• English
  • Eesti
UudisedUudised

Covid-19 vaktsiiniuudised: Kuidas koroonavaktsiinid rasedatele mõjuvad?

18.05.2021
Printer-friendly version

Eesti Päevaleht avaldas 11. mail loo, kus muuhulgas räägiti inimestest, kes usuvad, et COVID-19 vaktsineeritud levitavad kahjulikku kiirgust, mis võib põhjustada viljatust, menstruaaltsükli häireid või raseduse katkemist. Teadusliku tõenduseta arvamuse lükkasid ümber mitmed erialaeksperdid ja muuhulgas viidati Ühendriikides tehtud uurimusele, kus jälgiti mRNA vaktsiinide Comirnaty ja Moderna kõrvaltoimeid rasedatele ning raseduse lõpptulemusele. Vaatame viidatud uuringut natuke lähemalt, sest sellele toetudes soovitab rasedate vaktsineerimist mRNA vaktsiinidega ka immunoprofülaktika ekspertkomisjon.

Kuidas uuring läbi viidi?

Uuringusse kaasati naised, keda vaktsineeriti kas raseduse ajal või vahetult sellele eelneval perioodil (30 päeva enne kuni 14 päeva pärast viimast menstruatsiooni) ja kes olid vähemalt 18-aastased. Esinenud kõrvaltoimete ja raseduse kulu kohta koguti infot kahel viisil. Esiteks kasutati vaktsineerimise kõrvaltoimete kogumiseks mõeldud nutitelefonirakendust nimega V-safe. V-safe rakenduses pidi vaktsineeritu nädala jooksul pärast süsti igapäevaselt edastama info tekkinud kõrvaltoimete kohta. Kõrvaltoimed pidi uuritav ise juhendi järgi kolmeks liigitama: kerged, mõõdukad või rasked. Kui osaleja teatas, et vajas pärast vaktsineerimist meditsiinilist abi, paluti tal telefoni teel juhendades täita ja esitada tõsise kõrvaltoime teatis riiklikus teavitussüteemis VAERS. Raseduse jälgimiseks koguti V-safe rakenduses andmeid naise üldise tervise ja raseduse kulu kohta, samuti raseduskomplikatsioonide ja raseduse tulemuse kohta. Vastsündinute tervist jälgiti sünnijärgselt kolme kuu vältel. Kontrollgrupina kasutati sama rakendusega kogutud 16–54 aastaste mitterasedate naiste vaktsineerimise kõrvaltoimete andmeid.

Teiseks infokogumise viisiks oli riiklik teavitussüsteem VAERS, mille kaudu peavad ravimite rasketest kõrvaltoimetest teavitama meditsiinitöötajad, kuid mille kaudu võivad teavitusi edastada kõik ravimit või vaktsiini saanud, nende lähedased või juristid. Nii koguti andmeid vaktsineeritud rasedatel esinenud ja haiglaravi vajanud raskete kõrvaltoimete kohta ning samuti raseduskomplikatsioonide ja lastel ilmnenud kaasasündinud arenguhäirete kohta.

Vaktsineerimise kõrvaltoimete ja raseduste kulu analüüsiks kasutati V-safe rakendusega kogutud 16–54 aastaste naiste andmeid. Uuringusse kaasati andmed nende raseduste kohta, mille lõpptulemus oli teada (s. t elussünd, spontaanne abort, esile kutsutud abort või surnult sünd). Samuti koguti infot enneaegsuse, kaasasündinud arenguhäirete, väikse sünnikaalu ja vastsündinu surma kohta.

Rasedate teatatud kõrvaltoimed

V-safe rakenduse kaudu esitas andmed vaktsineerimise kõrvalmõjude kohta 35691 rasedat. Esimene vaktsiiniannus manustati 28,6%, 43,3% ja 25,7% juhtudest vastavalt esimesel, teisel või kolmandal rasedustrimestril. Kõige tavalisemad paiksed ja süsteemsed reaktsioonid olid teavituste põhjal väsimus, peavalu ja lihasvalu ning neist anti rohkem teada pärast teist annust. Samuti teatati sagedamini pärast teist vaktsiiniannust üle 38 °C palavikust (1% vs 8%). Need andmed olid võrreldavad mitterasedatel naistel esinenud kõrvaltoimete teavitustega. Esines väikseid erinevusi, nt teatasid rasedad sagedamini süstekoha valust, samas ülejäänud kõrvaltoimetest teavitasid pisut sagedamini mitterasedad. Tõsiste kõrvaltoimete esinemissageduse teavitustes erinevusi ei olnud, v. a natuke sagedasemad iivelduse ja oksendamise teavitused rasedate grupis pärast teist vaktsiiniannust (iiveldus 2,1% vs 1,6%, oksendamine 0,5% vs 0,3%).

