• English
  • Eesti

2012. aastal laekunud kõrvaltoime teatised

14.02.2013
Printer-friendly version

Ravimiametisse laekus 2012. aastal 132 kõrvaltoime teatist, milles kirjeldati kokku 341 võimalikku kõrvaltoimet.

Kõrvaltoime teatiste statistika teatise saatja järgi
Kõrvaltoime teatiste statistika tõsiduse ja seose hindamise järgi
Ravimite tõsised kõrvaltoimed
Ravimite seniteadmata võimalikud kõrvaltoimed
Vaktsiinide kõrvaltoimed
Miks on kõrvaltoimetest teatamine oluline?

 

Kõrvaltoime teatiste statistika teatise saatja järgi

Kõrvaltoimetest teatasid 2012. aastal:
- 117 juhul meditsiinitöötajad (71 Ravimiametile, 46 ravimi müügiloa hoidjale),
- 12 juhul patsiendid (6 Ravimiametile, 4 müügiloa hoidjale, 2 proviisori abiga)
- 3 juhul edastas müügiloa hoidja meditsiinikirjanduses avaldatud kõrvaltoime juhu kirjelduse.

2012. aastal otse Ravimiametile saadetud teatised (78):
Haiglatest laekus 35 kõrvaltoime teatist:
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla – 14
SA TÜ Kliinikum – 6
AS Ida-Tallinna Keskhaigla – 5
SA Pärnu Haigla – 4
AS Lääne-Tallinna Keskhaigla – 3
SA Tallinna Lastehaigla – 1
AS Põlva Haigla – 1
AS Rakvere Haigla – 1

Polikliinikutest, perearsti- jt tervisekeskustest laekus 36 kõrvaltoime teatist.
Patsientidelt laekus 7 teatist, neist 1 proviisori abiga.


Kõrvaltoime teatiste statistika tõsiduse ja seose hindamise järgi

Kõrvaltoime (KT) teatiste jaotumine tõsiduse järgi:

 

 

Teatiste

arv

kokku

Tõsist KT

sisaldavate

teatiste arv

Teatistes kirjeldatud võimalike KT arv

Nendest tõsiseid KT

Nendest mittetõsiseid KT

Kokku

132

83 (62,9%)

341

125 (36,7%)

216

Ravimid

100

72 (72,0%)

262

110 (42,0%)

152

Vaktsiinid

32

11 (34,4%)

79

15 (19,0%)

64

Tõsisteks kõrvaltoimeteks liigitakse järgmised reaktsioonid:

  • ravimitest põhjustatud surmajuhtumid,
  • eluohtlikud reaktsioonid ravimite manustamisel (termin „eluohtlik“ tähendab antud juhul seda, et reaktsiooni ajal oli patsiendi seisund eluohtlik, mitte et reaktsioon võiks hüpoteetiliselt olla eluohtlik, kui ta oleks tõsisem),
  • püsivaid tervisehäireid tekitanud reaktsioonid ja kõrvaltoimed (sh invaliidsus),
  • töövõimetust põhjustanud ravimite kõrvaltoimed,
  • haiglaravi vajanud või seda pikendanud reaktsioonid ravimitele,
  • haiguse kestust ja kulgu mõjutanud kõrvaltoimed,
  • ravimite koostoimetest tingitud reaktsioonid,
  • ravimitest põhjustatud väärarengud,
  • ravimsõltuvuse teke,
  • muud tõsised või meditsiiniliselt olulised reaktsioonid ravimitele.
     

Kõrvaltoime ja ravimi vaheline seos

Ravimiametile laekunud 132 teatist hinnati Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kriteeriumidele vastavalt järgmiselt:

  • 106 puhul oli seos ravimiga võimalik ning esitatud oli minimaalne nõutav informatsioon
  • 3 puhul oli seos ravimiga ebatõenäoline
  • 10 juhul ei olnud juhtum ravimiga seotud
  • 6 juhul ei saanud juhtumit hinnata, sest puudus minimaalne nõutav informatsioon
  • 7 juhul jäid patsientide teatised meditsiinilise kinnituseta.


