Verevalvsus

Verevalvsus on süsteem, mis tagab, et kõik doonoritelt kogutud veredoosid ning nendest valmistatud või toodetud verepreparaadid on jälgitavad kõikides vere käitlemise etappides alates doonori vere loovutamisest kuni verekomponentide retsipiendile ülekandmiseni. Vereseaduse alusel on Ravimiamet pädevaks asutuseks verevalvsuse osas. Kõik vere käitlemisel asetleidnud ohujuhtumid fikseeritakse verekeskuste registrites.
Verekeskused on kohustatud teavitama Ravimiametit ohtlikest kõrvalekalletest ning rasketest kõrvaltoimetest vastavalt sotsiaalministri määruses „Verevalvsuse ning verekomponentide tagasikutsumise tingimused ja kord“ § 8 ja 9 toodud nõuetele.

Ohtlik kõrvalekalle on vere kogumise, uurimise, verekomponentide valmistamise, säilitamise, väljastamise ja kasutamise käigus ilmnenud juhtum, mis võib retsipiendil või doonoril põhjustada rasket kõrvaltoimet või surma.

Raske kõrvaltoime ehk raske vereülekande reaktsioon on vereülekande ajal või selle järgselt ilmnenud ohtlik ja soovimatu verekomponendi toime retsipiendi tervisele, mis võib põhjustada rasket tervisehäiret või surma.

Doonoril, vere ja verekomponentide kogumisega seotud soovimatut vastureaktsiooni, mis võib olla surmav, eluohtlik, puuet või tegutsemisvõimetust esilekutsuv, vajab või pikendab haiglaravi või tekitab haigestumist, käsitletakse samuti raske kõrvaltoimena.

Ravimiameti ülesandeks on analüüsida uuritud ohujuhtumite tekkepõhjusi ning rakendada ennetavad meetmed järgmiste samalaadsete ohujuhtumite vältimiseks. Ohujuhtumite kohta koostatakse lõpparuanne, mille alusel koostatakse järelvalve kavasid.
Kord aastas esitab Ravimiamet aastaaruande Eestis asetleidnud ohujuhtumite kohta Sotsiaalministeeriumile ja Euroopa Komisjonile.