• English
  • Eesti

    Ravimid ja päike

    Printer-friendly version

     

    Mitmed ravimid ja teised keemilised ained võivad suurendada naha tundlikkust UV-kiirgusele (sh UV kiirgus solaariumis). Ravimite ja päikese koostoimel tekkinud kõrvaltoimed nahal sarnanevad päikesepõletusele. Naha tundlikkuse tõus UV kiirguse suhtes ehk fotosensitiivsus on üks nahavähi teket soodustavatest faktoritest.

    Ravimitest tingitud naha suurenenud tundlikkuse tekkimisel UV-kiirgusele on kaks võimalikku mehhanismi – fototoksiline ja fotoallergiline reaktsioon.

    Sagedamini esineva fototoksilise reaktsiooni korral aktiveerub ravim UV-kiirguse toimel ning hakkab seejärel kokkupuutel naharakkudega neile kahjulikku toimet avaldama. Fototoksilised reaktsioonid tekivad enamasti minutite või tundide jooksul pärast kokkupuudet UV-kiirgusega, meenutavad ulatuslikku päikesepõletust ja võivad kesta üsna kaua. Fototoksilised reaktsioonid võivad tekkida nii pealemääritavate ravimite (kreemid) kui ka suu kaudu võetavate või süstitavate  ravimite toimel.

    Harvem esineva fotoallergilise reaktsiooni korral tekib naharakkudes immuunvastus nahale sattunud ja seejärel UV-kiirguse poolt aktiveeritud ravimi vastu. Fotoallergilised reaktsioonid tekivad alles 24-72 tundi pärast kokkupuudet ravimi ja UV-kiirgusega. Tekkida võib nahalööve, sügelus, nahapõletik. Fotoallergilisi reaktsioone tekitavad põhiliselt pealemääritavad ravimid.
    Naha valgustundlikkust suurendavad eeskätt valu- ja põletikuvastased ravimid (kõige enam ketoprofeen), infektsioonivastased ravimid, südamehaiguste ravimid, diureetikumid ja ka taimsed ravimid (nt harilikku naistepuna sisaldavad ravimid).

    Naha valgustundlikkust suurendava toimega ained on toodud järgnevalt:

     

    Valu-ja põletikuvastased ravimid nt: Seentevastased ravimid nt:
    • ketoprofeen
    • griseofulviin
    • ibuprofeen
    • diklofenak
    Malaariavastased ravimid:
    • naprokseen
    • meflokviin
    • piroksikaam
    • pürimetamiin
    • nabumetoon
    • klorokviin
    • indometatsiin
    • kviniin
    • tselekoksiib
    Kasvajavastased ravimid nt:
    Infektsioonivastased ravimid nt:
    • fluoruratsiil
    • sulfametoksasool
    • metotreksaat
    • sulfasalasiin
    • dakarbasiin
    • tsiprofloksatsiin
    • vinblastiin
    • ofloksatsiin
    • norfloksatsiin
    Antihistamiinikumid (allergiavastased ravimid) nt:
    • enoksatsiin
    • difenhüdramiin
    • tetratsükliin
    • loratadiin
    • oksütetratsükliin
    • doksütsükliin
    Süsteemse toimega nahahaiguste ravimid nt:
    • minotsükliin
    • isotretinoiin
    • trimetoprim
    • sulfametisool
    Hormoonid nt:
    • gentamütsiin
    • korikosteroidid
    • nitrofurantoiin
    • östrogeenid
    • progesteroonid
    Suhkurtõve ravimid nt:
    • glibenklamiid
    Depressiooni ravimid nt:
    • glipisiid
    • amitriptülliin
    • tolbutamiid
    • nortriptülliin
    • tolasemiid
    • despiramiin
    • gliburiid
    • imipramiin
    • atseetoheksamiid
    Psühhoosiravimid nt:
    Südamehaiguste ravimid nt:
    • kloorprotikseen
    • amiodaroon
    • haloperidool
    • nifedipiin
    • kaptopriil
    Rahustid nt:
    • enalapriil
    • alprasolaam
    • fosinopriil
    • ramipriil
    Krambivastased ravimid nt:
    • kiniin
    • lamotrigiin
    • simvastatiin
    • karbamasepiin
    • fibraadid
    • fenobarbitaal
    -        besafibraat
    • fenütoiin
    -        klofibraat
    -        fenofibraat Muu nt:
    • kullapreparaadid
    Diureetikumid (vedeliku eritumist soodustavad ravimid) nt:
    • asatiopriin
    • hüdroklorotiasiid
    • kivisöe tõrv (sisaldub mõningates psoriaasi ja ekseemi vastase toimega šampoonides)
    • furosemiid
    • retinoidid (vitamiin A derivaadid)
    • spironolaktoon

     


    Kuidas ravimitest tingitud naha valgustundlikkuse suurenemist ja nahakahjustusi vältida?

      • Enne ravimi kasutamist tuleb alati pakendis olevast infolehest järgi vaadata, kas ravim võib põhjustada naha valgustundlikkuse tõusu ehk fotosensibilisatsiooni.
      • Kui ravim suurendab naha valgustundlikkust, siis tuleks kasutada laia spektriga päikesekaitsevahendeid, päikesekaitse faktori SPF sisaldusega +15 ja enam.
      • Ravi ajal naha valgustundlikkust suurendavate ravimitega, tuleb vältida otsese päikese käes (sh solaariumis) viibimist.
      • Naha valgustundlikkust suurendavate ravimite pikaajalise kasutamise korral tuleb kasutada päikesekaitsevahendeid, kaitsta liigse päikesevalguse eest ka paljaid käsivarsi ja nägu ning  regulaarselt kontrollida nahka kasvajate tekke osas.


    Kuidas valgustundlikkuse suurenemisest tingitud nahakahjustusi ravida?

      • Valgustundlikkuse suurenemise järgselt tekkinud nahanähtude ravi ei erine tugeva päikesepõletuse korral kasutatavast ravist. Fotoallergliste reaktsioonide korral võib kasutada antihistamiinikume ja glükokortikosteroide. Naha põletuse leevendamiseks sobivad rahustava või jahutava toimega kreemid või geelid, samuti võib teha jahutavat kompressi.
      • Tugeva nahakahjustuse korral ning enne, kui otsustate katkestada nahapõletuse teket soodustavate ravimite kasutamise, pöörduge arsti poole.