• English
  • Eesti
UudisedUudised

2015. aastal laekunud ravimi kõrvaltoime teatised

03.02.2016
Printer-friendly version

Ravimiametile laekus 2015. aastal 229 ravimi kõrvaltoime teatist, milles kirjeldati 669 võimalikku kõrvaltoimet.

Kes 2015 a. teatisi saatsid?
Kõrvaltoime teatised tervishoiutöötajatelt
Kõrvaltoimete tõsidus ja seos ravimiga
Ravimite seniteadmata võimalikud kõrvaltoimed
Vaktsiinide kõrvaltoimed
Kõrvaltoime teatised patsientidelt
Kuidas teatada kõrvaltoimest

Kes 2015 a. teatisi saatsid?

- 181 teatist meditsiinitöötajatelt (76 edastati Ravimiametile, 100 ravimi müügiloa hoidjale ja 5 juhul edastati teatis mõlemale)

- 48 teatist patsientidelt (35 Ravimiametile, neist 1 juhul proviisori abiga ning 13 teatist ravimi müügiloa hoidjale)

Kõrvaltoime teatised tervishoiutöötajatelt

Ravimiametile laekus 2015. aastal tervishoiutöötajatelt 181 teatist:

Eri- ja üldarstid, kooliarstid – 57

Perearstid, kooliõde/arst – 22

Meditsiiniõed – 2

Müügiloa hoidja edastas  Ravimiametile tervishoiutöötajatelt 100 teatist.

Ravimiametile laekus tervishoiuasutustest ja koolidest 79 teatist:

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla – 23

Perearstikeskustest – 21

SA TÜ Kliinikum – 11

AS Ida-Tallinna Keskhaigla – 11

AS Rakvere Haigla – 2

SA Pärnu Haigla – 2

SA Ida-Viru Keskhaigla – 2

SA Tallinna Lastehaigla – 2

AS Lõuna-Eesti Haigla – 1

AS Lääne-Tallinna Keskhaigla – 1

AS Põlva Haigla – 1

Valga Haigla AS – 1

Koolidest – 1

Kõrvaltoimete tõsidus ja seos ravimiga

Kõrvaltoime (KT) teatiste jaotumine tõsiduse järgi:

 

Teatiste arv kokku

Tõsist KT sisaldavate teatiste arv

Teatises kirjeldatud võimalike KT arv

Nendest tõsiseid KT

Nendest mittetõsiseid KT

Kokku

229

157 (68,6%)

677*

295 (43,6%)

382 (56,4%)

Ravimid

187

150 (80,2%)

522

287 (55%)

235 (45%)

Vaktsiinid

42

7 (16,7%)

155

8 (5,2%)

147 (94,8%)

*Ühes teatises kirjeldatakse sageli mitut kõrvaltoimet.

Tõsisteks kõrvaltoimeteks liigitakse järgmised reaktsioonid:

  • ravimitest põhjustatud surmajuhtumid,
  • eluohtlikud reaktsioonid ravimite manustamisel (termin „eluohtlik“ tähendab antud juhul seda, et reaktsiooni ajal oli patsiendi seisund eluohtlik, mitte et reaktsioon võiks hüpoteetiliselt olla eluohtlik, kui ta oleks tõsisem),
  • püsivaid tervisehäireid tekitanud reaktsioonid ja kõrvaltoimed (sh invaliidsus),
  • töövõimetust põhjustanud ravimite kõrvaltoimed,
  • haiglaravi vajanud või seda pikendanud reaktsioonid ravimitele,
  • haiguse kestust ja kulgu mõjutanud kõrvaltoimed,
  • ravimite koostoimetest tingitud reaktsioonid,
  • ravimitest põhjustatud väärarengud,
  • ravimsõltuvuse teke,
  • muud tõsised või meditsiiniliselt olulised reaktsioonid ravimitele.

