• English
  • Eesti
UudisedUudised

2019. a veterinaarravimite kõrvaltoime teatiste kokkuvõte

13.03.2020
Printer-friendly version

2019. aastal saadeti Ravimiametile 13 teatist veterinaarravimite kasutamisel esinenud kõrvaltoimete kohta. 13 teatises kirjeldati 36 võimalikku kõrvaltoimet.

Ajavahemikul 2005-2019 on kokku laekunud 105 kõrvaltoime teatist (joonis 1), milles kirjeldati 310 võimalikku kõrvaltoimet.


Joonis 1. Aastatel 2005-2019 Ravimiametile laekunud veterinaarravimite kõrvaltoime teatised

Kõrvaltoime teatisi saatsid Ravimiametile veterinaararstid, loomaomanikud ja ravimi müügiloa hoidjad. 2019 aastal edastasid veterinaararstid 9 teatist, 2 teatist edastasid arstid müügiloa hoidja kaudu ning kaks teatist saatsid loomaomanikud ise.

Veterinaarravimeid manustatakse sageli samal ajal mitmele loomale, võimalikud kõrvaltoimed võivad tekkida neist ainult mõnedel. Allolev tabel kirjeldabki ravitud loomade ning võimaliku kõrvaltoime saanud loomade arvu aastate 2005-2019 kohta kokku.

Loomaliik
Teatiste arv
Loomade arv, kellele manustati kahtlustatavat ravimit
Loomade arv, kellel tekkis kõrvaltoime
Lemmikloomad
koer
73
81
79
kass
9
10
10
küülik
2
2
2
Põllumajandusloomad
veis
17
371
226
siga
2
995
110
kits
1
12
12
mesilane*
1
x
x

* mesilaste puhul manustatakse ravimit mesitarudesse (300 mesitaru)

Enamik teatistest hõlmab lemmikloomi, kõrvaltoime teatised koerte ja kasside kohta moodustavad ~78% teatiste üldarvust, põllumajandusloomade kohta ~20%. Kõrvaltoime teatiste osakaal loomaliigiti on välja toodud joonisel 2.


Joonis 2. Kõrvaltoime teatiste osakaal loomaliigiti

Kõrvaltoimet põhjustanud ravimite jaotuvus ravimrühma järgi on toodud allolevas tabelis.

Immunoloogilised ained (vaktsiinid)
51
Parasiidivastased ained, insektitsiidid ja repellendid
36
Infektsioonivastased ained süsteemseks kasutamiseks
11
Immunostimulaatorid
3
Põletiku- ja reumavastased ained
3
Antibiootikumid ja kemoterapeutikumid dermatoloogiliseks kasutamiseks
2
Emaka lihastoonust tõstvad ained
2
Suguhormoonid ja genitaalsüsteemi modulaatorid
2
Südamehaiguste ravimid
2
Anesteetikumid
1
Antihistamiinsed ained süsteemseks kasutamiseks
1
Diabeedi raviks kasutatavad ained
1
Teised seedekulglat ja ainevahetust mõjutavad ained
1
Kortikosteroidid süsteemseks kasutamiseks
1

KOKKUVÕTE 2019. AASTAL LAEKUNUD KÕRVALTOIME TEATISTEST

2019. a saadeti Ravimiametile 13 kõrvaltoime teatist. Kõik need kirjeldasid koertel tekkinud võimalikke kõrvaltoimeid. Kokku kirjeldati 36 erinevat kõrvaltoimet. 8 juhul oli tegemist vaktsiinide ning 5 juhul parasiitidevastaste ainete kasutamise järgselt esinenud reaktsioonidega.

12 juhul hinnati kõrvaltoimete seos manustatud ravimiga võimalikuks või tõenäoliseks.

Tõsised kõrvaltoimed (8 teatist):

7 teatises kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud ülitundlikkusreaktsioone.

