• English
  • Eesti

Vere ja verekomponentide 2011. aasta käitlemisandmete ning verevalvsuse kokkuvõte

03.10.2012
Printer-friendly version

Ülevaade 2011. aasta vere ja verekomponentide käitlemisest on koostatud verekeskuste ja verekabinettide poolt esitatud aastaaruannete põhjal ja katab kõiki käitlemistegevusi.
Verekeskused valmistavad doonorite poolt loovutatud verest erinevaid komponente. Aastatel 2009 – 2011 valmistasid verekeskused kokku 360 907 verekomponenti. Verekomponentide tootmist Eesti verekeskustes antud perioodil illustreerib joonis 1.

Joonis 1   Verekomponentide tootmine aastatel 2009 - 2011. ERS – erütrotsüütide suspensioon; VKP – värskelt külmutatud plasma; TRK – trombotsüütide kontsentraat.

Verekeskused järgivad oma töös verevalvsuse nõudeid – iga verekomponent peab olema jälgitav doonorist retsipiendini ja vastupidi. Verevalvsuse raames registreerivad verekeskused kõik ohtlikud kõrvalekalded, mis ilmnevad vere kogumisel, uurimisel, verekomponentide valmistamisel, säilitamisel, väljastamisel ja kasutamisel ning võivad põhjustada retsipiendil rasket kõrvaltoimet või surma. Samuti registreeritakse kõik rasked kõrvaltoimed – vereülekande ajal või selle järgselt ilmnenud ohtlik ja soovimatu verekomponendi toime retsipiendi tervisele, mis võib põhjustada rasket tervisehäiret või surma.

Ohtliku kõrvalekalde korral algatab verekeskus tagasivaateprotseduuri, et välja selgitada kõrvalekalde põhjus ning veenduda, et kõrvalekalle ei mõjuta teisi komponente. 2011. aastal teavitasid verekeskused Ravimiametit 27 ohtliku kõrvalekalde juhtumist, mis on ära toodud joonisel 2.

Joonis 2   2011. aastal teavitatud ohtlikud kõrvalekalded.

Kõige sagedamini teavitatakse ohtlike kõrvalekalletena korduvdoonori positiivsetest nakkustekitajate testi tulemustest. Kõiki doonoreid uuritakse iga vereloovutuse ajal HIV, B hepatiidi, C hepatiidi ning süüfilise tekitaja suhtes. Juhul kui verest tuvastatakse nakkushaiguse tekitaja ning tegemist on korduvdoonoriga, on oluline veenduda, et eelmise vereloovutuse ajal on doonor olnud nakkuseta. Tänu nakkustekitajate tuvastamiseks kastutatavate testide kiirele arengule, on tänapäeval verekomponentide kaudu nakkuse ülekandumise tõenäosus väga väike.

Vereülekande ajal või pärast seda ilmnenud raske kõrvaltoime korral algatatakse tagasivaateprotseduur, mille käigus selgitatakse välja, kas raske kõrvaltoime oli tingitud ülekantud verekomponendist või mitte. Selle jaoks uuritakse arhiiviproove ning tehakse mitmeid lisateste. Samuti peetakse kinni või kutsutakse tagasi kõik ülejäänud komponendid, mis on reaktsiooni põhjustanud komponendiga seotud. Tagasivaateprotseduuri lõpus antakse hinnang, mis väljendab verekomponendi seotust raske kõrvaltoimega. 2011. aastal teavitati Ravimiametit kaheksast raske kõrvaltoime juhtumist. Juhtumid ning nende seotus verekomponentidega on ära toodud tabelis 1.

Tabel 1   2011. aastal teavitatud vereülekande ajal või pärast seda täheldatud rasked kõrvaltoimed ja nende seotus vereülekandega. Number tähistab registreeritud juhtumite arvu.

Juhtumi seotus vereülekandega
Raske kõrvaltoime tüüpVälistatud või ebatõenäolineVõimalikTõenäoliselt võimalikKindlasti seotud
Immunoloogiline hemolüüs   2
Mitteimmunoloogiline hemolüüs 11 
Vereülekandest tingitud akuutne
kopsude kahjustus
  1 
Vereülekande järgne HBV infektsioon11  
Vereülekande järgne HCV infektsioon1   

2011. aastal ei registreeritud ühtegi vereülekande järgselt ilmnenud nakkushaiguse juhtumit, mis oleks tagasivaateprotseduuri käigus leidnud kindla seose vereülekandega. Tänu põhjalikule doonorvere testimisele ning kaasaegsetele analüüsimeetodile on nakkushaiguste levik vereülekande kaudu viidud minimaalseks.


Ravimiamet tänab kõiki verekeskusi ja verekabinette koostöö eest!

Oktoober 2012