Kõrvaltoime ja ravimi vaheline seos

Seos ravimiga võimalik

Ravimiametile laekunud teatisi hinnati Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kriteeriumidele* vastavalt. 229 teatisest 181 puhul oli seos ravimiga võimalik:

  • 3 puhul oli seos ravimiga kindel
  • 57 puhul oli seos ravimiga tõenäoline
  • 121 puhul oli seos ravimiga võimalik

Seos ravimiga ebatõenäoline

Ülejäänud 48 teatise puhul oli seos ravimiga ebatõenäoline, seos puudus või olid teatisel andmed puudulikud, mistõttu need teatised on edasisest kokkuvõttest välja jäetud:

  • 6 juhul oli seos ravimiga ebatõenäoline;  
  • 25 juhul ei olnud juhtum ravimiga seotud;
  • 17 juhul ei saanud juhtumit hinnata, sest puudus seose hindamiseks vajalik minimaalne teave.  

48 teatisest, mille puhul seos reaktsiooni ja ravimi vahel on hinnatud ebatõenäoliseks või mitteseotuks, on 36 teatises kirjeldatud ühte või enamat tõsist kõrvaltoimet. 4 teatises kirjeldati surmaga lõppenud juhte.

Nende juhtude korral esinesid teised riskifaktorid ja kaasuvad haigused või olid andmed puudulikud, et seost adekvaatselt hinnata.

* WHO põhjusliku seose kriteeriumide kohta loe siit.

Kõrvaltoimete liigitamine tõsiseks/mittetõsiseks:

181-st kõrvaltoime teatisest, mille puhul oli ravimi ja kõrvaltoime vaheline seos kindel, tõenäoline või vähemalt võimalik, sisaldasid:

  • 112 teatist tõsist kõrvaltoimet (61,9%), neist 106 teatist ravimitele ja 6 vaktsiinidele
  • 69 teatist sisaldas (38,1%) vähemalt ühte mittetõsist kõrvaltoimet (34 teatist ravimitele ja 35 vaktsiinidele)

Ravimite tõsised kõrvaltoimed

Tähelepanu! järgnevalt toodud võimalike kõrvaltoimete ja ravimite vahelise seose interpreteerimisel peab olema ettevaatlik, sest mainitud kõrvaltoimed ei pruugi olla ravimist tingitud ning nende andmete põhjal ei tohi erinevaid ravimeid omavahel võrrelda.

Kõrvaltoime teatises esitatud andmed ei pruugi olla piisavad reaktsiooni hindamiseks ja lõplike järelduste tegemiseks.

Ravimi kõrvaltoimetest teatamine sõltub paljudest teguritest, nt sellest, kui laialdaselt ravimit kasutatakse, kui pikaajaliselt on ravim juba kasutusel olnud, samuti meedia huvist ravimi vastu ja arstide suhtumisest teatiste saatmisse. Seetõttu kajastavad esitatud andmed ainult osa ravimi kasutamisel ilmnevatest kõrvaltoimetest ja ainult Eesti andmete alusel ei saa tuletada tegelikku kõrvaltoimete esinemissagedust.

Surmaga lõppenud reaktsioonid, mille puhul seost ravimi ja reaktsiooni vahel ei saa välistada

2015 a. teatati 12 korral surmaga lõppenud reaktsioonidest, mille puhul seost ravimi ja reaktsiooni vahel ei saa välistada. Neist 7 teatist  edastati müügiloa hoidjate vahendusel ja 5 arstidelt.

7 teatist olid seotud tromboosivastaste ainete rühma kuuluvate ravimitega (2 dabigatraaneteksilaadile, 2 varfariinile, 2 naatriumenoksapariinile ja 1 apiksabaanile). Enamikul surmaga lõppenud juhtudest oli tegemist raskes üldseisundis või tüsistunud raskete kaasuvate haigustega patsientidega, kelle raviks kasutati mitmeid tugevatoimelisi ravimeid.

Esitatud üksikjuhtude põhjal ei saa ravimeid omavahel võrrelda ega põhjapanevaid järeldusi teha.

Kõrvaltoimed ravimrühmade kaupa

Alljärgnev kokkuvõte on ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoime teatiste kohta, mille puhul ravimi ja kõrvaltoime vaheline seos on hinnatud vähemalt võimalikuks.

