• English
  • Eesti
UudisedUudised

Covid-19 vaktsiinide kõrvaltoimed: esitatud teated Eestis ajavahemikus 1-7. märts

08.03.2021
Printer-friendly version

COVID-19 vaktsiinidega on Eestis ajavahemikus 27. detsember kuni 8. märtsi hommik tehtud 146392 doosi:

Dooside arv

kuni 69-aastased (+ teadmata)

üle 70-aastased

naised

mehed

naised

mehed

Comirnaty

44851

15064

29476

13861

Moderna vaktsiin

1109

923

2348

1311

AstraZeneca vaktsiin

23487

13742

107

75

Ravimiametile on sellel perioodil COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 1785 kõrvaltoime teatist (1,2 % vaktsiinidoosidest), neist 767 teatist Comirnaty, 22 teatist Moderna vaktsiini ja 996 teatist AstraZeneca vaktsiiniga seoses:

Kõrvaltoime teatiste arv

COVID-19 vaktsiinid

Comirnaty

Moderna

AstraZeneca

Kuni 28. veebruar 2021

1209

708

15

486

1-7. märts 2021

577

59

7

510

Kokku

1785

767

22

996

Järgnev on kokkuvõte eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta.

Comirnaty

Eelmisel nädalal saadeti 59 teatist

  • 52 teatist naistel esinenud kõrvaltoimete kohta, neist 3 üle 70-aastased
  • 7 teatist meestel esinenud kõrvaltoimete kohta, neist 2 üle 70-aastasel

75% teatistest on teise annuse, 15% esimese annuse ja 10% mõlema annuse järgselt tekkinud reaktsioonide kohta. Teadaolevalt tekib mRNA vaktsiinide kasutamisel teise annuse järgselt kaebusi veidi rohkem ja need võivad olla tugevamad..

Tõsiseid (ravi vajanud) reaktsioone kirjeldati 4 teatises:

  • 82 –aastasel naisel tekkisid 2. vaktsiinidoosi järgselt tavapärased kõrvaltoimed iiveldus, peavalu, külmavärinad), mistõttu patsient minestas ja sattus autoõnnetusse; patsient paranes, haiglaravi ei vajanud
  • 77-aastasel naisel tekkis 2 tundi pärast 2. vaktsiinidoosi südame rütmihäire, mis vajas ravi; patsient paranes.
  • Kaks inimest (alla 65-aastased) haigestusid sümptomaatilisse (kuid mitte haiglaravi vajavasse) COVID-19 haigusesse vastavalt 2,5 nädalat ja 1 kuu pärast teist vaktsiiniannust.

Üle 70-aastastel teatatud kõrvaltoimed lisaks kahele eelnimetatule: teatistes kirjeldati palavikku, tasakaaluhäiret ja minestamistunnet, pearinglust, nõrkust, süstekoha reaktsioone, kõhulahtisust, iiveldust.

Kõik vaktsineeritud, kuid eriti eakad inimesed peavad olema ettevaatlikud, et tasakaaluhäirete, pearingluse ja minestamise tõttu kukkumisel ennast ei vigastaks. Selliste kõrvaltoimete ilmnemisel tuleks ka autojuhtimisest hoiduda.

Ülejäänud teatistes kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone, mis kestsid mõne päeva: kõige sagedamini süstekoha reaktsioonid, palavik, kuumahood või külmavärinad ja lihasspasmid, peavalu jm valud (sh kõhu-, lihas-, liiges- või luuvalu, silmade valu), lümfisõlmede turse ja valulikkus (mis võis püsida kuni 2 nädalat), iiveldus, oksendamine, halb enesetunne ja nõrkus, uimasus ja unisus, (näo) tundlikkushäired, tasakaaluhäired, minestamistunne ja minestamine, vererõhu tõus või langus, südamepekslemine, huuleherpese aktiveerumine, nohu, köha, hingamisraskus. Kõik patsiendid olid teatamise hetkel paranenud või paranemas.

Töövõimetuslehte vajati 2 juhul kaheks kuni kolmeks päevaks.

Moderna vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 7 teatist, kõik naistel esinenud kõrvaltoimete kohta, neist 2 üle 70-aastasel

58% teatistest on teise annuse, 28% esimese annuse 14% mõlema annuse järgselt tekkinud reaktsioonide kohta.  Teadaolevalt tekib mRNA vaktsiinide kasutamisel teise annuse järgselt kaebusi veidi rohkem ja need võivad olla tugevamad.

Teatistes kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone: süstekoha reaktsioonid, palavik ja külmavärinad, peavalu jm valud (sh lihas-, liiges- või luuvalu, silmade, naha valu, silmade valu, valu südame piirkonnas), nõrkus, väsimus, halb enesetunne. Süstekoha reaktsioonid kestis ühel juhul üle kahe nädala.

