• English
  • Eesti
    UudisedUudised

    Kui kaugel ollakse SARS-CoV-2 vaktsiinist 2020. aasta mai lõpus?

    25.05.2020
    Printer-friendly version

    Hetkel on SARS-COV-2 põhjustatud haiguse raviks kliinilistes uuringutes mitusada olemasolevat ravimit või uut ravimikandidaati. Haiguse leviku peatajaks saab aga olla üksnes tõhusalt toimiv vaktsiin. Kui inimene SARS-COV-2 viirusest põhjustatud haiguse läbi põeb, tekivad tema organismis (praegu küll teadmata ajaks) antikehad. Toimiva vaktsiini manustamisel tekivad inimeses samuti viiruse vastu kaitsvad antikehad, kuid selleks pole vaja haigust läbi põdeda.

    Aprilli lõpus oli kliinilistesse uuringutesse jõudnud seitse SARS-COV-2 vaktsiini. Kuu aja jooksul on neile lisandunud veel viis. Lisandunute kohta leiab teavet allpool.

    Vaktsiin on ravim ja enne kui ravim müügile jõuab, peab see läbima kolm uuringute etappi:

    •  laboris tehtav arendustegevus, mille käigus töötatakse välja vaktsiini toimeaine ja koostis;
    •  eelkliiniline etapp, mille käigus testitakse vaktsiini ohutust ja tõhusust katseloomadel;
    •  kliiniliste uuringute etapp, kus vaktsiini ohutusprofiil tehakse kindlaks inimestel ja hinnatakse, kas neil tekib ootuspärane immuunsus.

    Kliinilised uuringud jagatakse omakorda kolmeks faasiks:

    1. esimene faas, kus vaktsiini testitakse väikesel hulgal tervetel vabatahtlikel, et veenduda vaktsiini ohutuses;
    2. teine faas, kus kogutakse andmeid tõhususe ja sobiva doosi kohta;
    3. Kui esimese ja teise faasi uuringutes selgub, et vaktsiin on tõhus (tekitab immuunsuse) ja selle ohutusprofiil on hea, alustatakse kolmanda faasi uuringutega, mille eesmärgiks on põhjapanevalt vaktsiini ohutust ja tõhusust tõestada. Nendesse kaasatakse rohkem inimesi, eeldatavalt riskirühmadesse kuuluvaid isikuid (nt meditsiinitöötajaid), kes saavad juba uuringus osaledes kaitsta end võimaliku nakatumise eest.

    Mõnikord otsustatakse kliiniliste uuringute esimene ja teine faas ühildada. See sõltub mitmest tegurist: millise ühendiga on tegu, mis on ühendi kohta varasemast teada, kas ravimkandidaati kasutatakse tervetel vabatahtlikel või patsientidel, kuidas on konkreetne uuring üles ehitatud jne. Ka mitmete SARS-COV-2 vaktsiinikandidaatide kliiniliste uuringute esimene ja teine faas on ühildatud. Nii on tehtud näiteks Hiinas firma Sinovac Research and Development poolt arendatava inaktiveeritud vaktsiiniga ja mitmes riigis kliinilisse uuringusse läinud mRNA põhise vaktsiiniga BNT162.

    Viimased arengud

    Viimastel nädalatel on enim tähelepanu pälvinud uudiseks Moderna Therapeutics’i arendatava mRNA vaktsiini jõudmine teise faasi kliinilisse uuringusse. Firma teatas, et nende liposoomidesse pakitud mRNA-l põhinev vaktsiin osutus vabatahtlikele katsealustele manustades ohutuks ja tekitas kaheksal inimesel verre haiguse läbipõdenutega võrreldava koguse antikehi. Samuti väidab firma, et antikehad, mis organismis vaktsiini mõjul tekkisid, suutsid laboritingimustes viiruse nakatamisvõime peatada. Sellist tüüpi antikehi nimetatakse neutraliseerivateks antikehadeks ja kui need vaktsiini mõjul tekivad, võib eeldada vaktsiini tõhusust. Samas on tegu veel ametlikult publitseerimata tulemustega, mis tähendab, et sõltumatud eksperdid pole katsete läbiviimisele ja tulemuste usutavusele omapoolset hinnangut andnud.