ATC kood

Ravimrühm

Tõsiste teatiste arv

Mittetõsiste teatiste arv

A10

Diabeedi raviks kasutatavad ained

2

0

B01

Tromboosivastased ained

25

0

B01 + M01a

Tromboosivastased ained + mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained*

1

0

B01 + M01 + C10

Tromboosivastased ained + mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained + lipiidisisaldust muutvad ained

1

0

B03

Aneemiavastased preparaadid

0

1

B05

Vereasendajad ja perfusioonilahused

0

1

C01B

Antiarütmikumid, I ja III klass

2

0

C02 + L03

Hüpertensioonivastased ained + immunostimulaatorid

1

0

C07

Beetablokaatorid

1

1

C09

Reniin-angiotensiinsüsteemi toimivad ained

1

3

C10

Lipiidisisaldust muutvad ained

1

2

D01

Seenevastased ained dermatoloogiliseks kasutamiseks

0

1

D10

Aknevastased preparaadid

2

1

G01

Günekoloogias kasutatavad antiseptilised ja infektsioonivastased ained

0

2

G02

Teised günekoloogias kasutatavad ained

5

0

G03

Suguhormoonid ja genitaalsüsteemi modulaatorid

5

1

H01

Hüpofüüsi ja hüpotalamuse hormoonid ja nende analoogid

1

0

H02

Kortikosteroidid süsteemseks kasutamiseks

1

1

H03

Kilpnäärme ravi

0

1

J01

Antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks

3

3

J05

Viirusvastased ained süsteemseks kasutamiseks

1

0

J06

Immuunseerumid ja immunoglobuliinid

1

1

J07

Vaktsiinid**

6

35

L01

Kasvajavastased ained***

19

0

L03

Immunostimulaatorid

3

1

L04

Immunosupressandid

10

2

L04 + L01 + B01

Immunosupressandid + kasvajavastased ained + Tromboosivastased ained

1

0

L04 + M01

Immunosupressandid + mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained

1

0

L04 + H02

Immunosupressandid + kortikosteroidid süsteemseks kasutamiseks

2

0

M01

Mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained

2

4

M01 + H02

Mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained + kortikosteroidid süsteemseks kasutamiseks

1

0

M01 + A07

Mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained + kõhulahtisuse-, soolepõletiku- ja sooleinfektsioonivastased ained

1

0

M05

Luuhaiguste raviks kasutatavad ained

3

0

N02

Analgeetikumid

1

2

N03

Epilepsiavastased ained

2

1

N04

Parkinsonismivastased ained

2

0

N03 + N04

Epilepsiavastased ained + parkinsonismivastased ained

1

0

N06

Psühhoanaleptikumid

2

1

R01

Nasaalsed preparaadid

0

1

R03

Hingamisteede obstruktiivsete haiguste raviks kasutatavad ained

1

2

V01

Allergeenid

0

1

a kahe või enama ravimrühma kombinatsioon (nt B01 + M01) tähendab seda, et kõrvaltoime teatis(tes) on reaktsiooni seostatud enam kui ühe ravimiga.

* Tromboosivastaste ravimitega seotud suhteliselt suur teatiste arv võib olla tingitud mitmest võimalikust põhjusest, näiteks patsientide raske üldseisund, kõrge vanus, kaasuvad haigused ja teised samal ajal kasutatavad ravimid ning mitmete kardiovaskulaarsete riskifaktorite olemasolu. 

** Vaktsiinide kasutamisega seoses teatatud kõrvaltoimetest on ülevaade toodud allpool.

*** Kasvajavastased ained ja immunosupressandid on väga spetsiifilised ravimid ning neil on teadaolevalt palju tõsiseid kõrvaltoimeid.

Ravimite seniteadmata võimalikud kõrvaltoimed

Seniteadmata kõrvaltoimeteks liigitatakse sellised ravimi kasutamisel ilmnevad reaktsioonid, mida ei ole varem piisava sagedusega ilmnenud ning nende seos ravimiga ei ole kindel, mistõttu ei ole neid ka ravimiinfodes (ravimi omaduste kokkuvõte/pakendi infoleht) kirjeldatud. Turuletulekujärgselt ongi peamine rõhk selliste kõrvaltoimete avastamisel. Kui mõnest kõrvalnähust teatatakse sagedamini ja hinnangu tulemusel selgub, et kõrvalnähu ja ravimi vahel on kindel seos, siis see kõrvaltoime lisatakse ravimi omaduste kokkuvõttesse.

