• English
  • Eesti
UudisedUudised

Covid-19 vaktsiinide kõrvaltoimed: esitatud teated Eestis ajavahemikus 22.-28. veebruar

01.03.2021
Printer-friendly version

COVID-19 vaktsiinidega on Terviseameti andmetel Eestis ajavahemikus 27. detsember kuni 28. veebruar hommik tehtud 112807 doosi:

Dooside arv

kuni 69-aastased (+ teadmata)

üle 70-aastased

naised

mehed

naised

mehed

Comirnaty

42123

13901

23184

10565

Moderna vaktsiin

839

703

1073

693

AstraZeneca vaktsiin

12615

7053

40

18

 

Ravimiametile on sellel perioodil COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 1209 kõrvaltoime teatist (1 % vaktsiinidoosidest), neist 698 teatist Comirnaty, 13 teatist Moderna vaktsiini ja 426 teatist AstraZeneca vaktsiiniga seoses:

Kõrvaltoime teatiste arv

COVID-19 vaktsiinid

Comirnaty

Moderna

AstraZeneca

Kuni 21. veebruar 2021

774

665

5

104

22-28. veebruar 2021

435

43

10

382

Kokku

1209

708

15

486

Järgnev on kokkuvõte eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta.

Comirnaty

Eelmisel nädalal saadeti 43 teatist

  • 40 teatist naistel esinenud kõrvaltoimete kohta, neist 3 üle 70-aastased
  • 3 teatist meestel esinenud kõrvaltoimete kohta, neist 1 üle 70-aastasel

70% teatistest on teise annuse, 23% esimese annuse ja 7% mõlema annuse järgselt tekkinud reaktsioonide kohta. Teadaolevalt tekib mRNA vaktsiinide kasutamisel teise annuse järgselt kaebusi veidi rohkem ja need võivad olla tugevamad.

Tõsiseid (ravi vajanud) reaktsioone kirjeldati 3 teatises:

  • 53-aastasel naisel tekkis 5 minutit pärast 1. vaktsiinidoosi allergiline reaktsioon, mille raviks süstiti adrenaliini ja prednisolooni; patsient paranes, haiglaravi ei vajanud
  • 36 –aastasel naisel tekkis 2 minutit pärast 2. vaktsiinidoosi stressireaktsioon, mis meenutas allergilist reaktsiooni, mille tõttu sai raviks adrenaliini, antihistamiinikumi ja prednisolooni; patsient paranes, haiglaravi ei vajanud
  • 59-aastasel naisel tekkis 15 minutit pärast 1. vaktsiinidoosi tugev psühho-somaatiline stressireaktsioon, mille raviks süstiti diasepaami ja morfiini; patsient paranes, haiglaravi ei vajanud

Üle 70-aastastel teatatud kõrvaltoimed: teatistes kirjeldati süstekoha reaktsioone, kõhuvalu, aftoosset stomatiiti, näo tundlikkushäiret.

Ülejäänud teatistes kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone, mis kestsid mõne päeva: kõige sagedamini süstekoha reaktsioonid, palavik ja külmavärinad või kuumahood, peavalu jm valud (sh kõhu-, lihas-, liiges- või luuvalu, silmade valu), lümfisõlmede turse ja valulikkus, iiveldus, oksendamine, halb enesetunne ja nõrkus, (näo) tundlikkushäired, tasakaaluhäired, minestamistunne ja minestamine, vererõhu tõus või langus, südamepekslemine, huuleherpese aktiveerumine, nohu, köha.

Töövõimetusleht oli 1 juhul vajalik üheks päevaks.

Moderna vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 10 teatist

  • 6 teatist naistel esinenud kõrvaltoimete kohta, neist 1 70-aastasel
  • 4 teatist meestel esinenud kõrvaltoimete kohta (kõik alla 70-aastased)

9% teatistest on teise annuse, 1% esimese annuse järgselt tekkinud reaktsioonide kohta. Teadaolevalt tekib mRNA vaktsiinide kasutamisel teise annuse järgselt kaebusi veidi rohkem ja need võivad olla tugevamad.

