• English
  • Eesti
UudisedUudised

Covid-19 vaktsiinide kõrvaltoimed: ajavahemikus 25.–31. oktoober 2021 esitatud teated Eestis ja üldine teave

02.11.2021
Printer-friendly version

25.–31. oktoober 2021 esitatud kõrvaltoime teatised

Järgnev on kokkuvõte eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta, milles kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud kaebusi, mis ei pruugi olla vaktsiiniga seotud. See tähendab, et teavet ei tohi tõlgendada selliselt, nagu oleks kõikide nende kaebuste põhjuseks vaktsiin. Üksnes üksikasjalik ja kõikide olemasolevate andmete teaduslik hindamine võimaldab teha järeldusi vaktsiinist saadava kasu ja võimalike riskide kohta. Avaldame need andmed, et kõikidel oleks juurdepääs teabele, mida kasutame COVID-19 vaktsiinide ohutuse hindamisel. Läbipaistvus on Eesti Ravimiameti üks juhtpõhimõtetest.

Comirnaty vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 69 teatist.

  • Neljakümne seitsmes teatises kirjeldati ajalises seoses vaktsineerimisega ravimiteabega kooskõlas olevaid või vaktsiiniga seni seostamata kergeid reaktsioone.
  • Viies teatises kirjeldati tõsiseid reaktsioone:

Neist kolme teatise puhul on Ravimiameti hinnangul põhjuslik seos vaktsiiniga võimalik või ei saa põhjuslikku seost välistada:

- teatises kirjeldati 34-aastasel naisel nädal pärast 2. vaktsiiniannust hilistüüpi allergilise reaktsiooni teket (nõgestõbi ja angioödeem), kujunenud on krooniline urtikaaria, mis vajab ravi. Ravimiameti hinnangul seos võimalik

​- teatises kirjeldati 32-aastasel mehel 6 päeva pärast 1. vaktsiiniannust lisaks üldreaktsioonidele pearingluse ja tugevate tasakaaluhäirete teket, patsient pöördus 1 kuu hiljem haiglasse, kus diagnoositi vestibulaarne häire. Seisund paraneb. Kaasuvad haigused puuduvad, ajaline seos, kõrvaltoime ei ole teadaolev Comirnaty vaktsiinile: Ravimiameti hinnangul ei saa seost vaktsiiniga välistada.

- teatises kirjeldati 59-aastasel naisel 2. vaktsiiniannuse järgselt tekkinud neeruhaigust: patsient hospitaliseeriti 3 kuud pärast vaktsineerimist, diagnoos: interstitsiaalne nefriit, neerupuudulikkus. Tervis hakkas halvenema umbes nädal pärast vaktsineerimise järgselt tekkinud köha (võimalik viirushaigus), kehakaal langes 2,5 kuuga 15 kg. Kaasuvalt hüpertooniatõbi, astma, hüpotüreoos. Patsient vajas haiglaravi ja on paranemas. Ravimiameti hinnangul ei saa seost vaktsiiniga välistada.

Neist kahe teatise puhul on Ravimiameti hinnangul põhjuslik seos vaktsiiniga ebatõenäoline:

- teatises kirjeldati 13-aastasel poisil 9 päeva pärast 2. vaktsiiniannust teadvuse kaotusega krambihoo teket, mis kestis 3 minutit ja möödus iseenesest ilma ravita; muud vaktsineerimisjärgsed reaktsioonid puudusid. Anamneesis korduvad krambid (sh palavikukrambid). Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga ebatõenäoline (9 päeva vaktsiinist – ajaline seos puudub, vaktsineerimisjärgsed reaktsioonid puudusid, anamneesis korduvad krambid).

- teatises kirjeldati 66-aastasel mehel 3 kuud pärast 2. vaktsiiniannust tekkinud südame rütmihäiret (kodade virvendus ja laperdus) ja tüsistustena südame paispuudulikkust, kopsuveresoonte embooliat ja kopsupõletikku ning peaajuinfarkti, mille tõttu patsient suri. Lahangut ei tehtud. Patsiendil olid kaasuvad riskifaktorid, kasutas ravimeid, mis soodustavad infarkti teket. Raviameti hinnangul on seos vaktsiiniga ebatõenäoline.