    Jätkuvalt tuleb meeles pidada, et tavaolukorras kestab ühe ravimi arendus keskeltläbi 10-15 aastat: laboris leitakse ravimkandidaat, mille toimimispõhimõtet tuleb tõendada katseloomadel ja alles siis võib alustada inimuuringuid. Kõik see kehtib ka vaktsiinidele. Inimuuringute käigus võib aega võtta toimiva vaktsiinikoguse ja sobivate adjuvantide (immuunvastuse võimendajate) leidmine, samuti tuleb välja selgitada, kui kauaks vaktsiin haiguse vastu kaitse annab. Omajagu aega võtab ka vaktsiini müügiloataotluse hindamine ravimiametite poolt välistamaks võimalust, et turule pääseb vaktsiin, mis haiguse eest ei kaitse või veel hullem – on inimesele ohtlik. Kui papilloomiviiruse ja rotaviiruse vaktsiinide väljatöötamiseks kulus nt 15 aastat, planeeritakse SARS-COV-2 vaktsiin valmis saada 18 kuuga. Arusaadavalt seab see eesmärk nii vaktsiini arendajad kui ka vaktsiinile müügiloa andjad väga suure surve alla, kuna vaktsiin peab ülikiirele arendusele vaatamata olema ohutu ja toimiv.

    Lisaks võib saada probleemiks nõudlusele vastava vaktsiinikoguse tootmine. Juba ühe vaktsiini tootva tehase ehitamiseks võib kuluda mitu aastat. Selles osas võib vaktsiini turule tuleku kiirendajaks saada väiksemate arendajate koostöö suurte ravimitootjatega: Moderna Therapeutics on alustanud näiteks partnerlust Lonzaga, Oxfordi ülikoolis šimpansi adenoviirusel põhinevat vaktsiini arendav uurimisgrupp on leidnud toetajaks AstraZeneca ja Saksamaal mRNA põhist vaktsiini arendav BioNTech teeb koostööd Pfizeriga.

    Toome välja maikuu jooksul rahvusvahelisse andmebaasi lisandunud SARS-COV-2 vaktsiinide kliinilised uuringud:

    1) Biontech SE ja Pfizer alustavad mitmes riigis 8640 osalejaga esimese ja teise faasi uuringut, et testida vaktsiini BNT162a1, mis on olemuselt mRNA vaktsiin. mRNA vaktsiinide puhul peab organism antigeeni manustatud mRNA-l oleva info põhjal ise sünteesima. Praegu kasutusel olevate vaktsiinides on antigeen juba valmis – kas siis mõni haigustekitaja osa, surmatud või nõrgestatud haigustekitaja.

    2) Novavax alustab Austraalias 131 osalejaga esimese faasi uuringut vaktsiiniga SARS-CoV-2 rS, kus antigeeniks on rekombinantne viiruse ogavalk (S-protein). Vaktsiin on kaasatud nanoosakeste koosseisu, kuid pole täpsustatud, milliste nanoosakestega on tegu.

    3) Hiinas on algamas kaks esimese ja teise faasi uuringut SARS-COV-2 inaktiveeritud vaktsiiniga, mida manustatakse tervetele vabatahtlikele. Uuringut rahastab Sinovac Research and Development.

    4) Aivita Biomedical alustab 180 oslejaga esimese ja teise faasi uuringut, kus tervishoiutöötajatele manustatakse autoloogseid (neilt endilt pärinevaid) immuunsüsteemi rakke (dendriitrakud), mida on eelnevalt kunstlikes tingimustes kasvatatud. Nende kasvukeskkonda on lisatud SARS-COV-2 viiruse osi, mis peavad toimima antigeenina: dendriitrakud „õpivad“ neid ära tundma ja kui rakud pärast seda tagasi organismi viiakse, võiks nad SARS-COV-2 nakkuse korral viiruse kiirelt hävitada.

    5) Immunitor alustab Kanadas esimese ja teise faasi uuringut (20 osalejat) suukaudse vaktsiinitabletiga, mis sisaldab COVID-19 patsientide plasmas leiduvaid ühendeid, muu  hulgas ka SARS-COV-2 viirust. Plasma koos seal oleva viirusega on enne tablettide formuleerimist kuumutamise teel inaktiveeritud, seega on sisuliselt tegu inaktiveeritud vaktsiiniga. 

     

    Kasutatud allikad:

    https://www.cnbc.com/2020/05/04/coronavirus-drug-approvals-but-doubts-remain-on-manufacturing-vaccine.html

    https://www.the-scientist.com/news-opinion/modernas-coronavirus-vaccine-spurs-immune-response-early-data-67541

    https://www.gavi.org/vaccineswork/covid-19-vaccine-race

    https://www.nature.com/articles/d41586-020-01092-3

    www.clinicaltrials.gov