Raseduste tulemus

Kui vaktsineerimise kõrvaltoimetest teavitanute hulk küündis V-safe rakenduse puhul ligi 36000 osalejani, siis raseduse kulu kohta saadi andmeid ligikaudu kümme korda väiksemalt uuringugrupilt. Nende hulgas oli ka veel sünnitamata naisi. Andmed saadi 3958 valdavalt 25–44 aastaselt naiselt, kellest enamik olid meditsiinitöötajad. 827 osalejast, kelle rasedus oli küsitluse ajaks lõppenud, oli elussünde 712 (nende hulgas 12 paari mitmikuid, s.o kokku 724 last), iseeneslikke aborte 104, üks surnult sünd ning 10 juhul oli tegu esile kutsutud abordi või emakavälise rasedusega. 92,3% iseeneslikest abortidest toimusid enne 13. rasedusnädalat. 700 sünnitanut said esimese vaktsiiniannuse raseduse kolmandal trimestril. 724 sündinud lapsest 9,4% olid enneaegsed, 3,2% olid väikese sünnikaalu ja 2,2% kaasasündinud arenguhäirega. Viimaste puhul polnud ükski rase saanud vaktsiini enne viljastumist või siis raseduse esimesel trimestril, kui toimub organite areng. Samuti puudus kaasasündinud arenguhäiretes ühine muster.

VAERS teavitussüsteemi kaudu koguti 221 raseduse ja vaktsineerimisega seotud teavitust. Neist 66 olid seotud raseduse või sünnitusega. Neist omakorda 46 olid iseeneslikud abordid (37 esimesel, 2 teisel trimestril ja 7 teadmata ajal). Nii surnult sünde, vaginaalset veritsust kui ka enneaegset lootekestade purunemist teavitati kolmel korral.

Järeldused

Uuringu autorid toovad välja, et V-safe rakendusega esitatud andmed vaktsiinide kõrvaltoimete kohta rasedatel ja mitterasedatel üldiselt ei erinenud. Vaktsineerimise järgselt esinenud raseduse katkemise, enneaegse sünni, väikese sünnikaalu, kaasasündinud häirete ja surnult sündide osakaal oli sarnane COVID-19 pandeemiale eelnenud perioodil kogutud rasedusandmetega. Uuringus kogutud andmete võrdlemine ajalooliste andmetega pole küll kõige adekvaatsem viis kliinilisi andmeid koguda – uuritavate grupid ei pruugi kõigi parameetrite osas ühtida – kuid üldisemaid ohutussignaale võimaldab selline võrdlus siiski leida.

Samuti märgivad uuringu tegijad, et uuringumeetodi korral, kus uuritavad ise andmeid esitavad, tuleb arvestada mitmete ebatäpsusi põhjustavate teguritega: raseduse algus ei pruukinud olla väga täpselt määratud, seega võis tulla teatisi ka mitterasedatelt. Samuti on sellisel viisil raske määrata kõrvaltoime täpset aega ja kestust, sest patsiendid ei pea andmeid esitama kindlal kellaajal jne.

Lisaks oli sünnitanud naiste hulk uuringu vahekokkuvõtte ajaks pigem väike ja osa raseduse algusjärgus vaktsineerituid ei olnud uuringu kokkuvõtte ajaks veel sünnitanud. Seega võib muutuda nt iseeneslike abortide arvu osakaal trimestrite lõikes.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi tegu on käimasoleva uuringu esialgsete andmetega, võib nende põhjal eeldada, et testitud mRNA vaktsiinid on rasedatele ohutud ja sündivate laste tervist halvasti ei mõjuta.

Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab rasedatele, eriti riskirasedatele COVID-19 vastast vaktsineerimist. Kirjeldatud uurimusele tuginedes soovitatakse rasedate vaktsineerimiseks kasutada mRNA vaktsiine kuni täiendavate andmete laekumiseni teiste vaktsiinide kasutamise kohta raseduse ajal. Rasedate vaktsineerimine on soovitatud, kuna neil võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt ning sagedamini on kirjeldatud ka COVID-19 haigusest tulenevalt raseduse ebasoovitavat lõpet. Imetavatele emadele pole COVID-19 vastane vaktsineerimine kuidagi vastunäidustatud, vaktsineerimiseks võib kasutada kõiki Eestis kasutatavaid COVID-19 vaktsiine lähtudes nende kasutussoovitustest.

Ülevaate, millised vaktsiinid ja millistes riikides on turule jõudnud, leiab siit. 17.05.2021 seisuga on neid 15.

Muutused kliiniliste uuringute tabelis võrreldes 04.05.2021 seisuga on kollasega esile tõstetud. Rohelisega on esile tõstetud Euroopa Liidu müügiluba omavad vaktsiinid. Halliga on esile tõstetud vaktsiinid, mille arendus on peatatud.

 

Kliinilistes uuringutes olevad SARS-CoV-2 vaktsiinikandidaadid

 

 

Uuringu tegija

Vaktsiini nimi

Antigeeni tüüp

I faasis

osalejate arv

II faasis

osalejate arv

III faasis

osalejate arv, uuringu toimumiskoht

1

ModernaTX

mRNA-1273/

COVID-19 Vaccine Moderna

Liposoomidesse pakitud viiruse ogavalku kodeeriv mRNA

45

600

30000

3000 (USA)

220 (reumaatiliste haigustega patsiendid)

 

750 (lapsed vanuses 6 kuud kuni 12 aastat

2

Inovio

INO-4800

DNA, viiakse organismi elektroporatsiooni abil

40

160

6578 (USA)

3

Oxfordi ülikool, AstraZeneca

(ChAdOx1 nCoV-19)  AZD1222/ COVID-19 Vaccine AstraZeneca

SARS-CoC-2 ogavalku kodeeriv šimpansi adenoviirus

1077

>10000 (Brasiilia, Lõuna-Aafrika, UK, Venemaa, Jaapan jne)

30 (ninna manustatav ravimvorm)

 

 

4

SymVivo Corporation

bacTRL-Spike

Piimhappebakter, mis sisaldab sünteetilist plasmiidi (DNA rõngasmolekul), mis kodeerib SARS-CoV2 viiruse ogavalku

114

 

 

5

Shenzhen Geno-Immune Medical Institute

aAPC

Antigeeni esitlevad rakud

100

 

 

6

Shenzhen Geno-Immune Medical Institute

 

Dendriitrakud ja aktiveeritud tsütotoksilised lümfotsüüdid

100

 

7

CanSino

Ad5-nCoV

SARS-COV-2 ogavalku kodeeriv inimese adenoviirus

108

 

508

  1. 5000 (Saudi Araabia)
  2. 40000 (Pakistan)
  3. 500 (Venemaa)

686

168 (kaks doosi, manustatud lihasesse ja nina limaskestale)

 

 

481 (6-17- aastased ning vanemad kui 56)

840 (inhaleeritav vorm)

 

8

Wuhani bioloogiliste preparaatide Instituut, Sinopharm, Wuhani viroloogia instituut

nimetu

Inaktiveeritud viirusosake

96

224

45000, AÜE, Hiina

6000 (Peruu)

9

BioNTech SE, Pfizer

BNT162 erinevad variandid/Comirnaty

mRNA, kodeerib SARS-CoV-2 ogavalku

8640

>30000 (variandiga BNT162b2)

1280 (BNT162b2, erinevad partiid)

120 (variandiga BNT162b3)

 

4000 (rasedad)

4644 (lapsed vanuses kuni 12 eluaastat)

10

Novavax, Takeda

(SARS-CoV-2 rS)

NVX-CoV2373

Nanoosakeste kujul SARS-CoV-2 ogavalk, adjuvandiks Matrix-M

131

2904

10000 (Ühendkuningriik)

30000 (USA)

11

Sinovac, PT Bio Pharma

CoronaVac

Inaktiveeritud viirusosake alumiiniumadjuvandiga

>1000

8870 (Brasiilia),

1620 (Indoneesia)

13300 (Türgi)

2300 (Tšiili)

 