17 teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust (sümptomaatilist COVID-haigestumist). Neist:

- 13 teatises esines vaktsineeritud patsientidel kerge kuluga COVID-19 haigus (sümptomaatiline ravi kodus), patsiendid vanuses 18-70 aastat (keskmine vanus 37,5 aastat).

- 4 teatises esines vaktsineeritud patsientidel keskmise-raske kuluga COVID-19 haigus ja nad vajasid haiglaravi, patsiendid vanuses 76-84 aastat (keskmine vanus 80,3 aastat). Neist 3 patsienti suri, kõigil esinesid kaasuvalt rasked haigused.

Üle-eelmisel nädalal teatatud tõsist reaktsiooni kirjeldav teatis, mis jäi 18.-24. oktoobri kokkuvõttest välja täiendava informatsiooni ootuses:

- 53-aastasel naisel 4. päeval pärast 1. vaktsiinidoosi keele ühe poole tuimus ja 4. päeval pärast 2. vaktsiiniannust aksonaalne polüneuropaatia (jalgade ja alakeha tuimus koos tugeva valusündroomiga, jalgade nõrkus, sõrmeotste tuimus), patsient vajas ravi ja on paranemas. Kaasuvad haigused puuduvad, muu patoloogia uuringutel välistati, ajaline seos, polüneuropaatia ei ole Comirnaty vaktsiinile teadaolev. Ravimiameti hinnangul ei saa seost vaktsiiniga välistada.

Alla 18-aastaste noorukitel teatati eelmisel nädalal ajalises seoses vaktsineerimisega tekkinud reaktsioonidest kolmel korral:

- kergetest reaktsioonidest teatati kahel korral;

- ühes teatises kirjeldati krambihoo teket 9 päeva pärast vaktsineerimist. Ravimiameti hinnangul seos ebatõenäoline – vt üles ja allapoole üldise teabe rubriiki.

Spikevaxi vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 15 teatist.

  • 11 teatises kirjeldati ajalises seoses vaktsineerimisega ravimiteabega kooskõlas olevaid või vaktsiiniga seni seostamata kergeid reaktsioone.
  • Kahes teatises kirjeldati tõsiseid reaktsioone:

neist ühe teatise puhul ei saa Ravimiameti hinnangul põhjuslikku seost välistada:

- teatises kirjeldati 17-aastasel tütarlapsel 3 tundi pärast 1. vaktsiiniannust kuni 20 minutit kestnud epilepsiahoo teket, mis möödus iseenesest ilma ravita. Tütarlapsel on kaasuvalt kesknärvisüsteemi haigus, mis suurendab krambiriski. Põhjuslikku seost vaktsiiniga ei saa ajalise seose tõttu välistada.

neist ühe teatise puhul on Ravimiameti hinnangul põhjuslik seos vaktsiiniga ebatõenäoline:

- teatises kirjeldati 51-aastasel naisel 4,5 kuud pärast 2. vaktsiiniannust tekkinud kilpnäärme haigust (alaäge türeoidiit). Patsiendil kroonilised haigused anamneesis puuduvad. Periood vaktsineerimisest türeoidiidi tekkeni on tavatult pikk – ajaline seos puudub; türeoidiit ei ole Spikevax vaktsiinile teadaolev kõrvaltoime. Ravimiameti hinnangul on seos vaktsiiniga ebatõenäoline.

  • Kahes teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust (sümptomaatilist COVID-haigestumist). Vaktsineeritud patsientidel esines kerge kuluga COVID-19 haigus (sümptomaatiline ravi kodus), patsiendid vanuses 31 ja 79 aastat.

