Verevalvsuse järelvalve
Vereseaduse alusel on verevalvsuse pädevaks asutuseks Ravimiamet.
Verevalvsus tähendab, et verekeskused registreerivad kõik vere käitlemisel aset leidnud ohujuhtumid. Ohtlikest kõrvalekalletest ning rasketest kõrvaltoimetest on verekeskused kohustatud teavitama ka Ravimiametit.
Kõik verevalvsusjuhtumid peavad olema verekeskuse ning vereülekande teinud tervishoiuteenuse osutaja poolt registreeritud ning uuritud. Verevalvsusjuhtumi uurimise käigus selgitatakse välja juhtumi võimalikud tekkepõhjused ning vajadusel võetakse kasutusele ennetavad meetmed samalaadsete juhtumite edaspidiseks vältimiseks. Uurimise tulemuste kohta esitatakse Ravimiametile verevalvsusjuhtumi lõpparuanne.
Kord aastas esitab Ravimiamet Eestis aset leidnud ohujuhtumite aastaaruande Sotsiaalministeeriumile ja Euroopa Komisjonile.
Ohtlik kõrvalekalle
Vere kogumise, uurimise, verekomponentide valmistamise, säilitamise, väljastamise ja kasutamise käigus ilmnenud juhtum, mis võib retsipiendil või doonoril põhjustada raske kõrvaltoime või surma.
Raske kõrvaltoime
Vereülekande raske reaktsioon on vereülekande ajal või selle järgselt ilmnenud verekomponendi ohtlik ja soovimatu toime retsipiendi tervisele, mis võib põhjustada raske tervisehäire või surma.
Ravimiameti teavitamine
Verekeskused on kohustatud teavitama Ravimiametit ohtlikest kõrvalekalletest ning rasketest kõrvaltoimetest vastavalt sotsiaalministri määruses „Verevalvsuse ning verekomponentide tagasikutsumise tingimused ja kord“ § 8 ja 9 toodud nõuetele.
Ohtlike kõrvalkallete ning raskete kõrvaltoimete esmased teatised ning lõpparuanded palume saata Ravimiametile eelistatult Kliendiportaali kaudu (või siis e-posti aadressil [email protected]).
Vaata ka
Viimati uuendatud: 06.06.2022