552 (3–17 a lapsed ja noorukid)

12

Aivita Biomedical

AV-COVID-19

SARS-COV-2 viirust ära tundvad dendriitrakud

180

 

 

27

13

Immunitor

 

COVID-19 haigete plasmast valmistatud suukaudne vaktsiin

20

 

14

Clover Pharmaceuticals

SCB-2019

Rekombinantne SARS-CoV-2 ogavalk, adjuvandiks AS03

150

34000

15

Gamaleya

Gam-COVID-Vac (Sputnik V)

Kahel adenoviiruse tüvel põhinev vaktsiin, mis kodeerib SARS-CoV-2 ogavalku

38

110 (>60aastased)

40000 (Venemaa)

100 (Valgevene)

2000 (Venetsueela)

1600 (India)

16

CureVac

CVnCoV

Liposoomi pakitud SARS-CoV-2 valku kodeeriv mRNA

168

691

2520 (Saksamaa)

36500 (Saksamaa)

 

180 (> 65 a isikud)

17

GeneCure Biotechnologies

Covax-19

rekombinantsel teel toodetud SARS-COV-2 ogavalk ja adjuvandina polüsahhariid

32

 

 

18

Imperial College London

LNP-nCoVsaRNA

SARS-COV-2 ogavalku kodeeriv iseamplifitseeruv RNA, pakitud lipiidsesse kandjasse

300

 

19

Sinopharm, Beijing institute of Biological Products

BBIBP-CorV

Inaktiveeritud viirusosake

2000

15000 (Araabia Ühendemiraadid)

>6000 (Bahrein)

3000 (Argentina)

20

Genexine

GX-19

DNA vaktsiin, mis kodeerib antigeenina SARS-CoV-2 ogavalku

190

 

GX-19N

DNA vaktsiin, mis kodeerib antigeenina SARS-CoV-2 ogavalku

170

 

21

Bharat Biotech

Covaxin (BBV152)

Inaktiveeritud viirusosake

1125

25800

22

Medicago, GSK

CoVLP

Viiruslaadne osake (virus-like-particle – VLP)

180

30612 (Kanada, USA)

918 (+adjuvant AS03)

 

23

Queenslandi ülikool

 

SARS-CoV-2 stabiliseeritud pinnavalk, koos adjuvandiga MF59

120

 

 

24

Vaxine Pty Ltd ja  Flindersi ülikool

COVAX-19

Adenoviiruse platvorm, antigeeniks SARS-CoV-2 ogavalk

40

 

 

25

AnGes

AG0301-COVID19

DNA vaktsiin (plasmiid)

30

500

26

Zydus

ZyCoV-D

DNA vaktsiin (plasmiid)

1000

 

27

Johnson & Johnson, Jannsen Vaccines & Prevention B.V,

Ad26.COV2.S./ COIVID-19 Vaccine Janssen

 

Adenoviirusel põhinev vaktsiinikandidaat, mis kodeerib SARS-CoV-2 ogavalku

1000

60000

30000 (USA)

 

824 (rasedad)

28

Pasteuri instituut; Belgia, Prantsusmaa

TMV-083

Elusal nõrgestatud leetriviirusvektoril põhinev rekombinantne vaktsiinikandidaat, kodeerib SARS-CoV-2 muudetud pinnavalku

90

 

 

29

Kentucky Bioprocessing

KBP-COVID-19

Taimedes toodetav rekombinantne SARS-CoV-2 valk

180

 

30

Merck Sharp & Dohme

V591

Elusal nõrgestatud leetriviirusvektoril põhinev rekombinantne vaktsiinikandidaat

260

 

 

 

V590

Rekombinantne vesikulaarse stomatiidi viirusel põhinev vaktsiin

252

 

 

31

Arcturus Therapeutics, Singapur

ARCT-021

Lipiidsesse nanoosakesse pakitud ja ise end paljundav (isereplitseeruv) mRNA, mis kodeerib SARS-CoV-2 ogavalku.

85

600

 

32

Medigen Vaccine Biologics, Taiwan

MCV.COV1901

SARS-CoV-ogavalk ja adjuvandina alumiinium

45

3700

 

400

33

Viroloogia instituut Vector, Venemaa

EpiVAcCorona

Peptiidipõhine vaktsiinikandidaat

100

3000

34

Rome’s Lazzaro Spallanzani National Institute for Infectious Diseases, ReiThera

GRAd-COV2

Gorilla adenoviirusel põhinev paljunemisvõimetu viirusvektor, mis kodeerib SARS-CoV-2 ogavalku.

