• English
  • Eesti
UudisedUudised

Covid-19 vaktsiinide kõrvaltoimed: esitatud teated Eestis ajavahemikus 3. mai kuni 9. mai

10.05.2021
Printer-friendly version

COVID-19 vaktsiinidoose on Eestis ajavahemikus 27. detsember kuni 10. mai hommik tehtud 532 605.

Manustatud vaktsiiniannuste arv

COVID-19 vaktsiinid

Comirnaty

Moderna

Vaxzevria

Janssen

Naine

325 616

206 259

23 716

95 454

187

Mees

206 710

118 955

16 138

71 456

161

Teadmata

224

164

26

88

1

Kokku

532 605

325 378

39 880

16 6998

349

Ravimiametile on sellel perioodil COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 3592 kõrvaltoime teatist (0,67 % vaktsiinidoosidest):

Kõrvaltoime teatiste arv

COVID-19 vaktsiinid

Comirnaty

Moderna

Vaxzevria

Janssen

 

Kuni 2.05.2021

3528

1065

75

2388

0

3.05-9.05.2021

64

40

6

18

0

Kokku

3592

1105

81

2406

0

Järgnev on kokkuvõte eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta, milles kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud kaebusi, mis ei pruugi olla vaktsiiniga seotud. See tähendab, et teavet ei tohi tõlgendada selliselt, nagu oleks kõikide nende kaebuste põhjuseks vaktsiin. Üksnes üksikasjalik ja kõikide olemasolevate andmete teaduslik hindamine võimaldab teha järeldusi vaktsiinist saadava kasu ja võimalike riskide kohta. Avaldame need andmed, et kõikidel oleks juurdepääs teabele, mida kasutame COVID-19 vaktsiinide ohutuse hindamisel. Läbipaistvus on Eesti Ravimiameti üks juhtpõhimõtetest.

Comirnaty

Eelmisel nädalal saadeti 40 teatist.

  • Vaktsiini ebaefektiivsust kirjeldati 4 teatises: kahes teatises kirjeldati haigestumist kerge kuluga COVID-19 haigusesse, kahes teatises kirjeldati haiglaravi vajanud ja surmaga lõppenud haigestumist, neist ühel juhul suri patsient (83 a.) COVID-pneumoonia tõttu, teise patsiendi (87 a.) surma põhjuseks oli kaasuv haigus.
  • Ühes teatises kirjeldati 4. päeval pärast vaktsiini 1. annust allergilise reaktsiooni (nõgestõve) teket, mis vajas haiglaravi; patsient paranes.
  • Teatati ühest kopsuarteri trombemboolia juhust ajalises seoses vaktsiiniga (8. päeval pärast vaktsiini 2. annust) 78-aastasel patsiendil, kuid puudulike andmete tõttu teatises ei ole võimalik seost vaktsiiniga täpsemalt hinnata.
  • Teatati ajusilla isheemilise infarkti tekkest ajalises seoses vaktsiiniga (11. päeval pärast vaktsiini 1. annust) 53-aastasel patsiendil. Patsient vajas haiglaravi ning on paranemas. Kaasuvalt esines riskifaktorina kõrgvererõhutõbi. Seos vaktsiiniga ei ole tõenäoline.

Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone, mis kestsid mõne päeva (üksikutel juhtudel kauem). Lisaks kirjeldati naha tundlikkushäireid ja naha valulikkust, bradükardiat ja tahhükardiat, silmavalu, ajutist uriinipidamatust ja põiepõletikku, mäluhäireid, koordinatsioonihäireid, lihasspasme. Töövõimetuslehte vajati 3 juhul.

Moderna vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 6 teatist.

  • Teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati vererõhu tõusu ja lihaskangust.

Töövõimetuslehte vajati 1 juhul.

Vaxzevria

Eelmisel nädalal saadeti 18 teatist.

  • Ühes teatises kirjeldati maksafunktsiooni häiret ajalises seoses (5. päeval pärast vaktsiini 2. annust) 62-aastasel naisel, kes vajas haiglaravi.
  • Ühes teatises kirjeldati 81-aastasel patsiendil surmaga lõppenud immuuntrombotsütopeenia, hemorraagilise šoki teket 6 nädalat pärast vaktsiini 1. annust; vereanalüüsis olid hepariin-PF4 antikehad positiivsed. 8 kuud varem oli teostatud angiograafia, mille tõttu kasutati hepariini, pika ajaintervalli tõttu immuuntrombotsütpoeenia seos hepariiniga ei ole tõenäoline. Patsiendi kaasuvad haigused ja nende raviks kasutatavad ravimid trombotsütopeeniat teadaolevalt ei põhjusta. Seost vaktsiiniga ei saa välistada.

Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone. Lisaks kirjeldati veresuhkru taseme tõusu diabeedihaigel, vererõhu tõusu, nahatundlikkushäireid, köha, silmavalu ja nägemishäireid, ninaverejooksu, veenilaiendeid.

Töövõimetuslehte vajati 4 juhul.

Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite võit korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi. Samuti tuleks perearstiga konsulteerida juhul, kui tekivad veenitromboosi tunnused. Nendeks võivad olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne. Kui veenis tekkinud tromb liigub kopsuarterisse, võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu, köha, vahel pearinglus, nõrkus ja minestustunne.

Kõik vaktsiinid võivad põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad. Ravimiamet tuletab meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ja ei tuleks üllatusena.

Vaata https://www.ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiinid-ja-teised-ravimid 

Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga. Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada. Samuti suurendavad minestamise ja kukkumise riski kõrge palavik, tasakaaluhäired ja pearinglus. Selliste kõrvaltoimete ilmnemisel tuleks ka autojuhtimisest hoiduda.

Sihtrühmad, keda kolme COVID-19 vaktsiiniga vaktsineeritakse, on erinevad, mis võib tähendada ka erinevat mõju ja aktiivsust kõrvaltoimetest teatamisel. Eeltoodud numbrite põhjal vaktsiine omavahel võrrelda ei saa.

* vaktsiini ebaefektiivsus tähendab seda, kui inimene nakatub SARS-COV-2 viirusega pärast vaktsineerimiskuuri lõpetamist:

  • 7 päeva pärast Comirnaty (Pfizer) 2.doosi,
  • 14 päeva pärast COVID-19 Vaccine Moderna (Moderna) 2.doosi,
  • 15 päeva pärast VAXZEVRIA (AstraZeneca) 2.doosi.
  • 14 päeva pärast COVID-19 Vaccine Janssen (Janssen) ühte annust

Kõrvaltoimetest teatamine

Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks perearstile teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.

Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.