Kõrvaltoimete liigitamine tõsiseks/mittetõsiseks

106-st kõrvaltoime teatisest (ravimi ja kõrvaltoime vaheline seos kindel, tõenäoline või vähemalt võimalik) sisaldasid:

  • 66 teatist vähemalt ühte tõsist kõrvaltoimet (62%) (neist 58 teatist ravimitele ja 8 vaktsiinidele)
  • 40 teatist vähemalt ühte mittetõsist kõrvaltoimet (38%) (neist 32 teatist ravimitele ja 8 vaktsiinidele)


Ravimite tõsised kõrvaltoimed

Tähelepanu! Alltoodud loetelus toodud võimalike kõrvaltoimete interpreteerimisel peab olema ülimalt ettevaatlik, sest mainitud kõrvaltoimed ei pruugi olla kindlasti ravimist tingitud ning nende andmete põhjal ei tohi erinevaid ravimeid omavahel võrrelda.

Kõrvaltoime teatises esitatud andmed ei pruugi olla piisavad reaktsiooni hindamiseks ja lõplike järelduste tegemiseks.

Ravimi kõrvaltoimetest teatamine sõltub paljudest teguritest, nt sellest, kui laialdaselt ravimit kasutatakse, kui pikaajaliselt on ravim juba kasutusel olnud, samuti meedia huvist ravimi vastu ja arstide suhtumisest teatiste saatmisse. Seetõttu kajastavad esitatud andmed ainult osa ravimi kasutamisel ilmnevatest kõrvaltoimetest ja nende alusel ei saa tuletada tegelikku kõrvaltoimete esinemissagedust.

Pigem tuleks vaadata neid kui häid näited sellest, kus arstid on kahtlustanud ravimi ja reaktsiooni vahelist seost ning sellest Ravimiametile või müügiloa hoidjale teatanud.


Kuuel juhul teatati surmaga lõppenud reaktsioonidest:

Viis teatist edastas Ravimiametile müügiloa hoidja.

- Nelja teatise puhul puudus müügiloa hoidja hinnangul seos ravimiga (2 antipsühhootikumi, 2 kasvajavastast ainet) või ei olnud seda seost võimalik hinnata ning surm võis olla tingitud ravitavast haigusest.

- Ühel juhul tekkis metastaatilise maovähi raviks kapetsitabiini (kasvajavastane aine) saanud 66-aastasel meespatsiendil (kellel kaasuvalt mitmed haigused, mh tõsine südamehaigus, hüpertensioon ja diabeet ning kes kasutas mitmeid teisi ravimeid) soole limaskesta kahjustus ning patsient suri nekrootilise pankoliidi ehk ulatusliku soolenekroosi tõttu. Seos ravimi ja reaktsiooni vahel on võimalik.


Ühel juhul edastas kõrvaltoime teatise Ravimiametile kardioloog:

- Jodiksanooli (kontrastaine) kasutamisel tekkis 64-aastasel naispatsiendil anafülaktiline šokk (hingamisraskuse ja asüstooliaga), patsient vajas elustamist. Teatise saatmise hetkel ei olnud patsient paranenud. Hilisemalt saadud lisaandmetest selgus, et patsient suri 4 kuud hiljem, kuid surma põhjus oli lisaandmete edastajale teadmata. Puuduvad andmed hindamaks, kas ravimi kasutamise ja patsiendi surma vahel esineb seos.


Tõsised kõrvaltoimed

Alljärgnev kokkuvõte on ravimite tõsiste kõrvaltoime teatiste kohta, mille puhul ravimi ja kõrvaltoime vaheline seos on hinnatud vähemalt võimalikuks (66 teatist)

ATC-koodRavimvrühmTeatiste arv
A03Seedetrakti funktsionaalsete häirete raviks kasutatavad ained2
B01Tromboosivastased ained2
B03Aneemiavastased ained1
B05Vereasendajad ja perfusioonilahused1
C09Südameravimid - reniin-angiotensiinsüsteemi toimivad ained2
G02Günekoloogilised ained (hüperprolaktineemia ravis kasutatavad ravimid)1
G02+G03Kontratseptiivid6
H01Hüpofüüsi ja hüpotalamuse hormoonid1
J01Antibakteriaalsed ained2
J02Seenevastased ained2
J05Viirusvastased ained HIV infektsiooni raviks2
J07Vaktsiinid8
L01Kasvajavastased ained10
L01+M05Kasvajavastased ained ja bisfosfonaadid1
L02Kasvajavastased ained - hormoonide antagonistid1
L03Kroonilise hepatiidi ravimid - immunostimulaatorid1
L03+J05Kroonilise hepatiidi ravimid - immunostimulaatorid ja viirusvastased ained3
L04Immunosupressandid5
M01Põletiku- ja reumavastased ained4
N03Epilepsiavastased ained1
N05Antipsühhootikumid2
N06Antidepressandid1
S01Oftalmoloogias kasutatavad ained1
V03Raudkelaate moodustavad ained1
V08Kontrastained5
 KOKKU66


