• English
  • Eesti

    Ravimituru ülevaade

    01.04.2021
    Printer-friendly version

    Ravimiameti poolt koostatud ravimistatistika põhineb Eestis tegevusluba omavate ravimite hulgimüüjate kvartaalsetel aruannetel. Humaanravimite statistikas arvestatakse ainult ravimite hulgimüüki üld- ja haiglaapteekidele ning teistele asutustele (hooldekodud, koolid jm).

    Hulgimüüjad

    01.01.2021 seisuga oli Eestis 63 tegevusluba omavat ravimite hulgimüügiga tegelevat ettevõtet, kellest kolmel oli vaid veterinaarravimite hulgimüügiõigus.

     20172018201920202021
    Hulgimüüjad (humaan- ja veterinaarravimid*)5862615960
    Hulgimüüjad (ainult veterinaarravimid)65333
    KOKKU6467646263

    *veterinaarravimite käitlemisõigus on vastava eritingimuse olemasolul

    2020. aastal müüsid humaanravimeid üld- ja haiglaapteekidele ning teistele asutustele 31 ravimite hulgimüügi õigust omavat ettevõtet. 81% humaanravimite turumahust moodustasid kolm suuremat hulgimüüjat: Tamro Eesti OÜ (32%), Magnum Medical OÜ (32%) ja Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ (17%). Neile järgnesid Baltfarma OÜ (6%), Roche Eesti OÜ (5%) ja Terviseamet (4%). Teiste hulgimüüjate osakaal oli väiksem, moodustades alla 5% turumahust.

    Humaanravimite turumaht

    Ravimituru maht on väljendatud hulgimüügi väljamüügi hindades (tootja hind + hulgimüügi juurdehindlus) ega sisalda käibemaksu.

    Inimestel kasutamiseks mõeldud ravimite turumaht on viimastel aastatel stabiilselt kasvanud ning aastal 2020 moodustas humaanravimite käive 359 miljonit eurot. Varasema aastaga võrreldes suurenes 2020. aastal ravimite turumaht 4,1%.


    Joonis 1. Humaanravimite turumaht aastatel 2016-2020

    Kõige enam väljastasid hulgimüüjad ravimeid üldapteekidele – 247,8 miljoni euro eest (69% turumahust). Müük haiglaapteekidele moodustas 30% (107,1 miljonit eurot) ning müük teistele asutustele 1% turumahust (3,8 miljonit euro).

    Retseptiravimite käive moodustas 86% ravimituru mahust. Käsimüügiravimite ja haiglapakendite osakaal oli tagasihoidlikum –  vastavalt 13% ja 1%.

    Kvartalite lõikes iseloomustab ravimiturgu sesoonsus: II ja IV kvartalis on retseptiravimite käive suurem kui I ja III kvartalis, käsimüügiravimite puhul võib täheldada aga käibe suurenemist I ja  IV kvartalis. 2020. aasta oli erakordne, kuna COVID-19 kriisi tõttu olid käibed suurenenud esimeses kvartalis enne piirangute kehtestamist. Selle võrra langes teise kvartali käive, kuna inimesed olid ravimeid rohkem varunud.


    Joonis 2. Retseptiravimite käive aastatel 2016-2020 kvartalite lõikes


    Joonis 3. Käsimüügiravimite käive aastatel 2016-2020 kvartalite lõikes

    Ravimituru jagunemine ja ravimite kasutamine

    2020. aastal moodustasid suurima osa ravimituru käibest kasvajavastased ja immunomoduleerivad ained (24%), järgnesid süsteemselt kasutatavad infektsioonivastased ained (12%) ning seedekulgla ja ainevahetuse ravimid (12%).


    Joonis 4. Humaanravimite käive ATC rühmade lõikes aastatel 2018-2020

    Lisaks käibele on ravimite kasutamise kirjeldamiseks võimalik kasutada ühikut defineeritud päevadoos tuhande elaniku kohta ööpäevas (DPD/1000/ööpäevas). See võimaldab sageli kirjeldada ravimite kasutamist paremini kui käive, mis võib olla suhteline, sõltudes näiteks geneeriliste ravimite turuletulekust, mis avaldab olulist mõju hindadele.

    Defineeritud päevadoos (DPD) on kokkuleppeline suurus, mis tähistab ravimi tavalist ööpäevast annust täiskasvanul vastavalt peamisele kasutamisnäidustusele.

    Defineeritud päevadoos tuhande elaniku kohta ööpäevas (DPD/1000/ööpäevas) näitab ravimi kasutamise intensiivsust populatsioonis – mitu inimest tuhandest võis igapäevaselt kasutada seda ravimit tavalises annuses. Selline meetod võimaldab ravimite kasutamist summeerida ja kõrvutada erinevaid ravimirühmasid  ning võrrelda teiste riikidega.

    Tulenevalt ravimi annustamise individuaalsusest, pole võimalik kõikidele ravimitele defineeritud päevadoosi määrata. Sel põhjusel ei kajastu joonisel nr 5 ATC rühmadesse „Taimsed ja ravimisarnased preparaadid“ ning “Varia” kuuluvad ravimid. Defineeritud päevadoos puudub ka enamikul dermatoloogias kasutatavatel ja kasvajavastastel ravimitel.

    DPD/1000/ööpäevas alusel kasutati 2020. aastal kõige enam kardiovaskulaarsüsteemi (450 DPD/1000/ööp), seedekulgla ja ainevahetuse (185 DPD/1000/ööp) ning närvisüsteemi ravimeid (142 DPD/1000/ööp).


    Joonis 5. Humaanravimite kasutamine aastatel 2018-2020 (defineeritud päevadoosides 1000 elaniku kohta ööpäevas)

    Enimkasutatud toimeaineteks olid retseptiravimitest ramipriil (55 DPD/1000/ööp), rosuvastatiin (41 DPD/1000/ööp) ja atorvastatiin (30 DPD/1000/ööp) ning käsimüügiravimitest atsetüülsalitsüülhappe ja magneesiumoksiidi kombinatsioon (41 DPD/1000/ööp), ibuprofeen (22 DPD/1000/ööp) ja ksülometasoliin (21 DPD/1000/ööp).

    Kokku turustati 2020. aastal Eestis 4409 erinevat ravimipakendit, erinevaid toimeaineid oli 1352.

    Täpsem info ravimite kasutamise kohta defineeritud päevadoosides on leitav siit.