Teatistes kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone: süstekoha reaktsioonid, palavik ja külmavärinad, peavalu jm valud (sh lihas-, liiges- või luuvalu, silmade, naha valu. Süstekoha reaktsioonid kestsid kahel juhul üle nädala.

AstraZeneca vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 382 teatist

  • 300 teatist naistel esinenud kõrvaltoimete kohta
  • 82 teatist meestel esinenud kõrvaltoimete kohta
    (kõik alla 70-aastased)

Tõsiseid (ravi vajanud) reaktsioone kirjeldati 2 teatises:

  • 55-aastasel naisel tekkis 10 tundi pärast 1. vaktsiinidoosi iiveldus ja korduv oksendamine, mille raviks sai metoklopramiidi ja esomepreasooli; patsient paranes, haiglaravi ei vajanud. Lisaks tuvastati patsiendil nakatumine koroonaviirusega.
  • 38 –aastasel naisel tekkis 2 minutit pärast 1. vaktsiinidoosi astma ägenemine (tugev köha, raskendatud hingamine), mille raviks sai antihistamiinikumi, prednisolooni, salbutamooli, ranitidiini; patsient paranes, haiglaravi ei vajanud.

Ülejäänud teatistes kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone, peamiselt: palavik ja külmavärinad või kuumahood, peavalu jm valud (sh kõhu-, lihas-, liiges- või luuvalu), süstekoha reaktsioonid, iiveldus ja oksendamine, halb enesetunne, jõuetus, nõrkus, unehäired, tasakaaluhäired, minetamistunne, tasakaaluhäired ja minestamine, kerge köha ja kurguvalu. Üldjuhul kestsid nähud kaks-kolm päeva, väga üksikutel juhtudel mõni päev kauem.

Töövõimetuslehte vajati 22 juhul paariks-kolmeks päevaks (peamiselt palaviku, peavalu, iivelduse, oksendamise või kõhulahtisuse tõttu).

Uuringute andmetel tekib AstraZeneca vaktsiini kasutamisel teise annuse järgselt kaebusi vähem võrreldes esimese annusega.

Sihtrühmad, keda kolme vaktsiiniga vaktsineeritakse, on erinevad, mis võib tähendada ka erinevat mõju ja aktiivsust kõrvaltoimetest teatamisel. Eeltoodud numbrite põhjal vaktsiine omavahel võrrelda ei saa. 

Kõik vaktsiinid võivad põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad. Ravimiamet tuletab meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ja ei tuleks üllatusena. Vaata https://www.ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiinid-ja-teised-ravimid Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.  Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada.

Kõrvaltoimetest teatamine

Kõigist vaktsineerimise järgsetest kaebustest tuleks vaktsineerijale teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks.

Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.

Kõrvaltoime on ohtlik/kahjulik ja soovimatu reaktsioon, mille puhul ei saa välistada põhjuslikku seost ravimi (sh vaktsiini) manustamisega. Erinevalt kõrvaltoimest on kõrvalnäht igasugune soovimatu reaktsioon, mis tekib ravimi võtmise ajal olenemata hinnangust võimalikule seosele ravimiga.

Kogutavad andmed võimalike kõrvaltoimete kohta aitavad selgitada vaktsiini ohutusprofiili. Uute andmete lisandumisel täiendatakse vajadusel ravimiteavet – lisatakse kõrvaltoimeid, täpsustatakse hoiatusi ja vastunäidustusi.

Ravimiamet jälgib teatatud kõrvaltoimeid ja reageerib kiiresti tõsiste kõrvaltoimete kahtluse korral. Teeme koostööd mitme eriala ekspertidega (sh viroloogid, infektsioonhaiguste arstid, perearstid) ja teiste EL riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega informatsiooni kiireks vahetamiseks, nõu pidamiseks ja juhiste kujundamiseks.

Ravimiamet avaldab teatud kõrvaltoimete kokkuvõtte igal nädalal oma kodulehel.