Alljärgnevalt on toodud tõsiste juhtude loetelu, mille puhul ravimi ja reaktsiooni tekke vahel esines vähemalt ajaline seos. Mainitud reaktsioonid ei pruugi olla ravimist tingitud ning nende andmete põhjal ei tohi/ei saa erinevaid ravimeid omavahel võrrelda või anda hinnanguid nimetatud ravimitele.

  • Totsilizumab / juuste ning ripsmete väljalangemine
  • Rosuvastatiin / bronhiaalastma
  • Ibrutiniib / Richteri transformatsioon (verevähi tüübi muutus)
  • Ulipristaal / subkutaansed abstsessid (mädakolded)
  • Desmopressiin / müokardiinfarkt
  • Dabigatraan / kopsupõletik

Vaktsiinide kõrvaltoimed

2015. aastal saadeti Ravimiametile 42 teatist vaktsiinide võimalike kõrvaltoimete kohta. Neist 41 juhul hinnati seos vaktsiiniga vähemalt võimalikuks. 6 teatises kirjeldati tõsiseid reaktsioone. Kokku väljastati Eestis hulgimüügist apteekidele ja haiglatele 2015. aastal ligi 380 000 vaktsiiniannust. Arvestades vaktsiinide kasutuse ulatust ja kõrvaltoimete arvu, võib öelda, et vaktsiinid on väga ohutud ravimid. Nende kasutamisest saadav kasu (haiguse ärahoidmine) ületab kindlalt võimalikud ohud.

Immuniseerimiskava vaktsiinid lastel

Tuberkuloosi nõrgestatud elusvaktsiin (2 teatist, neist 1 tõsine)

  • mädane lümfandeniit, mis vajas kirurgilist ravi. Mädane lümfadeniit on tuberkuloosivastase vaktsiini teadaolev kõrvaltoime.
  • 2-kuusel lapsel (hilisem vaktsineerimine ei olnud meditsiinilisel põhjusel) tekkis vaktsineerimisjärgsel õhtul kramplik lohutamatu nutt ja palavik 38,5 °C. Kõik nähud möödusid ilma ravita 48 tunniga. Kõrvaltoime hinnati mittetõsiseks, seos vaktsiiniga on võimalik.

B-hepatiidi vaktsiin (1 teatis, tõsine)

  • lokaalne turse ja infiltraat piiritletud "kirss-tsüanootiliste" laikudega, imik vajas haiglaravi. 

Rotaviiruse nõrgestatud elusvaktsiin (4 teatist, mittetõsised)

  • 3 juhul esines kõhulahtisus, ühel juhul lisaks ka oksendamine, kõhuvalu ja toidu tagasiheide;
  • 1 juhul muutus laps pärast rotaviiruse vaktsiini 2. doosi väga rahutuks, rabeles ja nuttis lohutamatult. Samas selgus hiljem, et laps sai samal päeval ka difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenza B kompleksvaktsiini. Seetõttu võis tekkinud seisund olla seotud mõlema vaktsiiniga.

Difteeria, teetanuse, läkaköha vaktsiin (2 teatist, mittetõsised)

  • dissotsiatiivne motoorne häire;
  • palavik ja krambid (epilepsia eelnevalt anamneesis, kuid krampide ravi piirdus palaviku alandamisega).

Difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi vaktsiin (2 teatist, mittetõsised reaktsioonid)

  • 2 süstekoha reaktsiooni, millega ühel juhul kaasnes palavik.

Difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenza B vaktsiin (7 teatist, neist 1 tõsine)

  • 6 juhul esinesid süstekoha reaktsioonid, 4 juhul kaasnes palavik, 1 juhul rahutu uni; 1 juht hinnati tõsiseks, kuna tekkis abstsess ning mädakolle avati kirurgiliselt;
  • 1 juhul esinesid nutuga krambid (lapsevanem kahtlustas krampe, neuroloog epilepsiat siiski ei diagnoosinud, ajaline seos vaktsineerimisega jäi ebaselgeks).    

Difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenza B vaktsiin + rotaviiruse elus nõrgestatud vaktsiin (2 teatist, mittetõsised)

  • vaktsinatsiooni järgselt oksendamine, isutus ja kerge palavik.
  • kõhulahtisus, mis möödus koduse probiootikum-raviga.

Difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenza B vaktsiin + B-hepatiidi vaktsiin (1 teatis, mittetõsine)

  • vaktsinatsioonijärgselt korduvalt hingeldus, hüsteeriline nutt.   

Leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin (12 teatist, neist 1 tõsine)

  • 1-aastasel lapsel tekkis palavik ja multiformne erüteem (reaktsioon kuulub meditsiiniliselt oluliste kõrvaltoimete nimekirja). Laps vajas raviks palavikualandajaid, antihistamiinikume ja hormoonsalvi lokaalselt. 
  • 8 kõrvaltoime teatist on seotud koolis toimunud vaktsineerimisjärgsete reaktsioonidega 13-aastastel lastel. Neist 5 juhul viibisid lapsed ka haiglas jälgimisel, kuid ühelgi juhul ei diagnoositud anafülaktilist šokki ega esinenud reaalselt eluohtlikku seisundit. Pigem oli tegemist vaktsinatsioonile kui protseduurile tekkinud psühhogeense reaktsiooniga.
  • 3 juhul esines palavik, 2 juhul oli lisaks nahalööve ja ühel juhul 1-aastasel lapsel munandi turse. Kõik nähud möödusid ilma spetsiifilise ravita.

Teetanuse vaktsiin, adsorbeeritud difteeria vaktsiin (2 teatist, mittetõsised)

  • süstekoha reaktsioonid, ühel juhul lisaks peavalu, loidus ja nõrkus ning teisel juhul üldine halb enesetunne ja silmade valulikkus. 

Muud vaktsiinid

Gripivaktsiin (5 teatist, neist 2 tõsised)

  • 2 juhul teavitati vaktsineerimise ebaefektiivsusest (neist ühel juhul diagnoositi laboratoorselt A-gripp; teise juhu kohta info laboratoorse uuringu kohta puudub, tegemist on müügiloa hoidja kaudu edastatud patsiendi teatisega, mis on meditsiinilise kinnituseta). Mõlemad juhud hinnati tõsisteks. 
  • patsiendi teatis - vaktsineerimise järgselt köha, kurgu-, pea- ja lihasvalu, nohu, palavik, iiveldus, pearinglus ja kõhulahtisus. Tekkinud reaktsioonide seost vaktsineerimisega ei saa täielikult välistada, kuid kaasuvate haiguste (antibiootikumravi ebaselge infektsiooni raviks, migreen) tõttu ei saa seost täpsemalt hinnata. 
  • mittetõsistest reaktsioonidest esines ühel juhul palavik ja teisel juhul süstekoha reaktsioon.

Puukentsefaliidi inaktiveeritud koguviirus (2 teatist, mittetõsised):

  • süstekoha reaktsioonid, üldnähud (kerge palavik, üldine nõrkus ja jõuetus, lihasvalud).  

Kõrvaltoime teatised patsientidelt

Patsiendi teatiste arv on aasta-aastalt suurenenud - 2015. a edastati 48 teatist.

Patsiendid edastasid otse Ravimiametile 35 teatist, neist 24 teatist patsientide poolt neil endil ilmnenud kõrvaltoimetest ja 11 teatist lapsevanemate/sugulaste poolt lapsel/lähedasel ilmnenud kõrvaltoimetest. Ühel juhul edastas patsient teatise proviisori abiga (mõnel juhul võis proviisor kõrvaltoimest teatamisel abiks olla ilma seda teatisele märkimata). 

