• English
  • Eesti
UudisedUudised

Covid-19 vaktsiiniarendused: Ravimiamet selgitab, mida teevad RNA molekulid meie organismis

16.12.2020
Printer-friendly version

Uue tehnoloogia abil peagi turule tulevad koroonavaktsiinid on tekitanud arutelu, kas ja kuidas stabiliseerunud RNA doos meie organismis käitub. Kõikide uute ravimite kasutamisel tuleb juhinduda ettevaatusest, ent läbi käinud viitele pikaajalistele väga halbadele tagajärgedele seoses vaktsiini mRNA võimaliku püsimisega organismis ei ole põhjendatud.

RNA molekule on rakkudes nii ülesannetelt kui ka ehituselt väga erinevaid. Nende eluiga võib ulatuda minutitest päevadeni. RNA molekulide eluiga reguleeritakse rakus nii RNA asukoha, RNAga seotud valkude, molekuli enda spetsiifiliste järjestuste, molekuli keemilise muutmise jne kaudu – regulatsioon on paljutasandiline. mRNA on üks RNA liike, mille ülesandeks on DNAs oleva info viimine valgu kujule – rakkudes olevad organellid ribosoomid sünteesivad mRNA-s oleva info põhjal valgumolekuli. mRNA põhiste COVID-19 vaktsiinide puhul on rakus sünteesitavaks valguks enamasti SARS-CoV-2 ogavalk.

Ravimiamet toob välja, et mRNA põhiste COVID-19 vaktsiinide koosseisus olev mRNA on stabiilsemaks muudetud, et vältida molekuli kiiret lagundamist. Just see on olnud mRNA põhiste vaktsiinide arenduses siiani peamisi takistusi. mRNA molekuli on stabiliseeritud valdavalt selliste keemiliste lähenemisviisidega, mida organism ka ise erinevate RNA molekulide eluea pikendamiseks kasutab, nii et looduslikuga identselt muudetud mRNA on organismis hiljem lagundatav. Vaktsiini kontekstis võimaldab see saada suurema antigeeni koguse nii, et vaktsineerimiseks vajaminev mRNA hulk on väike. Lisaks on näidatud, et osad stabiliseeritud mRNAd on vähem põletikku tekitavad ning ka see on hõlbustanud nende kasutuselevõttu.

On tõsi, et COVID-19 vaktsiinide arendus on olukorrast tingitult olnud kiire. Samas on mRNA vaktsiinide varasemast uurimisest kogunenud teavet nende ohutuse kohta ning neid teadmisi arvestatakse praegu nii arenduses olevate kui ka juba müügiloa taotlemiseni jõudnud COVID-19 vaktsiinide puhul. Lisaks jälgitakse uuringutes osalenud vaktsineerituid pikema aja vältel, et selgitada välja kõik vaktsiiniga seotud kõrvaltoimed. Pfizeri/BioNTechi vaktsiini puhul on see periood nt kaks aastat. Kõrvaltoimete kogumine ja hindamine jätkub ka pärast seda, kui COVID-19 vaktsiin(id) on müügiloa saanud.

Rohkem infot mRNA põhiste COVID-19 vaktsiinide kohta leiab:

https://www.ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiiniarendused-miks-mrna-p%C3%B5hiseid-vaktsiine-siiani-kasutatud-pole

Ravimiameti COVID-19 rubriik:

https://www.ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiiniarendused   

 

 

 

Kasutatud allikad:

https://www.nature.com/articles/nrd.2017.243?fbclid=IwAR2NYltGst08mB5MYXG5Xve1MDQ0A-cV1a3D5ltbi0AyqIiZfduwi5iy9x0

https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMoa2034577

https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32244193/

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC87307/

https://forte.delfi.ee/news/teadus/valismaa-vaktsiinid-eesti-selgitus-koroonavaktsiinid-on-varsti-kohal-millist-valida?id=91957563