  • Neljal juhul tekkisid pärast koerte katku, nakkava hepatiidi, parvoviiruse, paragripi ja leptospiira kompleksvaktsiini manustamist sümptomid, mis viitavad ülitundlikkusele. Ülitundlikkusreaktsioonid tekkisid paari minuti jooksul pärast vaktsiini manustamist ning nende hulka kuulusid sh anafülaktiline šokk, vereringe kollaps, teadvuse kaotus, värisemine, oksendamine, tahtmatu roojamine või urineerimine, ülikiire hingamine, limaskestade kahvatus, loidus. Kõikidel juhtudel oli vajalik esmaabi andmine ning loomad paranesid 10-15 minuti jooksul.
  • Kahel juhul tekkisid ülitundlikkusreaktsioonile viitavad sümptomid pärast koerte katku, nakkava hepatiidi, parvoviiruse, paragripi ja leptospiira kompleksvaktsiini ning marutaudi vaktsiini manustamist. 10-15 minuti jooksul pärast vaktsineerimist tekkisid järgmised reaktsioonid: hüpotensioon, bradükardia (aeglane südametegevus), oksendamine ja lühiajaline teadvuse kaotus. Mõlemad loomad paranesid kuni 1 tunni jooksul, ühel juhul oli vajalik ka šokivastane ravi.
  • Ühel juhul tekkis koeral 5 minutit pärast marutaudi vaktsiini manustamist tahtmatu urineerimine ning loidus, suu limaskestad olid valged. Pärast ravi alustamist kadus reaktsioon ligikaudu tunni möödudes. Koerale manustati lisaks marutaudi vaktsiinile ka koerte katku, nakkava hepatiidi, parvoviiruse, paragripi ja leptospiira kompleksvaktsiini, kuid kuna loom oli saanud sama vaktsiini ka kuu aega varem ilma kõrvaltoimete tekketa, siis pidas loomaarst tekkinud reaktsioone seotuks just marutaudi vaktsiiniga.

Ülitundlikkusreaktsioonid võivad tekkida pärast iga vaktsiini süstimist, seega on seos kõikidel juhtudel hinnatud võimalikuks või tõenäoliseks.

Ühes teatises kirjeldati parasiitidevastaste ainete kasutamise järgselt tekkinud seedehäireid.

  • 10 kuu vanusel koeral tekkisid pärast puukide tõrjeks kasutatava fiproniili ja metopreeni sisaldava täpilahuse nahale manustamist korduv oksendamine ja kõhulahtisus ning seetõttu ka loidus. Loom paranes pärast ravi saamist.

Seedetrakti häired on ravimi infolehes loetletud kui väga harva esinevad kõrvaltoimed, seega on tekkinud reaktsioonide seos ravimiga hinnatud võimalikuks.

Mittetõsised kõrvaltoimed (5 teatist):

  • 3 kuu vanune kutsikas vaktsineeriti koerte katku, nakkava hepatiidi, parvoviiruse, paragripi ja leptospiira kompleksvaktsiiniga. 5 tundi pärast vaktsineerimist tekkis loomal näopiirkonnas ja süstekohas turse, sügelus ning paapulid pealael. Koer sai hormoonravi ja paranes samal päeval.

Kirjeldatud nähud viitavad vaktsiini suhtes tekkinud ülitundlikkusreaktsioonile. Selline reaktsioon võib esineda harva ning seega on seos hinnatud võimalikuks.

  • 8 kuu vanusel koeral tekkis pärast puukide tõrjeks kasutatava flumetriini ja imidaklopriidi sisaldava ravimkaelarihma paigaldamist nahapõletik rihma all. Rihm eemaldati, loom sai antibakteriaalset ravi ja paranes mõne päevaga.

Väga harva võivad tekkida manustamiskoha reaktsioonid, nt nahapõletik. Seos ravimiga on hinnatud võimalikuks.