Töövõimetuslehte vajati 1 juhul viieks päevaks.

AstraZeneca vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 510 teatist:

  • 364 teatist naistel esinenud kõrvaltoimete kohta,
  • 146 teatist meestel esinenud kõrvaltoimete kohta,
    (kõik alla 70-aastased).

Tõsiseid (ravi vajanud) reaktsioone kirjeldati 6 teatises:

  • 47-aastasel naisel tekkis vaktsiinidoosi järgselt stressireaktsioon (halb eneseunne, nõrkus ja minestamistunne, lihasspasmid), mille raviks sai diasepaami ja nuuskpiiritust; patsient paranes, haiglaravi ei vajanud
  • 38-aastane naine vajas kõhuvalu ja korduva oksendamise tõttu ravimit; patsient paranes, haiglaravi ei vajanud
  • 46-aastasel naisel tekkis  stressireaktsioon ja kõrvaltoimed (vererõhu tõus, lihasvalu, nõrkus, peavalu, palavik, õhupuudus, pearinglus), sai raviks vererõhualandajat ja paranes kiirelt; haiglaravi ei vajanud.
  • 29-aastasel epilepsiaravimeid kasutaval mehel tekkis vaktsineerimisele järgneval päeval krambihood palaviku, peavalu ja lihasvalu foonil. Paranes haiglaravita.
  • 24-aastasel mehel tekkisid vaktsineerimise järgselt peavalu, kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, mille tõttu vajas 1-päevast haiglaravi, patsient paranes.
  • lisaks teatati 31-aastase mehe surmajuhtumist, kellel tekkis haiglaravi vajanud terviserike 10 päeva pärast vaktsineerimist ja kes suri viiendal haiglaravi päeval. Ravimiamet hindab võimalikku seost vaktsiini ja surmani viinud terviserikke vahel. Täna ei saa veel seost kinnitada ega ümber lükata.

Ülejäänud teatistes kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone, peamiselt: palavik ja külmavärinad või kuumahood, peavalu jm valud (sh kõhu-, lihas-, liiges- või luuvalu), süstekoha reaktsioonid, iiveldus ja oksendamine, halb enesetunne, jõuetus, nõrkus, unehäired, tasakaaluhäired, minestamistunne, tasakaaluhäired ja minestamine, kerge köha ja kurguvalu, menstruaaltsükli häired. Üldjuhul kestsid nähud kaks-kolm päeva, väga üksikutel juhtudel mõni päev kauem.

Töövõimetuslehte vajati 48 juhul paariks-kolmeks päevaks (peamiselt palaviku jm valude, peavalu, iivelduse, oksendamise või kõhulahtisuse, nõrkuse ja väsimuse tõttu), mõnel juhul kauemaks.

Uuringute andmetel tekib AstraZeneca vaktsiini kasutamisel teise annuse järgselt kaebusi vähem võrreldes esimese annusega.

Sihtrühmad, keda kolme vaktsiiniga vaktsineeritakse, on erinevad, mis võib tähendada ka erinevat mõju ja aktiivsust kõrvaltoimetest teatamisel. Eeltoodud numbrite põhjal vaktsiine omavahel võrrelda ei saa. Kõik vaktsiinid võivad põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad. Ravimiamet tuletab meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ja ei tuleks üllatusena. Vaata https://www.ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiinid-ja-teised-ravimidNeed reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga. Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada.

Kõrvaltoimetest teatamine

Kõigist vaktsineerimise järgsetest kaebustest tuleks vaktsineerijale teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.

Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.

Kõrvaltoime on ohtlik/kahjulik ja soovimatu reaktsioon, mille puhul ei saa välistada põhjuslikku seost ravimi (sh vaktsiini) manustamisega. Erinevalt kõrvaltoimest on kõrvalnäht igasugune soovimatu reaktsioon, mis tekib ravimi võtmise ajal olenemata hinnangust võimalikule seosele ravimiga.

Kogutavad andmed võimalike kõrvaltoimete kohta aitavad selgitada vaktsiini ohutusprofiili. Uute andmete lisandumisel täiendatakse vajadusel ravimiteavet – lisatakse kõrvaltoimeid, täpsustatakse hoiatusi ja vastunäidustusi.

Ravimiamet jälgib teatatud kõrvaltoimeid ja reageerib kiiresti tõsiste kõrvaltoimete kahtluse korral. Teeme koostööd mitme eriala ekspertidega (sh viroloogid, infektsioonhaiguste arstid, perearstid) ja teiste EL riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega informatsiooni kiireks vahetamiseks, nõu pidamiseks ja juhiste kujundamiseks.

Ravimiamet avaldab teatud kõrvaltoimete kokkuvõtte igal nädalal oma kodulehel.