Alla 18-aastastel noorukitel teatati eelmisel nädalal ajalises seoses vaktsineerimisega tekkinud reaktsioonidest kahel korral:

- kergetest reaktsioonidest teatati ühel korral.

- ühes teatises kirjeldati epilepsiahoo teket 3 tundi pärast vaktsineerimist. Ravimiameti hinnangul ei saa põhjuslikku seost vaktsiiniga välistada – vt üles ja allapoole üldise teabe rubriiki.

Vaxzevria vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 15 teatist.

  • Kolmes teatises kirjeldati ajalises seoses vaktsineerimisega ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone.
  • Ühes teatises kirjeldati tõsist reaktsiooni, andmed on ebapiisavad, seost ei ole võimalik hinnata:

- teatises kirjeldati 78-aastasel naisel 2 päeva pärast 2. vaktsiiniannust kardioloogiste kaebuste süvenemist (vererõhu kõikumine, bradükardia ja stenokardia) ning minestamist umbes 1 kuu pärast vaktsineerimist. Patsient vajas haiglaravi ja on paranemas. Patsiendil esineb kaasuvalt kõrgvererõhutõbi, korduvad müokardiidid, stenokardia.

  • 11 teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust (sümptomaatilist COVID-haigestumist). Neist:

- 8 teatises esines vaktsineeritud patsientidel kerge kuluga COVID-19 haigus (sümptomaatiline ravi kodus), patsiendid vanuses 26-67 aastat (keskmine vanus 46,5 aastat)

- 3 teatises esines vaktsineeritud patsientidel keskmise-raske kuluga COVID-19 haigus ja nad vajasid haiglaravi, patsiendid vanuses 60-79 aastast (keskmine vanus 69,3 aastat).

Jansseni vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 26 teatist.

  • Kahekümne kahes teatistes kirjeldati ajalises seoses vaktsineerimisega ravimiteabega kooskõlas olevaid või vaktsiiniga seni seostamata kergeid reaktsioone.
  • Neljas teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust (sümptomaatilist COVID-haigestumist). Neist:

- 3 teatises esines vaktsineeritud patsientidel kerge kuluga COVID-19 haigus (sümptomaatiline ravi kodus), patsiendid vanuses 31-41 aastat (keskmine vanus 35,6 aastat),

- 1 teatises esines vaktsineeritud patsiendil keskmise kuluga COVID-19 haigus, vajas haiglaravi, patsient vanuses 41 aastat.

Üle-eelmisel nädalal teatatud tõsist reaktsiooni kirjeldav teatis, mis jäi 18.-24. oktoobri kokkuvõttest välja täiendava informatsiooni ootuses. Ravimiameti hinnangul põhjuslik seos vaktsiiniga puudub:

- 51-aastasel mehel tekkis äkksurm 3,5 kuud pärast vaktsiiniannust. Lahangul tuvastati idiopaatiline südamepuudulikkus, hüpertooniatõvele viitavad kahjustused, aordi ja pärgarterite skleroos. Patsiendil olid lisaks lahangul tuvastatud haigustele muud riskifaktorid südame äkksurma tekkeks (krooniline suitsetamine, alkoholi tarvitamine). Ravimiameti hinnangul on äkksurma põhjuseks pigem kaasuvad haigused, mis olid varajtult kestnud pikaajaliselt. Seos vaktsiiniga puudub.

Üldine teave

COVID-19 vaktsiinidoose on Eestis ajavahemikus 27. detsember kuni 1. novembri hommik tehtud 1 477 877.

