• English
  • Eesti
UudisedUudised

Covid-19 vaktsiinide kõrvaltoimed: esitatud teated Eestis ajavahemikus 5. juuli – 11. juuli 2021

12.07.2021
Printer-friendly version

COVID-19 vaktsiinidoose on Eestis ajavahemikus 27. detsember kuni 12. juuli hommik tehtud 1 023 665.

Manustatud vaktsiiniannuste arv

COVID-19 vaktsiinid

Comirnaty

Moderna

Vaxzevria

Janssen

Naine

577 542

387 545

51 141

128 709

10 147

Mees

444 998

282 844

44 004

102 543

15 607

Teadmata

1 125

545

188

107

285

Kokku

1 023 665

670 934

95 333

231 359

26 039

 

Ravimiametile on sellel perioodil COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 4269 kõrvaltoime teatist (0,42 % vaktsiinidoosidest):

 

Kõrvaltoime teatiste arv

COVID-19 vaktsiinid

Comirnaty

Moderna

Vaxzevria

Janssen

Kuni 05.07.2021

4207

1414

213

2491

89

05.07-11.07.2021

62

41

8

6

1

Kokku

4269

1455

221

2497

96

 

Järgnev on kokkuvõte eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta, milles kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud kaebusi, mis ei pruugi olla vaktsiiniga seotud. See tähendab, et teavet ei tohi tõlgendada selliselt, nagu oleks kõikide nende kaebuste põhjuseks vaktsiin. Üksnes üksikasjalik ja kõikide olemasolevate andmete teaduslik hindamine võimaldab teha järeldusi vaktsiinist saadava kasu ja võimalike riskide kohta.  Avaldame need andmed, et kõikidel oleks juurdepääs teabele, mida kasutame COVID-19 vaktsiinide ohutuse hindamisel. Läbipaistvus on Eesti Ravimiameti üks juhtpõhimõtetest.

Comirnaty vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 41 teatist.

  • Ühes teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust 4,5 kuud pärast 2. vaktsiiniannust – patsient haigestus kerge kuluga COVID-infektsiooni ja vajas töövõimetuslehte.
  • Ühes teatises kirjeldati multiformse erüteemi teket (ülitundlikkusreaktsioon, mis esineb villilise nahalööbena) 2. päeval pärast 1. annust. Patsient vajas haiglaravi ja on paranemas. Seost vaktsiiniga ei saa välistada.
  • Kolmes teatises kirjeldati isheemilise insuldi teket eakamatel inimestel vastavalt nädal, kolm nädalat ja 1 kuu pärast vaktsiini 2. annust. Kõigil juhtudel esinesid patsientidel insuldi riskifaktorid (nt diabeet, kõrgevererõhutõbi, hüperlipideemia, ateroskleroos, kodade virvendusarütmia ja/või südamepuudulikkus), selletõttu on seos vaktsiiniga ebatõenäoline.
  • Ühes teatises kirjeldati ühe silma nägemiskaotuse ja verevalumi teket eakal inimesel 2 päeva pärast 2. annust. Seos vaktsiiniga on ebatõenäoline.
  • Teada anti 70-aastase mehe surmast, kellel seisund halvenes nädal pärast 2.vaktsiiniannust ja ta suri nädal hiljem tõenäoliselt südamepuudulikkuse ägenemise tõttu. Patsiendi anamneesis on väga palju tõsiseid haigusi, mis võisid seisundi halvenemisel osaleda.

Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone, mis kestsid mõne päeva (üksikutel juhtudel kauem). Lisaks kirjeldati ärevust, segasust, tasakaaluhäiret, unetust, südamepekslemist, jalgade turset, vöötohatise teket, pikaajalist liigespõletikku, kõrvavalu, nägemishäiret ja silmavalu, menstruaaltsükli häiret.

Töövõimetuslehte vajati 3 juhul.

Spikevaxi (Moderna) vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 8 teatist.

Teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati täppverevalumitega lööbe teket.

Töövõimetuslehte vajati 1 juhul.

Vaxzevria vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 6 teatist.

  • Viies teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust vastavalt 3 nädalat kuni 3,5 kuud pärast 2. vaktsiiniannust – patsiendid haigestusid kerge kuluga COVID-infektsiooni.
  • Ühes teatistes kirjeldati pikaajalist jäsemevalu ja neuralgiat, mis vajab taastusravi.

Töövõimetuslehte vajati 1 juhul.

Jansseni vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 7 teatist.

  • Ühes teatises kirjeldati aju kõvakelmealuse (subduraalse) verejooksu teket eakal inimesel vaktsineerimise päeval. Patsient vajas ravi ja paranes täielikult. Arvestades kaasuvaid haiguseid (tüsistunud suhkurtõbi, südame paispuudulikkus, südamekahjustusega kõrgevererõhutõbi, rasvumus, varasem krooniline subduraalne verejooks anamneesis) ja reaktsiooni tekke aega ei ole seos vaktsiiniga tõenäoline. Patsient paranes kõrvaltoimest täielikult.
  • Ühes teatises kirjeldati käe süvaveenitromboosi teket keskealisel naisel 2 päeva pärast vaktsiini annust. Tavatrombe ei seostata vaktsiiniga, väga harva võib esineda vaid trombotsütopeeniaga trombide teket. Antud juhul trombotsütopeeniat ei kaasnenud, lisaks on patsiendil kaasuvalt trombi riskifaktorid (patsient on ülekaaluline ja kasutab hormonaalset rasestumisvastast ravimit). Seos vaktsiiniga on ebatõenäoline.

Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone.

Töövõimetuslehte vajati 3 juhul.

Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite võit korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.

Samuti tuleks perearstiga konsulteerida juhul, kui tekivad veenitromboosi tunnused. Nendeks võivad olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne. Kui veenis tekkinud tromb liigub kopsuarterisse, võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu, köha, vahel pearinglus, nõrkus ja minestustunne.

Kõik vaktsiinid võivad põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad. Ravimiamet tuletab meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ja ei tuleks üllatusena.

Vaata https://www.ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiinid-ja-teised-ravimid 

Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.

Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada. Samuti suurendavad minestamise ja kukkumise riski kõrge palavik, tasakaaluhäired ja pearinglus. Selliste kõrvaltoimete ilmnemisel tuleks ka autojuhtimisest hoiduda.

Sihtrühmad, keda kolme COVID-19 vaktsiiniga vaktsineeritakse, on erinevad, mis võib tähendada ka erinevat mõju ja aktiivsust kõrvaltoimetest teatamisel. Eeltoodud numbrite põhjal vaktsiine omavahel võrrelda ei saa.

* vaktsiini ebaefektiivsus tähendab seda, kui inimene nakatub SARS-COV-2 viirusega pärast vaktsineerimiskuuri lõpetamist:

  • 7 päeva pärast Comirnaty (Pfizer) 2.doosi,
  • 14 päeva pärast COVID-19 Vaccine Moderna (Moderna) 2.doosi,
  • 15 päeva pärast VAXZEVRIA (AstraZeneca) 2.doosi.
  • 14 päeva pärast COVID-19 Vaccine Janssen (Janssen) ühte annust

Kõrvaltoimetest teatamine

Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks perearstile teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.

Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.