• English
  • Eesti
    UudisedUudised

    Covid-19 vaktsiinide kõrvaltoimed: esitatud teated Eestis ajavahemikus 19. aprill kuni 25. aprill

    26.04.2021
    Printer-friendly version

    COVID-19 vaktsiinidoose on Eestis ajavahemikus 27. detsember kuni 26. aprilli hommik tehtud 411 580.

    Manustatud vaktsiiniannuste arv

    COVID-19 vaktsiinid

    Comirnaty

    Moderna

    Vaxzevria

    Naine

    257 592

    163 050

    18 488

    76 054

    Mees

    153 785

    84 142

    11 980

    57 663

    Teadmata

    203

    108

    17

    78

    Kokku

    411 580

    247 300

    30 485

    133 795

    Ravimiametile on sellel perioodil COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 3430 kõrvaltoime teatist (0,83 % vaktsiinidoosidest):

    Kõrvaltoime teatiste arv

    COVID-19 vaktsiinid

    Comirnaty

    Moderna

    Vaxzevria

    Kuni 18. aprill 2021

    3359

    973

    59

    2327

    19. aprill kuni 25. aprill 2021

    71

    41

    8

    22

    Kokku

    3430

    1014

    67

    2349

    Järgnev on kokkuvõte eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta, milles kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud kaebusi, mis ei pruugi olla vaktsiiniga seotud. See tähendab, et teavet ei tohi tõlgendada selliselt, nagu oleks kõikide nende kaebuste põhjuseks vaktsiin. Üksnes üksikasjalik ja kõikide olemasolevate andmete teaduslik hindamine võimaldab teha järeldusi vaktsiinist saadava kasu ja võimalike riskide kohta.  Avaldame need andmed, et kõikidel oleks juurdepääs teabele, mida kasutame COVID-19 vaktsiinide ohutuse hindamisel. Läbipaistvus on Eesti Ravimiameti üks juhtpõhimõtetest.

    Comirnaty

    Eelmisel nädalal saadeti 41 teatist.

    • Vaktsiini ebaefektiivsust* (haigestumist COVID-19 haigusesse, kerge kuluga) kirjeldati 11 teatises. Neist 8 teatist on ühes hooldekodus kõigi vaktsineeritud elanike testimisel saadud andmetest: kokku testiti 31 hooldekodu elanikku, kellest 15 oli test negatiivne, 8 juhul oli test positiivne, kuid eakatel sümptomeid ei esinenud ning 8 juhul oli test positiivne koos kerge haigestumisega.
    • Teada anti kahest tromboosi juhust (aju basilaararteri tromboos 79-aastasel naisel, surmaga lõppenud kopsuarteri trombemboolia 74-aastasel naisel) ajalises seoses vaktsiiniga, kuid põhjuslik seos ei ole tõenäoline: tegemist on kroonilisi raskeid haigusi põdevate patsientidega ning trombi teke võib olla tingitud põhihaiguse tüsistustest.
    • Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone, mis kestsid mõne päeva (üksikutel juhtudel kauem). Lisaks kirjeldati köha, kurguvalu, mädakollet suulaes ja rinnanäärmes, naha tundlikkushäireid, veresuhkru taseme kõikumist, psoriaasi ägenemist, südamevaevusi, jäsemevalu ja liigesturset.

    Töövõimetuslehte vajati 3 juhul 3-7 päevaks.

    Moderna vaktsiin

    Eelmisel nädalal saadeti 8 teatist.

    • Teada anti ühest tromboosi juhust (silma tsentraalveeni tromboos 66-aastasel naisel) ajalises seoses vaktsiiniga, põhjuslik seos ebatõenäoline.
    • Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone. Lisaks kirjeldati ninaverejooksu, hüpertensiooni, igemevalu, valu suus, köha, kõhuvalu, jäsemete raskustunnet.

    Töövõimetuslehte vajati ühel juhul.

    Vaxzevria vaktsiin

    Eelmisel nädalal saadeti 22 teatist.

    • Teada anti 61-aastasel mehel tekkinud trombotsütopeeniast (nähtudena mh jäsemetel täppverevalumid, verevalumid süstekohal, vereliistakute vähesus vereanalüüsis), patsient sai ravi ja on paranemas. Seos vaktsiiniga on võimalik. Trombotsütopeenia on Vaxzevria teadaolev kõrvaltoime.

    Lisaks anti teada:

    • 72-aastasel naisel tekkinud nägemishäirest (silma võrkkesta irdumine) ajalises seoses vaktsiiniga (6. päeval pärast 1. vaktsiiniannust), patsient vajas kirurgilist ravi.
    • 59-aastasel naisel süvaveeni tromboosi tekkest 2. päeval pärast vaktsiini 2. annust. Põhjuslik seos ei ole tõenäoline: patsiendil on kaasuvad haigused ja mitmed tromboosi riskifaktorid.
    • 38-aastasel naisel peavalusündroomi ja valgustundlikkuse tekkest, mis on kestnud üle kuu ja vajab ravi.

    Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone. Lisaks kirjeldati nõgestõve ja huuleturse teket, jäseme valu, hingamisraskust, nahatundlikkushäireid, seljavalu, verevalumeid, menstruaaltsükli häireid, kuulmise nõrgenemist ja kohinat kõrvus.

    Töövõimetuslehte vajati 6 juhul 2-3 päevaks, kahel juhul kauem.

    Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite või korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.

    Samuti tuleks perearstiga konsulteerida juhul, kui tekivad veenitromboosi tunnused. Nendeks võivad olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne. Kui veenis tekkinud tromb liigub kopsuarterisse, võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu, köha, vahel pearinglus, nõrkus ja minestustunne.

    Kõik vaktsiinid võivad põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad. Ravimiamet tuletab meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ja ei tuleks üllatusena.

    Vaata https://www.ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiinid-ja-teised-ravimid 

    Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.

    Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada. Samuti suurendavad minestamise ja kukkumise riski kõrge palavik, tasakaaluhäired ja pearinglus. Selliste kõrvaltoimete ilmnemisel tuleks ka autojuhtimisest hoiduda.

    Sihtrühmad, keda kolme COVID-19 vaktsiiniga vaktsineeritakse, on erinevad, mis võib tähendada ka erinevat mõju ja aktiivsust kõrvaltoimetest teatamisel. Eeltoodud numbrite põhjal vaktsiine omavahel võrrelda ei saa.

    * vaktsiini ebaefektiivsus tähendab seda, kui inimene nakatub SARS-COV-2 viirusega pärast vaktsineerimiskuuri lõpetamist:

    7 päeva pärast Comirnaty (Pfizer) 2.doosi,

    14 päeva pärast COVID-19 Vaccine Moderna (Moderna) 2.doosi,

    15 päeva pärast VAXZEVRIA (AstraZeneca) 2.doosi.

    14 päeva pärast COVID-19 Vaccine Janssen (Janssen) ühte annust

    Kõrvaltoimetest teatamine

    Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks perearstile teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.

    Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.

    Ravimiamet avaldab teatud kõrvaltoimete kokkuvõtte igal nädalal oma kodulehel.