Kasvajavastased ained

Enim teavitati kasvajavastaste ainete kasutamisel tekkinud reaktsioonidest – 12 teatist. Kõrvaltoimete teke kasvajavastaste ainete kasutamisel on tavaline, arvestades nende toimemehhanismi. Kirjeldatud reaktsioonide hulgas olid ravi vajav iiveldus, oksendamine, nekrootiline pankoliit, dehüdratatsioon, neerupuudulikkus, allergilised reaktsioonid hingamisraskusega, vererõhu tõus, nõrkus, valud, sh liigesvalud, vereloomehäired, kõhulahtisus, bakteriaalne infektsioon, haiguse progresseerumine.

Ühel juhul teatati kasvajavastase aine (bevatsizumabi) ning ühel juhul bevatsizumabi ja bisfosfonaadi kooskasutamisel lõualuu osteonekroosist. Ravimite kombineeritud kasutamisel tekkis lõualuu osteonekroos pärast hamba ekstraktsiooni. Lõualuu osteonekroosi risk on bisfosfonaatide ravimiinfos põhjalikult käsitletud. Olemasolevate andmete alusel on teada, et enamikul teatatud juhtudest tekib see hambaekstraktsiooni või muude lõualuul teostatud kirurgiliste protseduuride järgselt. Kaasnevate riskifaktoritega (nt kasvaja, kemoteraapia, kortikosteroidide kasutamine, puudulik suuhügieen) patsientidele tuleb enne bisfosfonaatide määramist teostada suuõõne ja hammaste ülevaatus koos ennetava raviga.

Ravi ajal peaksid patsiendid võimalusel hoiduma invasiivsetest dentaalsetest protseduuridest.

Patsientidel, kellel ravi ajal bisfosfonaatidega on tekkinud lõualuu osteonekroos, võib dentaalkirurgia järgselt seisund halveneda. Raviarst peab iga patsiendi korral hindama võimaliku kasu/eeldatava riski vahekorda ning tegema otsustuse vastavalt sellele.
 

Immunosupressandid

Takroliimuse kasutamisel tekkis pöörduv posterioorne entsefalopaatia sündroom (PRES) krampidega. Ravimi vahetamisel nähud taandusid.

Monoklonaalsete antikehade (adalimumab, infliksimab) kasutamisel immunosupresseerivast toimest tingitud kõrvaltoimed – bakteriaalsed infektsioonid, püogeenne granuloom, varicella meningiit.
 

Kontrastained

Neljal korral teatati joodi sisaldavate kontrastainete ja ühel korral gadoliiniumi sisaldava kontrastaine kasutamisel ilmnenud anafülaktilistest, anafülaktoidsetest või allergilistest reaktsioonidest. Need on teadaolevad tõsised reaktsioonid, mistõttu kontrastaine kasutamisel peavad vältimatuks abiks olema käepärast vajalikud ravimid ja seadmed. Ülitundlikkusreaktsioonide teket ei saa ette näha, siiski esineb ülitundlikkust allergilise eelsoodumusega patsientidel sagedamini kui ilma eelsoodumuseta patsientidel. Harvadel juhtudel on täheldatud hilinenud anafülaktoidseid reaktsioone (tunde või päevi pärast manustamist).
 

Kontratseptiivid

Kolmel korral teatati soovimatust rasestumisest (kahel juhul oli kontratseptiivseks vahendiks vaginaalne vahend ja ühel juhul emakasisene vahend).

Kolmel korral teatati venoossest trombembooliast (kahel korral kopsuarteri trombemboolia, ühel korral alajäseme süvaveeni tromboos).