  • 6 kuu vanusele kutsikale manustati välisparasiitide tõrjeks permetriini, püriproksüfeeni ja dinotefuraani sisaldavat täpilahust. Ligikaudu 12 tundi hiljem tekkisid loomal kõrvaltoimed: hüperaktiivsuse hood vaheldusid loidusega, turjapiirkonna sügelus, pea raputamine ning tahtmatu urineerimine. Koer vajas sügeluse tõttu ravi ning paranes.

Käitumishäired ja sügelus on teadaolevad harva esinevad kõrvaltoimed, mis on loetletud ravimi infolehes. Seega on hinnatud seos ravimiga võimalikuks.

  • 5-aastasele koerale manustati nahale kärntõve kahtluse tõttu selamektiini sisaldavat täpilahust. Samal päeval tekkisid manustamiskohal sügelus ja ketendus ning koer oli närviline. Nähud möödusid ilma ravita 4-5 päevaga.

Manustamiskoha reaktsioonid võivad tekkida pärast iga ravimi paikset manustamist. Samuti on ravimi infolehes välja toodud väga harva esineda võivad närvinähud. Samas võib loom muutuda närviliseks ka sügeluse tõttu. Seega on hinnatud seos ravimiga võimalikuks.

  • Ühel juhul oli tegemist ravimi efektiivsuse probleemiga. Puukide tõrjeks kasutatava flumetriini ja imidaklopriidi sisaldava ravimkaelarihma kasutamisel esinesid koeral siiski puugid.

Ravimkaelarihma efektiivsus puukide tõrjel ei ole 100%, eriti kui piirkonnas esineb palju puuke. Ei saa välistada üksikute puukide kinnitumist looma nahale. Kuna andmed on puudulikud, on seos hinnatud kahtlaseks.

KÕRVALTOIMETEST TEATAMINE

Miks on vaja anda teada kõrvaltoimetest?

Seeläbi saame:

  • uut informatsiooni turuloleva ravimi kohta (uued andmed aitavad hinnata ravimi kasu-riski suhet, vajadusel lisada hoiatusi või piirata kasutamist)
  • muuta ravimite kasutamist ohutumaks.

Soovime tänada kõiki, kes on meile ravimi võimalikest kõrvaltoimetest teada andnud. Loodame väga, et võimalikest kõrvaltoimetest teatavate loomaarstide ja loomaomanike arv suureneb. Siinkohal juhime tähelepanu, et ravimi väljakirjutamisõigusega isik on kohustatud teavitama Ravimiametit kõikidest tõsistest kõrvaltoimetest.

Lisaks tuleks teatis edastada järgmistel juhtudel:

  • kui loomal tekivad kõrvaltoimed, mida ei ole pakendi infolehel ja pakendil märgitud
  • kui veterinaarravimi manustamise järel avalduvad kõrvaltoimed inimesel
  • kui tekivad kõrvaltoimed veterinaarravimi kasutamisel registreerimata (ravimiinfodes nimetamata) näidustustel ja loomaliikidel (off-label use)
  • kui ravim ei toimi ehk esineb vähene efektiivsus (näiteks oletatava resistentsuse tõttu)
  • kui esinevad teadaolevad (infolehel nimetatud) kõrvaltoimed, kuid nende esinemissagedus ja avaldumise tugevus on suurem kui infolehel märgitud
  • kui avaldub ebapiisav keeluaeg (lubamatud ravimijäägid loomsetes toiduainetes keeluajast kinnipidamisel!)
  • kui avaldub ravimi oletatav ohtlikkus keskkonnale.

Kuidas kõrvaltoimest teatada?

Veterinaarravimi kõrvaltoimetest on võimalik teatada:

1) elektrooniliselt, täites Ravimiameti kodulehel vastava vormi;

2) Ravimiameti kodulehel oleva vormi saab välja trükkida ning saata faksiga või postiga aadressil:

Ravimiamet, Nooruse 1, 50411 Tartu. Faksiga: 737 4142