35 teatisest neljas kirjeldati tõsist kõrvaltoimet. Kahel juhul ei olnud teatist võimalik hinnata andmete vähesuse tõttu. Meditsiinilise kinnituse saime arstilt kahel juhul ning neist ühe puhul on seos ravimi ja reaktsiooni puhul tõenäoline (intrauteriinse hormonaalse rasestumisvastase vahendi kasutamisel tekkis munasarja tsüst ja äge kõhuvalu; rasestumisvastane vahend eemaldati).

13 juhul saime arstilt meditsiinilise kinnituse, neist kahel juhul hindasime kõrvaltoime ravimiga mitteseotuks. 22 teatist jäid meditsiinilise kinnituseta järgmistel põhjustel: patsient ei andnud nõusolekut arstiga ühendust võtta,  ei saanud arstiga ühendust,  arst ei kinnitanud reaktsiooni olemasolu (patsient ei pöördunud arsti poole) või arst välistas seose ravimiga (arvestades patsiendi haiguste anamneesi ja teisi kasutatud ravimeid).

Müügiloa hoidjale edastas teatise 13 patsienti. Kõik müügiloa hoidjale edastatud patsiendi teatised olid tõsised, kuid ilma arsti meditsiinilise kinnituseta. 5 teatist oli puudulike andmetega ning seost reaktsiooni ja ravimi vahel ei olnud võimalik hinnata, 2 teatise puhul hinnati seos ravimi ja reaktsiooni vahel ebatõenäoliseks.

Kõige sagedamini teatasid patsiendid vaktsiinide kasutamise järgselt ilmnenud reaktsioonidest (11 teatist) – palavik, süstekoha reaktsioonid, süsteemsed reaktsioonid (peavalu, kõhulahtisus, hingeldus, hüsteeriline nutt, loidus, nõrkus või viirusinfektsioon). Kõik teatatud reaktsioonid olid klassifikatsiooni järgi mittetõsised, kuigi patsientidele võisid need tunduda ebameeldivate ja tõsistena.

Patsiendi saadetud kõrvaltoime teatisest on rohkem kasu siis, kui Ravimiamet saab küsida raviarstilt lisaandmeid ja meditsiinilist kinnitust, mis aitavad paremini hinnata võimaliku kõrvaltoime ja ravimi vahelist seost. Selleks peavad patsiendid lubama Ravimiametil arstiga ühendust võtta. Häirivast kõrvaltoimest peab arstile rääkima, sest kõrvaltoime võib vajada ravi, ravimi annus vähendamist või ravim teisega asendamist. Tekkinud reaktsioon võib olla  uus haigusseisund,  mis võib omakorda vajada (teistsugust) ravi. Patsiendil on seda raske endal hinnata. Omaalgatuslikku ravi katkestamist või annuse vähendamist tuleb vältida, sest nii võib põhihaigus süvendada.

Kõrvaltoimete oodatav teatamise sagedus

Seniteadmata kõrvaltoimete õigeaegseks avastamiseks tuleks rahvusvahelise kogemuse põhjal saada iga-aastaselt 200 kõrvaltoime teatist 1 miljoni elaniku kohta, neist 30% või enam peaksid olema võimaliku tõsise kõrvaltoime kohta ning enam kui 10% arstidest peaks teatama vähemalt ühest kõrvaltoimest.

2015. aastal oli Eesti kõrvaltoime teatiste arv keskmiselt 175 teatist/miljoni elaniku kohta. Arvestades, et Eestis on elanikke u. 1,3 miljonit, võiks aastas olla kõrvaltoime teatisi 260.

Hindame kõrgelt kõigi panust, kes on senini meile olulist infot võimalike kõrvaltoimete kohta edastanud.

Kuidas teatada kõrvaltoimest

Kõige lihtsam on kõrvaltoimest teatada Ravimiameti veebilehe kaudu täites elektroonilise teatise meie veebilehel, kus on eraldi vormid ja juhendid patsiendile ja arstile.
Kõrvaltoimest võib Ravimiametit teavitada ka e-kirja (pharmacovig@ravimiamet.ee), faksi (7 374 142) või posti (Nooruse 1, 50411 Tartu) teel.

Täiendav teave:
e-post: pharmacovig@ravimiamet.ee
telefon: 7 374 140