Trombemboolia risk on kõigi hormonaalsete kontratseptiivide teadaolev ja ravimi infolehtedes kajastatud kõrvaltoime – trombiriski suurendavad tegurid on toodud ravimiinfo hoiatuste lõigus ja vastunäidustuste all, kirjas on ka tromboosi hoiatavad sümptomid ja patsientide nõustamises olulised punktid. Ükskõik millise kombineeritud suukaudse kontratseptiivi (KSK) kasutamisega kaasneb venoosse trombemboolia (VTE) suurenenud risk võrreldes KSK-de mittekasutamisega.

VTE riski tõus on suurim esimesel aastal, mil naine alustab KSK-de võtmist või taasalustades KSK-de võtmist pärast vähemalt ühekuulist tabletivaba perioodi. Hormonaalse kontratseptiivi määramisel tuleb patsiendiga läbi arutada kõik võimalikud VTE riskifaktorid ning selgitada patsiendile sümptomeid, mis viitavad trombi tekkele. Riskifaktorite olemasolul tuleks eelistada teist tüüpi rasestumisvastaste vahendite kasutamist.
 

Seeninfektsioonide vastased ained

Vorikonasooli kasutamisel teatati maksakahjustuse ja desorientatsiooni tekkest (teadaolevad kõrvaltoimed). Desorientatsioon tekkis kaks päeva pärast ravi alustamist ning möödus ravi lõpetamisel.

Flukonasooli kasutamisel teatati Torsades de pointes rütmihäire ja minestamise tekkest.

QT-intervalli pikenemine on asoolirühma seenevastastel ravimitel teadaolev kõrvaltoime. Reeglina võib see tekkida raskelt haigetel patsientidel, kellel on kaasuvalt mitu riskitegurit nagu strukturaalne südamehaigus, elektrolüütide tasakaaluhäired ja samaaegne ravi teiste ravimitega.
 

Põletiku- ja reumavastased ained

Meloksikaami, etorikoksiibi ning naprokseeni ja esomeprasooli kombinatsiooni kasutamisel teatati allergilistest reaktsioonidest (lööbed, näoturse),

Naprokseeni ja esomeprasooli kombinatsiooni kasutamisel teatati ühel juhul lisaks allergilisele reaktsioonile ka ägeda neerupuudulikkuse tekkest, mis paranes ravimi ärajätmisel ja vastava ravi alustamisel.
 

Patsientide poolt teatatud, kuid meditsiinilise kinnituseta tõsised kõrvaltoimed

ATC-koodRavimvrühm (patsiendi poolt kirjeldatud reaktsioonid)Teatiste arv
G02+G03Kontratseptiivid (toime puudumine - rasestumine ravimi võtmise ajal)1
M01Põletiku- ja reumavastased ained (hingeldus, periorbitaalne turse)1
N06Antidepressandid (astma ägenemine, hingamisraskus, köha)1

Patsientidelt palume alati kas raviarsti või perearsti andmeid, et saada juhtumile meditsiinilist kinnitust. Meditsiiniline kinnitus on vajalik kirjeldatud reaktsiooni ja ravimi vahelise seose hindamiseks.

 

Ravimite seniteadmata võimalikud kõrvaltoimed

Seniteadmata (un-expected) kõrvaltoimeteks liigitatakse sellised ravimi kasutamisel ilmnevad reaktsioonid, mida ei ole varem piisava sagedusega ilmnenud ning nende seos ravimiga ei ole kindel, mistõttu ei ole neid ka ravimiinfodes (ravimi omaduste kokkuvõte/pakendi infoleht) kirjeldatud. Turuletulekujärgselt ongi peamine rõhk selliste kõrvaltoimete avastamisel. Kui mõnest kõrvalnähust teatatakse sagedamini ja hinnangu tulemusel selgub, et kõrvalnähu ja ravimi vahel on kindel seos, siis see kõrvaltoime lisatakse ravimi omaduste kokkuvõttesse.

Alljärgnevalt on toodud juhtude loetelu, mille puhul ravimi ja reaktsiooni tekke vahel esines vähemalt ajaline seos. Mainitud kõrvaltoimed ei pruugi olla ravimist tingitud ning nende andmete põhjal ei tohi erinevaid ravimeid omavahel võrrelda.
 

Mittetõsised seniteadmata võimalikud kõrvaltoimed

Telmisartaan: valu ja haavandid suu limaskestal, peavalu.
Isosorbiitmononitraat: köha, keha higist märg.
Tselekoksiib: valud jalasäärtes, koordinatsiooni ja tasakaalu häired.
 

