• English
  • Eesti
    UudisedUudised

    Fluorouratsiil, kapetsitabiin, tegafuur ja flutsütosiin - uued testimise ja ravijuhised

    09.04.2020
    Printer-friendly version

    Euroopa Ravimiameti Ravimiohutuse riskihindamise komitee (Pharmacovigilance Risk Assessment Commitee – PRAC) soovitab enne ravi alustamist fluorouratsiili sisaldavate ravimitega testida patsienti ensüümi dihüdropürimidiini dehüdrogenaasi (DPD) puudulikkuse suhtes. Sama kehtib fluorouratsiilile sarnaste ravimite kapetsitabiini ja tegafuuri kohta, mis metaboliseeritakse organismis fluorouratsiiliks.

    Parenteraalset fluorouratsiili ning suukaudselt manustatavaid ravimeid kapetsitabiini ja tegafuuri kasutatakse vähiravis, paikselt nahale kantavat fluorouratsiili erinevate nahahaiguste ravis ning flutsütosiini (süstitav ja suukaudne) kasutatakse seeninfekstioonide raviks.

    Toimeaine fluorouratsiil laguneb organismis ensüümi dihüdropürimidiin dehüdrogenaasi (DPD) toimel. Kui patsiendil esineb DPD vähesus, siis ei lagunda tema organism nimetatud ravimeid ja toimeained kuhjuvad veres. Fluorouratsiili kuhjumine organismis võib viia eluohtlike kõrvaltoimete, nagu neutropeenia (teatud vererakkude, mis omavad toimet infektsioonide vastu võitlemises, vähesus), neurotoksilisus, raskekujuline kõhulahtisus ja stomatiit (suu limaskesta põletik), tekkeni. Raskete seeninfektsioonide ravi flutsütosiiniga ei tohiks viibida DPD puudulikkuse testimise tõttu.

    Eelnev testimine DPD puudulikkuse suhtes ei ole vajalik, kui patsient saab ravi paikselt manustatava fluorouratsiiliga.

    Ravimiohutuse riskihindamise komitee on võtnud kasutusele järgnevad meetmed:

    1. Fluorouratsiil, kapetsitabiin ja tegafuur

    Testimisel on võimalik mõõta uratsiili taset veres. Uratsiil on aine, mida DPD lõhustab, seega uratsiili kõrge tase viitab DPD puudulikkusele. Samuti võib uurida, kas esineb geenides, millelt kodeeritakse DPD ensüümi, mutatsioone.  

    Täieliku DPD puudulikkusega patsiendile ei tohi manustada fluorouratsiili süstena või infusioonina, samuti kapetsitabiini ja tegafuuri, kuna sellisel patsiendil esineb kõrgem risk raskete ja eluohtlike kõrvaltoimete tekkeks.

    Osalise DPD puudulikkusega patsiendile tuleks manustada neid ravimeid vähendatud algannuses. Kuna vähendatud annuses ei saavutata toimet, võivad järgnevad annused olla suuremad, kui ei esine tõsiseid kõrvaltoimeid.

    Naha kaudu imendub fluorouratsiil väheses koguses, mistõttu eelnev testimine DPD puudulikkuse suhtes ei ole vajalik, kuna ravimi ohtlikkus osalise või täieliku DPD puudulikkusega patsientidel ei suurene.

    2. Flutsütosiin

    Flutsütosiini kasutatakse tõsiste (pärm)seeninfektsioonide ravis, samuti teatud meningiidi vormide ravis. DPD puudulikkuse testimine ravieelselt ei ole näidustatud, kuna tähtis on vältida ravi alustamise hilinemist.

    Patsiendil, kellel on eelnevalt teada DPD täielik puudulikkus, tuleb vältida flutsütosiini manustamist eluohtlike kõrvaltoimete tekke vältimiseks.

    Patsiendil, kellel on osaline DPD puudulikkus, esineb samuti risk raskete kõrvaltoimete tekkeks. Kui tekivad kõrvaltoimed, tuleb kaaluda ravi katkestamist flutsütosiiniga.

    Patsientidel tuleb ravi jätkamisel kaaluda DPD aktiivsuse määramist, kuna raskete kõrvaltoimete esinemissagedus on kõrgem patsientidel, kellel on madal DPD aktiivsus.

    Fluorouratsiil ja kapetsitabiin on müügiloaga ravimid ning kasutatakse Eestis vähiravis. Tegafuur kombinatsioonis gimeratsiili ja oteratsiiliga on tsentraalse müügiloaga ravimid, kuid Eestis seni ei ole turustatud. Flutsütosiini on 2016. aastal viimati toodud maale müügiloata ravimina.

     

    Rohkem teavet Euroopa Ravimiameti veebilehelt