90

10300

35

Adimmune

AdimrSC-2f

Rekombinantne SARS-CoV-2 ogavalk

70

 

 

36

Jiangsu Province Centers for Disease Control and Prevention, West China Hospital

nimetu

putukarakkudes (Sf9) toodetud  rekombinantne vaktsiin

168

960

40000

4000

37

Research Institute for Biological Safety Problems, National Scientific Center for Phthisiopulmonology of the Republic of Kazakhstan

QazCovid-in

Inaktiveeritud viirusosake

244

4000

38

Sanofi, GSK

 

Rekombinantne valk

440

 

 

720

39

Hong Kongi ja Xiameni ülikoolid,  Beijing Wantai Biological Pharmacy

 

Elus nõrgestatud gripiviirus, nina kaudu manustatav

100

 

 

40

United Biomedical, Covaxx

UB-612

SARS-CoV-2 valgufragmendid

60

7320

3850

 

41

Tübingeni ülikooli haigla

CoVac-1

SARS-CoV-2 valgufragmendid e peptiidid (ingl multipeptide cocktail)

36

 

 

42

Anhui Zhifei Longcom Biologic Pharmacy 

ZF2001

Rekombinantne SARS-CoV-2 vaktsiin, tehtud CHO rakkudes

50

900

29000

43

Vaxart

VXA-CoV2-1

Adenoviirusvektoril põhinev suukaudne vaktsiin, mis ekspresseerib SARS-CoV-2 antigeeni. Adjuvandiks on kaheahelaline RNA.

48

 

 

44

Chulalongkorni ülikool (Tai)

ChulaCov19

Lipiidsetesse nanoosakestesse pakitud mRNA, mis ekspresseerib SARS-CoV-2 antigeeni

96

 

 

45

ImmunityBio (USA)

hAd5-S-Fusion+N-ETSD

Inimese adenoviirusel põhinev vaktsiin, mis ekspresseerib SARS-CoV-2 ogavalku ja tuumaümbrise valku ja sisaldab T-rakke stimuleerivat osa

35

 

 

35

65

46

Entos Pharmaceuticals (Kanada)

Covigenix VAX-001

DNA vaktsiin

72

 

 

47

Shenzen Kangtai Biological Products

 

Inaktiveeritud viirusosake

180

1000

28000

48

Venemaa Teaduste Akadeemia, Tšumakovi keskus

CoviVac

Inaktiveeritud viirusosake

 

 

 

49

Israel Institute of Biological Research

BriLife (IIBR-100)

Vesikulaarse stomatiidi viirus (VSV), mille pinnal asuv ogavalk on asendatud SARS-CoV-2 ogavalguga

1040

 

50

Codagenix

COVI-VAC

Elus nõrgestatud viirus

48

 

51

Jiangsu Province Centers for Disease Control and Prevention,

 

 

CHO rakkudes toodetud  rekombinantne vaktsiin

216

480

 

52

City of Hope Medical Center

COH04S1

Modifitseeritud vaktsiiniaviiruse Ankara tüvi

129

 

 

53

Providence Health & Services

CORVax +/- pIL-12

SARS-CoV-2 ogavalku ekspresseeriv DNA plasmiid, mis viiakse organismi elektroporatsiooni teel kas ilma või kombinatsioonis interleukiin 12 ekspresseeriva plasmiidiga

36

 

 

54

Biological E

 

Komponentvaktsiin, adjuvandiks  CpG1018 ja alumiinium

360

 

56

Cellid Co

AdCLD-CoV-19

Paljunemisvõimetu inimese adenoviiruse tüüp 5/35, mis ekspresseerib  SARS-CoV-2 ogavalku

150

 

57

Valneva

VLA2001

Inaktiveeritud viirusosake, adjuvantideks alumiinium ja CpG1018

150

4000

58

Chinese Academy of Medical Sciences

 

Inaktiveeritud SARS-CoV-2 vaktsiin (tehtud Vero rakkudes)

942

34020 (Brasiilia, Malaisia)

45000 (AÜE)

59

GeneOne Life Science

GLS-5310

DNA vaktsiin

345

 