Tõsised seniteadmata võimalikud kõrvaltoimed

Oktreotiid: akromegaalia progresseerumine, tuumori suurenemine, chiasma opticum'i kompressioon.
Fluorouratsiil: hüpertensioon.
Kapetsitabiin: anuuria, neerupuudulikkus.
Ofatumumab: urtikaaria.
Rituksimab: tupevähk, emakavähk.
Deferasiroks: kollaps.
Tsüklopentolaat: peavalu, nõrkus, iiveldus, oksendamine, tuikumine, vererõhu langus.
Raud(III)hüdroksiidi ja dekstraani kompleks: C-reaktiivse valgu ja leukotsüütide arvu tõus.
Abakaviir + lamivudiin: lööve.
Dabigatraaneteksilaat: isheemiline insult.

 

Vaktsiinide kõrvaltoimed

2012. aastal saadeti Ravimiametile 32 teatist vaktsiinide võimalike kõrvaltoimete kohta.

TeatisteTeatistes kirjeldatud võimalikeTõsist KTTõsisteMittetõsiste
arvKT arvsisaldavateKT arvKT arv
kokku teatiste arv(sh seniteadmata tõsised KT) 
327911 (sh 1 teatis, mille puhul seost vaktsiiniga ei leitud ning 2 kirjanduses avaldatud juhtumit, kus seos vaktsiiniga ebatõenäoline)15 (1)64

 

Enamusel juhtudest oli teatise saatjaks perearst/pereõde (24), harvem haigla pediaater (2) ning patsient (1).

Viis teatist edastas Ravimiametile müügiloa hoidja (neist kolm meditsiinikirjanduses avaldatud juhukirjeldust). Ühe teatise puhul puudus müügiloa hoidja hinnangul seos ravimiga ning kahel juhul hinnati seos ebatõenäoliseks.


Teadaolevad tõsised kõrvaltoimed, millel antud teatistes esineb ajaline seos vaktsiini manustamisega, mistõttu põhjuslik seos vaktsiiniga on võimalik

Puukentsefaliidi vaktsiin (2 teatist): ühel juhul kirjeldati peavalu, oksendamist, teisel juhul keele kangust, pigistustunnet kurgus ja raskustunnet peas. Kõik loetletud kõrvaltoimed on teadaolevad.

Puukentsefaliidi vaktsiin/B-hepatiidi vaktsiin (1): ravi vajav lööve

Leetrite, punetiste, mumpsi vaktsiin/B-hepatiidi vaktsiin (1): 48 tundi pärast vaktsineerimist tekkisid peavalu, kollaps, kahelinägemine, tuimus põses, keelel ja ülajäsemes, iiveldus, süljevool, oksendamine. Patsient vajas haiglaravi.

Rotaviirusinfektsiooni vaktsiin (1): rahutus, kõhukinnisus (passaažihäire), lööve. Invaginatsiooni (sopistunud sooleosa) kahtlus ei leidnud uuringul kinnitust.

Pneumokokkinfektsiooni vaktsiin (1): toonilised krambid 30 minutit ja 90 minutit pärast vaktsineerimist.

Difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi ja Haemophilus influenzae tüüp b konjugeeritud vaktsiin (1): süstekoha reaktsioon, febriilsed krambid (vaktsineerimisjärgsel ööl), raviks paratsetamool.

 

Seniteadmata kõrvaltoimed, mida on kirjeldatud vaktsiini kasutamisel

Puukentsefaliidi vaktsiin (1 teatis): Meditsiinilise kinnitusega patsiendi teatis, mille puhul seos vaktsiini ja reaktsiooni vahel hinnati mitteseotuks: kahe esimese vaktsinatsiooni järgselt kõrvaltoimeid ei ilmnenud. 14 tundi pärast 3. vaktsiiniannust tekkis patsiendil üldine halb enesetunne ja vererõhu tõus, peavalu ning lihasvalu. Hiljem diagnoositi kerge rauavaegusaneemia ja tahhükardia.

