 34 ravimite hulgimüügi õigust omavat ettevõtet. 77% ravimituru mahust moodustasid kolm suuremat hulgimüüjat: Magnum Medical OÜ (31%), Tamro Eesti OÜ (24%) ja Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ (22%). Neile järgnesid Roche Eesti OÜ (6%), Terviseamet (5%), kes käitleb vaid riigihankega ostetavaid ravimeid (immuunpreparaadid, antiretroviirusravimid, tuberkuloosiravimid), ning  Baltfarma OÜ (5%). Teiste hulgimüüjate osakaal oli väiksem, jäädes alla 10%.

HUMAANRavimitE Turumaht

Ravimituru maht on väljendatud hulgimüügi väljamüügi hindades (tootja hind + hulgimüügi juurdehindlus) ja ei sisalda käibemaksu.

Inimestel kasutamiseks mõeldud ravimite turumaht on viimastel aastatel stabiilselt kasvanud. 2016. aastal oli ravimite käive 290 miljonit eurot, mis on võrreldes varasema aastaga suurenenud 9,3%.

Joonis 1. Humaanravimite turumaht aastatel 2012-2016

 

Kõige enam väljastasid hulgimüüjad ravimeid üldapteekidele – rohkem kui 205 miljoni euro eest (71% turumahust). Müük haiglaapteekidele moodustas 28% (82 miljonit eurot) ning müük teistele asutustele 1% turumahust (alla 3 miljoni euro).

Retseptiravimite käive moodustas 85% ravimituru mahust. Käsimüügiravimite ja haiglapakendite osakaal oli tagasihoidlikum –  vastavalt 14% ja 1%.

Kvartalite lõikes iseloomustab ravimiturgu sesoonsus: II ja IV kvartalis on retseptiravimite käive suurem kui I ja III kvartalis, käsimüügiravimite puhul võib täheldada aga käibe suurenemist I ja  IV kvartalis.


Joonis 2. Retseptiravimite käive aastatel 2012-2016 kvartalite lõikes


Joonis 3. Käsimüügiravimite käive aastatel 2012-2016 kvartalite lõikes

Ravimituru jagunemine ja ravimite kasutamine

2016. aastal moodustasid suurima osa ravimituru käibest kasvajavastased ja immunomoduleerivad ained (20%), järgnesid süsteemselt kasutatavad infektsioonivastased ained (15%), seedekulgla ja ainevahetuse (12%) ning kardiovaskulaarsüsteemi ravimid (11%).


Joonis 4. Humaanravimite käive ATC rühmade lõikes aastatel 2014-2016

Lisaks käibele on ravimite kasutamise kirjeldamiseks võimalik kasutada ühikut defineeritud päevadoos tuhande inimese kohta ööpäevas (DPD/1000/ööpäevas). See võimaldab sageli kirjeldada ravimite kasutamist paremini kui käive, mis võib olla suhteline, sõltudes näiteks geneeriliste ravimite turuletulekust, mis avaldab olulist mõju hindadele.

Defineeritud päevadoos (DPD) on kokkuleppeline suurus, mis tähistab ravimi tavalist ööpäevast annust täiskasvanul vastavalt peamisele kasutamisnäidustusele.

Defineeritud päevadoos tuhande inimese kohta ööpäevas (DPD/1000/ööpäevas) näitab ravimi kasutamise intensiivsust populatsioonis – mitu inimest tuhandest võis igapäevaselt kasutada seda ravimit tavalises annuses. Selline meetod võimaldab ravimite kasutamist summeerida ja kõrvutada erinevaid ravimirühmasid  ning võrrelda teiste riikidega.

Tulenevalt ravimi annustamise individuaalsusest, pole võimalik kõikidele ravimitele defineeritud päevadoosi määrata. Sel põhjusel ei kajastu joonisel nr 5 ATC rühmadesse „Taimsed ja ravimisarnased preparaadid“ ning “Varia” kuuluvad ravimid. Defineeritud päevadoos puudub ka enamikul dermatoloogilistel ja kasvajavastastel ravimitel.

DPD/1000/ööpäevas alusel kasutati 2016. aastal kõige enam kardiovaskulaarsüsteemi (412 DPD/1000/ööp), seedekulgla ja ainevahetuse (168 DPD/1000/ööp) ning närvisüsteemi ravimeid (118 DPD/1000/ööp).


Joonis 5. Humaanravimite kasutamine aastatel 2014-2016 (defineeritud päevadoosides 1000 elaniku kohta ööpäevas)

Enimkasutatud toimeaineteks olid retseptiravimitest ramipriil (58 DPD/1000/ööp), amlodipiin (29 DPD/1000/ööp) ja rosuvastatiin (28 DPD/1000/ööp) ning käsimüügiravimitest atsetüülsalitsüülhappe ja magneesiumoksiidi kombinatsioon (49 DPD/1000/ööp), ibuprofeen (22 DPD/1000/ööp) ja ksülometasoliin (20 DPD/1000/ööp).

Kokku kasutati 2016. aastal Eestis 2505 erineva nimetusega ravimpreparaati, erinevaid toimeaineid oli 1274.

Täpsem info ravimite kasutamise kohta defineeritud päevadoosides on leitav meie veebilehel.