60

AstraZeneca

AZD1222 + rAd26-S

Kombinatsioon kahest adenoviirusvektori tüvest, mis ekspresseerivad SARS-CoV-2 ogavalku

100

 

61

Altimmune

AdCOVID

Adenoviiruspõhine vaktsiin, mis ekspresseerib SARS-CoV-2 ogavalgu osa. Ninna manustatav

180

 

 

62

Nanogen Pharmaceutical Biotechnology Joint Stock Company

Nanocovax

Komponentvaktsiin, adjuvandiks alumiinium

620

 

63

Takeda

TAK-919

 

200

 

TAK-019

200

64

Türgi terviseinstituut (Health Institutes of Turkey)

ERUCOV-VAC

Inaktiveeritud vaktsiin

44

250

 

65

Saskatchewani ülikool (University of Saskatchewan)

COVAC-2

SARS-CoV-2 ogavalk koos adjuvandiga SWE

108

 

66

Gamaleya uurimisinstituut, Venemaa Terviseministeerium

Sputnik Light

Adenoviiruse tüvel  26 põhinev vaktsiin, mis kodeerib SARS-CoV-2 ogavalku (üks annus)

110

6000

67

SK Bioscience

GBP510

Rekombinantne valgupõhine vaktsiin alumiiniumadjuvandiga

260

 

Rekombinantne valgupõhine vaktsiin adjuvandiga AS03

320

68

Beijing Minhai Biotechnology 

 

Vero rakkudes tehtud inaktiveeritud vaktsiin

180

1000

 

69

SK Bioscience

NBP2001

Rekombinantne valgupõhine vaktsiin alumiiniumadjuvandiga

50

 

 

70

University of Sydney

COVIGEN

DNA vaktsiin, manustamiseks spetsiifiline nõelata süsteseade

150

 

 

71

Bharat Biotech

BB154

Inaktiveeritud viirusosake (ninna manustatav variant)

175

 

 

72

Providence Therapeutics Holdings

PTX-COVID19-B

mRNA vaktsiin

60

 

 

73

Mahidol University (Tai)

NDV-HXP-S

Gripiviiruse tehnoloogial põhinev komponentvaktsiin CpG adjuvandiga

460

 

74

University Medical Center Groningen, Akston Biosciences Corporation

AKS-452

Liitvalk Fc fragmendist ja SARS-CoV-2 ogavalgu retseptoriga seonduvast osast

130

 

75

National Institute of Allergy and Infectious Diseases (NIAID), Moderna

mRNA-1273 ja mRNA-1273.351 

COVID-19 Vaccine Moderna ja SARS-CoV-2 Lõuna-Aafrika tüve ogavalku kodeeriva mRNA vaktsiini kombineerimine erinevates vaktsineerimisskeemides

210

 

 

76

VBI Vaccines

VBI-2902a

Viiruslaadne osake (virus-like-particle – VLP)

780

 

77

National Institute of Allergy and Infectious Diseases (NIAID)

ChAdV68-S, ChAdV68-S-TCE, SAM-LNP-S,

SAM-LNP-S-TCE

Šimpansi adenoviiruse serotüüp 68 (esimene annus) ja isepaljunev lipiidsesse osakesse pakitud mRNA (teine annus) mis kodeerib kas üksnes SARS-CoV-2 ogavalku või lisaks T-rakuga seonduvat viiruse valgufragmenti (TCE)

130

 

 

78

U.S. Army Medical Research and Development Command

SpFN_1B-06-PL + ALFQ

Ogavalgust ja ferritiinist (raua transpordis osalev valk) formuleeritud nanoosake  koos saponiini  sisaldava adjuvandiga (ALFQ/QS21)

72

 

 

79

EuBiologics Co

EuCorVac-19

Rekombinantsel teel toodetud valgupõhine vaktsiin

280

 

80

Meissa Vaccines

MV-014-212

Respiratoor-süntsütsiaalne viirus, mille pinnal olev glükovalk on asendatud SARS-CoV-2 ogavalguga. Nina kaudu manustatav vaktsiin.