Manustatud vaktsiiniannuste arv

COVID-19 vaktsiinid

Comirnaty

Spikevax

Vaxzevria

Janssen

Naine

806 422

575 420

75 906

129 768

25 328

Mees

670 924

458 493

70 232

103 801

38 398

Teadmata

751

377

162

9

203

Kokku

1 477 877

1 034 129

146 247

233 572

63 929

Ravimiametile on perioodil 27. detsember kuni 31. oktoober (k.a) COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 5585 teatist (0,38% vaktsiinidoosidest) võimalike kõrvaltoimete ja vaktsiini ebaefektiivsuse kohta:

Kõrvaltoime teatiste arv

COVID-19 vaktsiinid

Comirnaty

Spikevax

Vaxzevria

Janssen

Kuni 25.10.2021

5460

2142

410

2697

211

25.10-31.10.2021

125

69

15

15

26

Kokku

5585

2211

425

2712

237

 

 

Tõsist reaktsiooni kirjeldavad teatised

27.detsembrist kuni 1. novembri hommikuni on Ravimiametile saadetud 218 teatist, milles kirjeldati vähemalt 1 tõsist* võimalikku kõrvaltoimet ja mille puhul esines ajaline seos.

Neist 110 teatist (50,4%)  on saatnud tervishoiutöötajad (peamiselt arstid), 108 teatist (49,6%) patsiendid. Patsientide/lähedaste poolt saadetud tõsist reaktsiooni kirjeldavate teatiste puhul on põhjusliku seose hindamiseks oluline saada meditsiiniline kinnitus (sh varasem anamnees, analüüside tulemused, teised kasutatavad ravimid, surmlõppe korral lahanguaruanne) – 108 teatisest 55 juhul on patsiendid/lähedased andnud loa arstiga ühendust võtta ning Ravimiamet on saanud meditsiinilise kinnituse (olenemata arsti hinnangust). Lähedase/lapsevanema saadetud tõsist reaktsiooni kirjeldava teatise korral on vajalik patsiendi täisnimi, sest vastasel juhul on arstil võimatu patsiendi andmeid digiloost leida.

 

Comirnaty

Spikevax

Vaxzevria

Janssen

Tõsist* reaktsiooni kirjeldanud teatiste arv

120

20

65

13

* Tõsiseks kõrvaltoimeks liigitatud järgmised reaktsioonid:

  • surmajuhtumid,
  • eluohtlikud reaktsioonid ravimite manustamisel,
  • püsivaid tervisehäireid tekitanud reaktsioonid ja kõrvaltoimed (sh invaliidsus)
  • haiglaravi vajanud või seda pikendanud reaktsioonid ravimitele.

Peamiselt on teatatud allergilistest reaktsioonidest (37), neuroloogilistest häiretest (36) ja kardioloogilistest häiretest (33), harvem oftalmoloogilistest häiretest (7), seedetraktiga seotud reaktsioonidest, peamiselt oksendamisest (8), trombotsütopeeniast (8), verejooksudest trombotsütopeeniata (3), trombotsütopeeniaga tromboosi sündroomist (2), raseduse katkemistest (5), üksikud teatised teiste reaktsioonide kohta (nefroloogia, endokrinoloogia).

Trombidest, mis on ajalises seoses vaktsineerimisega, on teada antud 40 korral (peamiselt Comirnaty (19) ja Vaxzevriaga (13) seoses, harvem Spikevaxi (5) ja Jansseni vaktsiiniga (3) seoses), kuid tänaste andmete põhjal ei ole tavatrombid seotud COVID-19 vaktsiinidega (v.a venoosset trombembooliat Jansseni COVID-19 vaktsiiniga). Surmaga lõppenud reaktsioonidest, vt järgmist lõiku.

 

27. detsembrist kuni 31. oktoobrini (k.a) on Ravimiametile saadetud 27 surmlõppega teatist (14 teatist arstide poolt, 13 patsientidelt, neist meditsiiniline kinnitus 8 juhul), 4 puhul on Ravimiameti hinnangul seos võimalik/seost ei saa välistada:

  • seos vaktsiiniga (Vaxzevria) võimalik (31-aastane mees, esialgne teave,  vt 1.-7. märts kokkuvõte, patsient suri trombotsütopeeniaga tromboosi sündroomi tõttu)
  • seos vaktsiiniga (Vaxzevria) võimalik (81-aastane mees, esialgne teave  vt 3.-9 maid kokkuvõte), patsient suri immuuntrombotsütopeenia ja hemorraagilise šoki tõttu.
  • seost vaktsiiniga (Vaxzevria) võimalik (73-aastane naine,  esialgne teave   vt  26.aprill-2.mai kokkuvõte) patsient suri 2 kuud pärast vaktsineerimist trombotsütopeeniast tekkinud hematoomi tüsistustesse.
  • seost vaktsiiniga (Vaxzevria) ei saa välistada, (63-aastane naine – esialgne teave   vt 8.-17 märts kokkuvõte), patsient suri palaviku foonil minestamisest tingitud kukkumise ja peatrauma tõttu.

