• English
  • Eesti
UudisedUudised

Covid-19 vaktsiinide kõrvaltoimed: esitatud teated Eestis ajavahemikus 15-21. märts

22.03.2021
Printer-friendly version

Eestis on ajavahemikus 27. detsember kuni 22. märtsi hommik tehtud 224 511 vaktsiinidoosi.

Dooside arv

kuni 69-aastased (+ teadmata)

üle 70-aastased

naised

mehed

naised

mehed

Comirnaty

49804

18385

45490

21909

Moderna vaktsiin

2083

1700

5024

2861

AstraZeneca vaktsiin

41433

30009

3302

2511

 

Ravimiametile on sellel perioodil COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 2730 kõrvaltoime teatist (1,2 % vaktsiinidoosidest):

Kõrvaltoime teatiste arv

COVID-19 vaktsiinid

Comirnaty

Moderna

AstraZeneca

Kuni 7. märts 2021

2315

804

29

1482

15-21. märts 2021

415

35

10

370

Kokku

2730

839

39

1852

Järgnev on kokkuvõte eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta.

Comirnaty vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 35 teatist

  • 31 teatist naistel esinenud kõrvaltoimete kohta, neist 10 üle 70-aastastel
  • 4 teatist meestel esinenud kõrvaltoimete kohta (kõik alla 70-aastased)

Tõsiseid reaktsioone kirjeldati 7 teatises:

  • 49 –aastasel naisel tekkis 15 minutit pärast 1. vaktsiinidoosi kõriturse, patsient vajas ravi ja paranes täielikult.
  • Kuus inimest haigestusid sümptomaatilisse (kuid mitte haiglaravi vajavasse) COVID-19 haigusesse pärast teist vaktsiiniannust. Ühel juhul positiivne PCR testi tulemus 3. päeval pärast vaktsiini 2. annust, viiel juhul rohkem kui nädal pärast 2. vaktsiiniannust. Üks haigestunu oli vanuses 80 aastat, teised alla 70-aastased.

Lisaks teatati kahe inimese surmast, kuid teatise edastanud meditsiinitöötajad seost võimalikuks ei pea:

  • 69-aastase tõsiste kaasuvate haigustega mehe surm 3. päeval pärast 1. vaktsiiniannust
  • 45-aastase mehe surm 19. päeval pärast 2. vaktsiinidoosi. Patsient kasutas kaasuva haiguse tõttu ravimit, millel on südamega seotud kõrvaltoimed (südameseiskus, äkksurm)

Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone, mis kestsid mõne päeva (üksikutel juhtudel kauem). Lisaks kirjeldati naha liigset tundlikkust, ninakipitust, köha, kurguvalu, kõhuvalu, seljavalu, villide teket jäsemetel, nägemishäireid, emakaverejooksu, sagedast urineerimist, alatemperatuuri, maitsetundlikkuse muutust, herpese taasägenemist jt üldisi nähte.

Töövõimetuslehte vajati 3 juhul.

Moderna vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 10 teatist:

  • 9 teatist naistel esinenud kõrvaltoimete kohta, neist 8 üle 70-aastastel
  • 1 teatis mehel esinenud kõrvaltoimete kohta (alla 70-aastane)

Teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone. Lisaks kirjeldati vererõhu kõikumist, naha tundlikkushäireid, tasakaaluhäiret, pearinglust, isutust ja jäsemete valu.

Töövõimetuslehte vajati 1 juhul.

AstraZeneca vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 370 teatist

  • 299 teatist naistel esinenud kõrvaltoimete kohta, neist 8 üle 70-aastastel
  • 71 teatist meestel esinenud kõrvaltoimete kohta, neist 3 üle 70-aastastel

Tõsiseid (ravi vajanud) reaktsioone kirjeldati 4 teatises:

  • 31-aastasel naisel tekkisid 36 tundi pärast vaktsiinidoosi generaliseerunud krambihoog teadvuskaoga. Patsient hospitaliseeriti, kuid ravi ei vajanud.
  • 57-aastasel tõsiste kaasuvate haigustega naisel tekkis alajäseme trombiga veenipõletik 1 nädal pärast vaktsiinidoosi, raviks määrati antikoagulant.
  • 64-aastasel naisel tekkis ravi vajanud oksendamine 2. päeval pärast vaktsiinidoosi. Patsient paranes.
  • 66-aastasel naisel tekkis 2. päeval pärast vaktsiinidoosi hüpertensiivne kriis (vererõhu oluline tõus), vajas ravi, paranes täielikult.

Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone. Lisaks kirjeldati kurguvalu, nohu, kõhuvalu, seljavalu, valu rindkeres, olemasolevate veenilaiendite suurenemist, nahatundlikkuse suurenemist, ülemäärast janu, nägemishäiret, ühe silmapupilli laienemist, tasakaaluhäiret, näolihaste spasme, lihaskangust, silmade valu ja valgustundlikkust, ajutist mäluhäiret, kõnehäiret, tähelepanu häiret, vererõhu tõusu, südame rütmihäiret, hüpoglükeemiat, minestamist ja sellest tingitud kukkumist, emakaverejooksu, verevalumit silmas, ninaverejooksu, naha verevalumit, igemete veritsust, igemete turset.

Töövõimetuslehte vajati 28 juhul.

Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite või korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi. Samuti tuleks perearstiga konsulteerida juhul, kui tekivad veenitromboosi tunnused. Nendeks võivad olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne. Kui veenis tekkinud tromb liigub kopsuarterisse, võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu, köha, vahel pearinglus, nõrkus ja minestustunne.  Kõik vaktsiinid võivad põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad. Ravimiamet tuletab meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ja ei tuleks üllatusena. Vaata https://www.ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiinid-ja-teised-ravimid  

Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga. Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada. Samuti suurendavad minestamise ja kukkumise riski kõrge palavik, tasakaaluhäired ja pearinglus. Selliste kõrvaltoimete ilmnemisel tuleks ka autojuhtimisest hoiduda. Sihtrühmad, keda kolme COVID-19 vaktsiiniga vaktsineeritakse, on erinevad, mis võib tähendada ka erinevat mõju ja aktiivsust kõrvaltoimetest teatamisel. Eeltoodud numbrite põhjal vaktsiine omavahel võrrelda ei saa.

Kõrvaltoimetest teatamine

Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks perearstile teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.

Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.

Kõrvaltoime on ohtlik/kahjulik ja soovimatu reaktsioon, mille puhul ei saa välistada põhjuslikku seost ravimi (sh vaktsiini) manustamisega. Erinevalt kõrvaltoimest on kõrvalnäht igasugune soovimatu reaktsioon, mis tekib ravimi võtmise ajal olenemata hinnangust võimalikule seosele ravimiga.

Kogutavad andmed võimalike kõrvaltoimete kohta aitavad selgitada vaktsiini ohutusprofiili. Uute andmete lisandumisel täiendatakse vajadusel ravimiteavet – lisatakse kõrvaltoimeid, täpsustatakse hoiatusi ja vastunäidustusi.

Ravimiamet jälgib teatatud kõrvaltoimeid ja reageerib kiiresti tõsiste kõrvaltoimete kahtluse korral. Teeme koostööd mitme eriala ekspertidega (sh viroloogid, infektsioonhaiguste arstid, perearstid) ja teiste EL riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega informatsiooni kiireks vahetamiseks, nõu pidamiseks ja juhiste kujundamiseks.

Ravimiamet avaldab teatud kõrvaltoimete kokkuvõtte igal nädalal oma kodulehel.