130

 

 

81

Sanofi Pasteur

SARS-CoV-2 mRNA vaccine

mRNA põhine vaktsiin

415

 

82

National Institute of Allergy and Infectious Diseases, Moderna TX

mRNA-1273.351

mRNA põhine vaktsiin, manustatakse kas üksi või koos vaktsiiniga mRNA 1273 (COVID-19 Vaccine Moderna)

210

 

83

Takis

COVID-eVax

DNA plasmiid, mis kodeerib ogavalgu retseptoriga seonduv osa. Manustatakse süstena, millele järgneb süstekoha elektroporatsioon, et soodustada plasmiidi pääsu süstekoha rakkudesse

160

 

84

Ihsan GURSEL, The Scientific and Technological Research Council of Turkey

VLP SARS-CoV-2 vaccine

Viiruslaadne osake (virus-like-particle – VLP)

36

 

 

85

Jiangsu Rec-Biotechnology Co

ReCOV

Rekombinantne kahekomponente CHO rakkudes tehtud vaktsiin

160

 

 

86

Moderna TX

mRNA-1283, mRNA-1273

mRNA vaktsiin

125

 

 

87

Daiichi Sankyo

DS-5670a

mRNA põhine vaktsiin

152

 

88

The University of Hong Kong

DelNS1-nCoV-RBD LAIV

Gripiviirusel põhinev elus nõrgestatud vaktsiin, mis ekspresseerib SARS-CoV-2 ogavalgu retseptoriga seonduvat osa

115

 

 

89

Kocak Farma, Turkey

Koçak-19 Inaktif Adjuvanlı COVID-19 vaccine

Inaktiveeritud viirusosake

38

 

 

90

ImmunityBio, Inc.

hAd5-S-Fusion+N-ETSD vaccine

Inimese adenoviirusel põhinev vaktsiin, mis ekspresseerib SARS-CoV-2 ogavalku ja tuumaümbrise valku ja sisaldab T-rakke stimuleerivat osa.  Manustatakse lisaks FDA müügiloa saanud vaktsiinile kas naha alla, imemistabletina või suukaudselt

540

 

91

Walvax Biotechnology Co., Ltd.

SARS-CoV-2 mRNA vaccine

mRNA põhine vaktsiin

168

420

28000

92

SENAI CIMATEC

HDT-301

Lipiidseks nanopartikliks formuleeritud isepaljunev mRNA vaktsiin

78

 

 

93

Institute of Vaccines and Medical Biologicals, Vietnam

COVIVAC

Inaktiveeritud NDV-Lasota viirus, adjuvandiga CpG 1018

420

 

94

Radboud University

ABNCoV2

Viiruslaadne osake, üksi või koos adjuvandiga MF59

42

 

 

95

Tetherex Pharmaceuticals Corporation

SC-Ad6-1

Adenoviirusvektoril põhinev vaktsiin

40

 

 

96

Osman ERGANIS, The Scientific and Technological Research Council of Turkey

VETAL Inc.

MonitorCRO

 

 

Inaktiveeritud, adjuvantidega vaktsiin

50

 

 

97

Fujita Health University, Elixirgen Therapeutics

EXG5003

Isereplitseeruv mRNA vaktsiin

60

 

 

98

National Vaccine and Serum Institute, China

SARS-CoV-2 vaccine (CHO cells)

Rekombinantne valgupõhine vaktsiin

3580

 

99

Laboratorio Avi-Mex, S.A. de C.V.

NDV vectored vaccine for SARS-CoV-2

Newcastle’i haigust põhjustava viiruse baasil tehtud rekombinantne viirus

90

 

 

100

OSE Immunotherapeutics

CoVepiT (OSE13E)

Peptiidipõhine e komponentvaktsiin

48

 

 

101

Shanghai East Hospital and Stemirna Therapeutics

 

mRNA COVID Vaccine

MRNA põhine vaktsiin

 

 

 

         

 

 

Kasutatud allikad:

https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMoa2104983

https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/rahvatervis/immunoprofulaktika_ekspertkomisjoni_29.04.2021_otsused.pdf

https://epl.delfi.ee/artikkel/93388965/vaktsineeritud-inimesi-siin-me-ei-oota-vaktsiinikiirgus-on-uus-jabur-vaktsiinivale-mis-eestis-uskujaid-leiab

www.clinicaltrials.gov

https://www.raps.org/news-and-articles/news-articles/2020/3/covid-19-vaccine-tracker

https://www.who.int/publications/m/item/draft-landscape-of-covid-19-candidate-vaccines