Kõik teatatud surmajuhud (olenemata põhjuslikust seosest vaktsiiniga) on esialgse teabena kajastatud iganädalastes kokkuvõtetes.

Vaktsiinide puhul loetakse tõsiseks reaktsiooniks ka ebaefektiivsust (sümptomaatilist haigestumist) pärast täieliku vaktsineerimiskuuri lõpetamist ja teatud aja möödumist:

  • 7 päeva pärast Comirnaty teist annust
  • 14 päeva pärast Spikevax vaktsiini teist annust
  • 15 päeva pärast Vaxzevria COVID-19 vaktsiini teist annust
  • 14 päeva pärast COVID-19 Jansseni vaktsiini ühte annust

Ravimiametile on sümptomitega nakatumisest teada antud 496 juhul:

 

Comirnaty

Spikevax

Vaxzevria

Janssen

Vaktsiini ebaefektiivsuse teatiste arv

343

7

124

22

     sh haiglaravi vajanud juhud (sh neist surmaga lõppenud*)

121 (16)

1

22 (2)

5 (1)

* Surmlõppega juhtudel (19) olid patsiendid vanuses 56-97 (keskmine vanus 83,3), tõsiste kaasuvate haigustega (COVID-19 tõsise kulu riskifaktorid: hüpertensioon, südamepuudulikkus, neerupuudulikkus, diabeet, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, kasvajalised haigused jms).

Kuni 18-aastastel teatatud võimalikud kõrvaltoimed

27. detsembrist kuni 31. oktoobrini (k.a) on Ravimiametile seoses COVID-19 vaktsiinide kasutamisega alla 18-aastastel noorukitel saadetud 54 teatist võimalike kõrvaltoimete ja vaktsiini ebaefektiivsuse kohta. 1. novembri hommiku seisuga on noorukitele tehtud 87 838 vaktsiiniannust COVID-19 vaktsiine.

 

Comirnaty

Spikevax

Vaxzevria

Janssen

Teatiste arv alla 18-aastaste laste kohta

39

13

1

1

Neljakümne kolmes teatises kirjeldati ajalises seoses vaktsineerimisega ravimiteabega kooskõlas olevaid või vaktsiiniga seni seostamata kergeid reaktsioone.

Seitsmes teatises kirjeldati vähemalt ühte tõsist kõrvaltoimet.

Neist kuue teatise puhul on Ravimiameti hinnangul põhjuslik seos vaktsiiniga võimalik või ei saa põhjuslikku seost välistada.

Viiel juhul kasutati Comirnaty vaktsiini:

  • Ravi vajanud allergilisest reaktsioonist on teada antud kahel korral:

- 13-aastasel noorukil tekkis allergiline reaktsioon (teadvuse kaotus, vererõhu langus, nahalööve) vahetult pärast vaktsineerimist (1. annus). Poiss vajas tavapärast ravi ja paranes. Seost vaktsiiniga võimalik.

- 14-aastasel tüdrukul tekkis 48 tundi pärast 1. vaktsiiniannust tekkinud laialdasest urtikaariast (nõgestõbi, allergiline reaktsioon), mis vajas ravi. Tüdruk paranes. Seost vaktsiiniga tõenäoline.

