• English
  • Eesti
    UudisedUudised

    Vaktsiin ja uus koroonaviirus (corona) - taustainfo

    06.02.2020
    Printer-friendly version

    Mida teha, kui levima hakkab haigustekitaja, mis on ohtlik, teadusmaailmale uus ning tõenäoliselt kiire levikuga?

    Uue koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kasutatakse praegu haigete ja võimalike nakatunute eraldamist tervetest inimestest. See metoodika on igati asjakohane ja aitab kindlasti viiruse levikut aeglustada. Samal ajal üritavad teadlased välja töötada vaktsiini, mis tekitaks inimestes viiruse vastu kaitsvad antikehad ning tagaks seeläbi kaitse haiguse eest. Alanud on teadlaste võidujooks aja ja teiste teadlastega. Epideemiaks valmisoleku innovatsiooni koalitsioon (Coalition for Epidemic Preparedness Innovations, CEPI) kuulutas 23. jaanuaril välja konkursi, mille raames rahastas kolme ettevõtet uue koroonaviiruse 2019-nCoV vastase vaktsiini väljaarendamiseks ja tootmiseks.Tänu Ühendkuningriikidelt saadud 20 miljoni naela suurusele toetusele avas CEPI pärast esimese konkursi lõppu lisakonkursi, mis praegu on veel käimas.

    Milliseid vaktsiine üldse olemas on?

    Vaktsiine on mitmesuguseid – elus-, inaktiveeritud ja komponentvaktsiinid. Viimaseid jõuab aina rohkem kasutusse.

    • Elus-ja inaktiveeritud vaktsiinid sisaldavad nõrgestatud või surmatud haigustekitajat
    • Komponentvaktsiinid sisaldavad vaid haigustekitaja kindlaid valgulisi järjestusi, mis on eelnevalt laboris kunstlikes tingimustes valmistatud. Seega komponentvaktsiin ei sisalda haigustekitajat, on vaid valgulised järjestused, mis algatavad organismi sattudes kaitsvate antikehade tootmise.

    Uue suunana (lisaks ülalmainitud vaktsiinitüüpidele) arendatakse vaktsiine, mis sisaldavad viiruse RNA või DNA järgi disainitud informatiivset järjestust, mille pealt hakatakse organismis tootma viiruse valgulisi järjestusi, mis omakorda peaksid algatama antikehade tootmise.Selliseid vaktsiine hetkel veel kasutusel ei ole, aga arendustöö maailmas käib.

    Mida CEPIlt toetuse saanud ettevõtted hetkel teevad?

    Esimesed kolm CEPI konkursi raames rahastuse saanud ettevõtet on oma tööd juba alustanud – arendamisel on:

    • üks mRNA-,
    • üks DNA-
    • ja üks komponentvaktsiin.

    Kõigi nende vaktsiinide väljatöötamise jaoks on oluline teada, milline on viiruse genoom ehk viiruse DNA või RNA järjestus. Teadlased kasutavad järjestust, et valmistada selle järgi mRNA, DNA või viiruse valgud, olenevalt sellest, millise vaktsiini tüübiga on tegemist. Uus koroonaviirus on RNA viirus ning selle RNA järjestus avaldati käesoleva aasta 10. jaanuaril.

    Milline on ühe vaktsiini väljatöötamise protsess?

    Vaktsiini väljatöötamine on üldjuhul pikk ja keerukas protsess, kuid epideemiatingimustes on vaktsiini vaja kiiresti. Kui vaktsiinikandidaadid on teadlastel välja töötatud, saab alustada loomkatsetega. Loomkatsete käigus veendutakse vaktsiini võimes antikehi tekitada ja jälgitakse võimalikke kõrvaltoimeid. Kui loomkatsetest on saadud piisavalt andmeid, saab alustada kliiniliste uuringutega ehk ravimit hakatakse manustama inimestele. Kliiniliste uuringute läbiviimine vaktsiini toime ja ohutuse tõestamiseks võtab ravimiarenduse etappidest kõige rohkem aega.

    Euroopa Ravimiametil on ravimiarenduse ja uute ravimite turuletuleku kiirendamiseks mitmeid meetmeid, nagu teadusliku nõu andmine kiirendatud korras, tingimusliku müügiloa andmine jne. https://www.ema.europa.eu/en/news/ema-support-development-vaccines-treatments-novel-coronavirus

    Kõik ettevõtted, kes hetkel CEPI rahastuse toel vaktsiini välja töötavad, loodavad peagi jõuda loomkatseteni ning üks ettevõtetest on avaldanud, et loodab 15 nädala pärast testida vaktsiini juba inimesel. Tegemist on tõelise võidujooksuga ja seda saab jälgida CEPI kodulehe vahendusel (https://cepi.net/).

    Samuti hoiab olukorral silma peal teadusajakirja Science veebileht https://www.sciencemag.org/news/2020/01/scientists-are-moving-record-speed-create-new-coronavirus-vaccines-they-may-come-too