• English
  • Eesti
UudisedUudised

Covid-19 vaktsiinide kõrvaltoimed: esitatud teated Eestis ajavahemikus 7. juuni – 13. juuni

14.06.2021
Printer-friendly version

COVID-19 vaktsiinidoose on Eestis ajavahemikus 27. detsember kuni 14. juuni hommik tehtud 829 816.

Manustatud vaktsiiniannuste arv

COVID-19 vaktsiinid

Comirnaty

Moderna

Vaxzevria

Janssen

Naine

482 184

319 217

41 707

114 422

6 838

Mees

346 942

214 302

33 757

89 376

9 507

Teadmata

690

344

117

99

130

Kokku

829 816

533 863

75 581

203 897

16 475

 

Ravimiametile on sellel perioodil COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 4042 kõrvaltoime teatist (0,49 % vaktsiinidoosidest):

 

Kõrvaltoime teatiste arv

COVID-19 vaktsiinid

Comirnaty

Moderna

Vaxzevria

Janssen

 

Kuni 07.06.2021

3965

1292

150

2453

70

07.06-13.06.2021

77

41

9

15

12

Kokku

4042

1333

159

2468

82

 

Järgnev on kokkuvõte eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta, milles kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud kaebusi, mis ei pruugi olla vaktsiiniga seotud. See tähendab, et teavet ei tohi tõlgendada selliselt, nagu oleks kõikide nende kaebuste põhjuseks vaktsiin. Üksnes üksikasjalik ja kõikide olemasolevate andmete teaduslik hindamine võimaldab teha järeldusi vaktsiinist saadava kasu ja võimalike riskide kohta.  Avaldame need andmed, et kõikidel oleks juurdepääs teabele, mida kasutame COVID-19 vaktsiinide ohutuse hindamisel. Läbipaistvus on Eesti Ravimiameti üks juhtpõhimõtetest.

Comirnaty

Eelmisel nädalal saadeti 41 teatist.

Teatistes kirjeldati:

  • eakal naisel 15 päeva pärast vaktsineerimist lihas- ja  luuvalu, tasakaaluhäireid ja kehatemperatuuri kõikumisi, mille tõttu vajas patsient korduvalt meditsiinilist abi. Nõrkus püsib ning uuringud põhjuse väljaselgitamiseks jätkuvad.
  • eakal mehel 2 päeva pärast 1.vaktsiinidoosi saamist sääre süvaveenitromboos ja mõlemapoolne kopsuarteri tromboos. Patsient haiglaravi ei vajanud, saab antikoagulantravi ning on jälgimisel eriarsti juures.
  • 63-aastasel mehel tekkisid ligikaudu kuu aega pärast 1. vaktsiinidoosi saamist koordinatsioonihäired, diagnoositi karotiidarteri sündroom. Patsiendil esinevad ka kaasuvad haigused, mis võisid soodustada vereringehäirete teket. Seos vaktsiiniga ebatõenäoline.

Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone, mis kestsid mõne päeva (üksikutel juhtudel kauem). Lisaks kirjeldati valu südame piirkonnas, näljatunnet, ühe kehapoole tuimust ja säärte turset, sagedast urineerimist, lihasnõrkust, liigeste turset ja reumatoidartriidi ägenemist, verevalumite teket, silma verevalumit, valulikku menstruatsiooni, aknet ja juuste väljalangemist, kaela kangust ja raskustunnet jalgades.

Töövõimetuslehte vajati 2 juhul (kuni 3 päevaks).

Moderna vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 9 teatist.

Teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati maitsetundlikkuse häiret, liigeste nõrkust, seljavalu, köha, kohinat kõrvus, naha liigset tundlikkust.

Töövõimetuslehte vajati 1 juhul.

Vaxzevria vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 15 teatist.

  • Ühel juhul tekkis vaktsineeritul vahetult pärast 2. vaktsiinidoosi anafülaktiline šokk, mille tõttu vajas patsient haiglaravi.
  • Teisel juhul tekkis vaktsineeritul täpsustamata ajal pärast 1. vaktsiinidoosi ühe silma veeniharu tromboos, mille tõttu saab patsient ravi silmaarsti juures.

Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati köha ja astma ägenemist, jalgade tuimust ja valu, surinaid kätes ja unehäireid, ülakõhuvalu.

Jansseni vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 12 teatist.

  • Ühel juhul vajas patsient korduva oksendamise tõttu vedelikukaotuse kompenseerimiseks ravi ning paranes järgmisel päeval.

Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati ninakinnisust ja silmade kipitust ning kõhuvalu.

Töövõimetuslehte vajati ühel juhul 4 päevaks.

Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite võit korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.

Samuti tuleks perearstiga konsulteerida juhul, kui tekivad veenitromboosi tunnused. Nendeks võivad olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne. Kui veenis tekkinud tromb liigub kopsuarterisse, võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu, köha, vahel pearinglus, nõrkus ja minestustunne.

Kõik vaktsiinid võivad põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad. Ravimiamet tuletab meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ja ei tuleks üllatusena.

Vaata https://www.ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiinid-ja-teised-ravimid 

Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.

Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada. Samuti suurendavad minestamise ja kukkumise riski kõrge palavik, tasakaaluhäired ja pearinglus. Selliste kõrvaltoimete ilmnemisel tuleks ka autojuhtimisest hoiduda.

Sihtrühmad, keda kolme COVID-19 vaktsiiniga vaktsineeritakse, on erinevad, mis võib tähendada ka erinevat mõju ja aktiivsust kõrvaltoimetest teatamisel. Eeltoodud numbrite põhjal vaktsiine omavahel võrrelda ei saa.

* vaktsiini ebaefektiivsus tähendab seda, kui inimene nakatub SARS-COV-2 viirusega pärast vaktsineerimiskuuri lõpetamist:

  • 7 päeva pärast Comirnaty (Pfizer) 2.doosi,
  • 14 päeva pärast COVID-19 Vaccine Moderna (Moderna) 2.doosi,
  • 15 päeva pärast VAXZEVRIA (AstraZeneca) 2.doosi.
  • 14 päeva pärast COVID-19 Vaccine Janssen (Janssen) ühte annust

Kõrvaltoimetest teatamine

Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks perearstile teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.

Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.