• English
  • Eesti
    UudisedUudised

    Kliinilised uuringud COVID-19 ravimite ja vaktsiinide suunal jätkuvad

    20.03.2020
    Printer-friendly version

    Hetkel on üle kogu maailma käimas ulatuslik arendustöö  leidmaks COVID-19 vastu nii vaktsiini kui ka ravimeid.  Ravivõimaluste osas uuritakse lisaks uutele ravimikandidaatidele  ka seda, kas COVID-19 ravis võiks kasutada juba mõnda olemasolevat ravimit.  

    VAKTSIINID

    Vaktsiinide osas toimub väga intensiivne arendustöö. Uuritakse kümneid vaktsiinikandidaate, kuid enamik neist on veel uuringute prekliinilises faasis, mis tähendab, et vaktsiini testitakse katseloomadel. Üks vaktsiin on jõudnud siiski juba  kliinilise uuringu esimesse faasi. Allpool on toodud mõned vaktsiinid, mis on kas meedias rohkem tähelepanu saanud või millele on antud kliinilise uuringu luba.

    1. Moderna Therapeutics’i arendatav COVID-19 vaktsiin jõudis 16. märtsil kliinilisse uuringusse. Uuringu käigus süstitakse 45 inimesele viiruse  valku kodeerivat mRNA-d, mis on pakitud liposoomidesse. Liposoomidesse pakkimine aitab mRNA-l paremini  rakkudesse jõuda, sest ainult seal sünteesitakse mRNA-l oleva info põhjal  viiruse valk. See võiks  organismis esile kutsuda immuunvastuse ja antikehade tekke. Antikehad  on hiljem võimelised SARS-CoV-2 viiruse ära tundma ja hävitama. See, kui hästi vaktsiin antikehade teket esile kutsub ning kas vaktsiin on ohutu, selgub firma hinnangul umbes aasta pärast. Hetkel ei ole maailmas kasutusel ühtegi inimestele mõeldud mRNA-l põhinevat vaktsiini.  

    2. Kliinilist uuringut loodetakse peagi alustada ka MIGAL Research Institute poolt välja töötatud suukaudse vaktsiiniga. Vaktsiin põhineb varem sama töörühma poolt välja töötatud lindude koroonaviiruse vaktsiinil. Töörühm on öelnud, et nad loodavad  kliiniliste uuringute jaoks vaktsiini  paari nädala pärast valmis saada. Suukaudne manustamine võimaldab vaktsiini võrreldes süstitavate vaktsiinidega lihtsamini kasutada.

    3. Algusjärgus on kaks kliinilist uuringut kahe erineva vaktsiiniga, millest üks põhineb kunstlikel antigeeni esitlevatel rakkudel (https://trialbulletin.com/lib/entry/ct-04299724) ja teine muundatud dentriitrakkudel ja aktiveeritud tsütotoksilistel T-rakkudel (https://trialbulletin.com/lib/entry/ct-04276896).

    RAVIMID

    Ravimite osas on käimas mitmed uuringud juba kasutusel olevate toimeainetega. Samuti katsetatakse COVID-19  raviks erinevaid toimeainete kombinatsioone.  Kõige rohkem on tähelepanu pälvinud järgmised ravimid:

    • Favipiravir (favilavir) on ravim, mida katsetakse hetkel kahes erinevas kliinilises uuringus ja kombinatsioonis teiste ravimitega. Hiina on andnud selle ravimile riikliku heakskiidu, samas ei ole ravimil müügiluba ei Euroopas ega USA-s. Tegemist on RNA-viiruste vastase ravimiga, mis Jaapanis ja Hiinas on algselt olnud kasutusel kui gripivastane ravim.
    • Palju tähelepanu on pälvinud ravim remdesivir, mille mõju COVID-19-le vaadeldakse hetkel viies erinevas kliinilises uuringus. Algselt Ebola viiruse raviks välja töötatud ravimist loodetakse abi nii kergema kui ka raskema COVID-19 kulu korral.
    • Katsetatakse ka interleukiin-6 vastaste monoklonaalsete antikehadega totsilizumab ja sarilumab, mis on algselt välja töötatud autoimmuunhaiguse reumatoidartriidi vastu. On leitud, et need ravimid võivad COVID-19 rasketel juhtudel aidata maha suruda immuunüsteemi ülereageerimisest tekkida võivat eluohtlikku seisundit, nn tsütokiinide vabanemise sündroomi .
    • Mitmed uuringud on keskendunud klorokviinile, mida kasutatakse malaaria ja reumatoidartriidi raviks. Klorokviini katsetatakse ka kombinatsioonis viirusvastaste ravimitega.

    Kliinilisi uuringuid COVID-19 ravimite uurimiseks on hetkel käimas palju ning järjest lisandub uusi. Täpsema ülevaate saab kliiniliste uuringute andmebaasist https://clinicaltrials.gov/ct2/home, kus huvipakkuvaid uuringuid  saab otsida nii toimeaine kui ka haiguse järgi.

    Ravimite ja vaktsiinide tõhususe üle otsustada saab alles siis, kui kliinilised uuringud on lõpule viidud.