Mittetõsiste teadaolevate kõrvaltoimetena teatati vaktsineerimiste järgselt järgmistest reaktsioonidest (sulgudes teatiste arv):

Difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi ja Haemophilus influenzae tüüp b konjugeeritud vaktsiin (11): süstekoha reaktsioonid, palavik, rahutus, kõhulahtisus, lööve.
Difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi vaktsiin (1): süstekoha reaktsioon.
Difteeria, teetanuse, läkaköha vaktsiin (1): süstekoha reaktsioon, väsimus, unisus.
Leetrite, punetiste, mumpsi vaktsiin (4): palavik, lööve, süstekoha reaktsioon, süljenäärme põletik, lümfisõlmede suurenemine, trombotsüütide arvu langus.
Puukentsefaliidi vaktsiin (1): süstimise järgselt kahvatus, raskustunne peas, „kõrvad lukus“.
Teetanuse ja difteeria vaktsiin (2): liiges- ja lihasvalu. Meditsiinilise kinnituseta patsiendi teatises kirjeldati palavikku, püsivat koormustaluvuse langust, vererõhu langust, südame rütmihäireid, peavalu.
Tuberkuloosi nõrgestatud elusvaktsiin (1): lümfisõlme suurenemine koos punetuse ja tursega; süstekoha reaktsioon.

 

Miks on kõrvaltoimetest teatamine oluline?

Kõrvaltoimetest teatamine on eriti oluline ravimite harvaesinevate tõsiste ja seniteadmata kõrvaltoimete avastamiseks.

Ravimiamet hindab ning edastab kõik kõrvaltoime teatised vastava ravimi müügiloa hoidjale, Euroopa Ravimiameti (EMA) kõrvaltoimete andmebaasi ja Maailma Terviseorganisatsioonile (WHO), kus koguneva info alusel saab teha järeldusi ravimite toimete ja võimalike ohtude kohta.
Müügiloa hoidjatel on kohustus kõiki kõrvaltoime teatisi hinnata ning lisada need perioodiliselt koostatavasse ohutusaruandesse, mida hindavad nii müügiloa hoidjad kui ka ravimiametid. Mida enam on ravimi kohta ohutusandmeid, seda usaldusväärsem on ravimi kasu/riski suhte hindamine. Kui uute ohutusandmete alusel osutub senistel kasutamise tingimustel ravimi kasu/riski suhe negatiivseks, võetakse vastu otsus ravimi turustamise lõpetamiseks (äärmuslikul juhul) või ravimiinfode (ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht) täiendamiseks (enamasti), lisades kasutamispiiranguid, kõrvaltoimeid, hoiatusi vms.
Ravimite ohutusalane informatsioon uueneb pidevalt. Ravimiamet avaldab ohutusalast informatsiooni kodulehel uudistena ja uuendab ravimiinfosid. Seega, on väga oluline alati enne ravimi määramist ja selle kasutamist lugeda ravimi omaduste kokkuvõtet (arstile suunatud info) ja pakendi infolehte (patsiendile suunatud info).


Oodatav teatamise sagedus

Rahvusvahelise kogemuse põhjal oleks hea saada iga-aastaselt 200 kõrvaltoime teatist 1 miljoni elaniku kohta, neist 30% või enam peaksid olema võimaliku tõsise kõrvaltoime kohta ning enam kui 10% arstidest peaks teatama vähemalt ühest kõrvaltoimest.
Kui selline eesmärk on saavutatud piisavalt paljudes riikides, võib olla kindel, et seniteadmata kõrvaltoimed avastatakse õigeaegselt.

2012. aastal oli Eesti kõrvaltoime teatiste arv keskmiselt 100 teatist/miljoni elaniku kohta.
Arvestades, et Eestis on elanikke u. 1,3 miljonit, võiksid Eesti arstid saata aastas ligikaudu 260 teatist.

Ravimiamet hindab kõrgelt kõigi panust, kes on senini meile olulist infot võimalike kõrvaltoimete kohta edastanud.


Kuidas teatada kõrvaltoimest

Kõige lihtsam on kõrvaltoimest teatada Ravimiameti veebilehe kaudu täites elektroonilise teatise meie kodulehel, kus on eraldi vormid ja juhendid patsiendile ja arstile.
Kõrvaltoimest võib Ravimiametit teavitada ka e-kirja (pharmacovig@ravimiamet.ee), faksi (7 374 142) või posti (Nooruse 1, 50411 Tartu) teel.

 

Täiendav teave:
e-post: pharmacovig@ravimiamet.ee
telefon: 7 374 140