  • Trombotsütopeenia tekkest on teada antud ühel korral:

- 15-aastasel tüdrukul tekkis 2 nädalat pärast 1. annust täppverevalumitega lööve. Haiglas diagnoositi  immuuntrombotsütopeenia ehk immuunmehhanismiga vereliistakute vähesus. (Immuun)trombotsütopeenia ei ole täna mRNA vaktsiinide teadaolevaks kõrvaltoimeks, kuid samas on see võimalik risk kõigi vaktsiinide ja ka viirushaiguste puhul. Põhjuslikku seost vaktsiiniga ei saa ajalise seose tõttu välistada.

  • Näonärvi halvatuse tekkest on teada antud ühel korral:

- 13- aastasel poisil 6 nädalat pärast 1. vaktsiiniannust, reaktsioon vajas ravi, nooruk on paranemas. Seost vaktsiiniga võimalik. Äge perifeerne näonärvihalvatus on mRNA vaktsiinidel teadaolev harvaesinev kõrvaltoime, mis iseenesest ei ole ohtlik, kuid kindlasti häiriv.

  • Essentsiaalse treemori tekkest anti teada ühel juhul:

- 16-aastasel tüdrukul tekkis 1. vaktsiiniannusele järgnenud päeval käte ja keele treemor, jäsemete müokloonilised tõmblused. Tütarlaps hospitaliseeriti uuringuteks - neuroloogilist patoloogiat ei leitud, paranes raviga 3 päevaga. Põhjuslikku seost vaktsiiniga ei saa ajalise seose tõttu välistada.

  • Ühel juhul kasutati Spikevax vaktsiini:

- 17-aastasel tütarlapsel tekkis 3 tundi pärast 1. vaktsiiniannust epilepsiahoog kestusega kuni 20 minutit, mis möödus iseenesest ilma ravita. Tütarlapsel on kaasuvalt kesknärvisüsteemi haigus, mis suurendab krambiriski. Põhjuslikku seost vaktsiiniga ei saa ajalise seose tõttu välistada.

Ühe teatise puhul on Ravimiameti hinnangul põhjuslik seos vaktsiiniga ebatõenäoline:

  • 13-aastasel poisil tekkis 9 päeva pärast 2. vaktsiiniannust krambihoog teadvusekaotusega kestusega 3 minutit, mis möödus iseenesest ilma ravita; muud vaktsineerimisjärgsed reaktsioonid puudusid. Anamneesis korduvad palavikukrambid. Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga ebatõenäoline (9 päeva vaktsiinist – ajaline seos puudub, vaktsineerimisjärgsed reaktsioonid puudusid, sh nt palavik, anamneesis korduvad krambid).

Vaktsiini ebaefektiivsust (sümptomaatilist COVID-haigestumist) on kirjeldatud 4 teatises. Kõigil neljal juhul kulges haigus kergelt, noorukid vajasid sümptomaatilist ravi kodus ja on paranenud. 3 noorukit olid vaktsineeritud Comirnaty ja 1 nooruk Jansseni COVID-19 vaktsiiniga.

 

Kõrvaltoimetest teatamine

Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks perearstile teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.

Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.

Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite või korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.

Samuti tuleks perearstiga konsulteerida juhul, kui tekivad veenitromboosi tunnused. Nendeks võivad olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne. Kui veenis tekkinud tromb liigub kopsuarterisse, võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu, köha, vahel pearinglus, nõrkus ja minestustunne.

Kõik vaktsiinid võivad põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad. Ravimiamet tuletab meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ja ei tuleks üllatusena.

Vaata https://www.ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiinid-ja-teised-ravimid 

Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.

Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada. Samuti suurendavad minestamise ja kukkumise riski kõrge palavik, tasakaaluhäired ja pearinglus. Selliste kõrvaltoimete ilmnemisel tuleks ka autojuhtimisest hoiduda.

Sihtrühmad, keda kolme COVID-19 vaktsiiniga vaktsineeritakse, on erinevad, mis võib tähendada ka erinevat mõju ja aktiivsust kõrvaltoimetest teatamisel. Eeltoodud numbrite põhjal vaktsiine omavahel võrrelda ei saa.