• English
  • Eesti

    Ravimituru ülevaade

    12.06.2020
    Printer-friendly version

    Ravimiameti poolt koostatud ravimistatistika põhineb Eestis tegevusluba omavate ravimite hulgimüüjate kvartaalsetel aruannetel. Humaanravimite statistikas arvestatakse ainult ravimite hulgimüüki üld- ja haiglaapteekidele ning teistele asutustele (hooldekodud, koolid jm).

    Hulgimüüjad

    01.01.2020 seisuga oli Eestis 62 tegevusluba omavat ravimite hulgimüügiga tegelevat ettevõtet, kellest kolmel oli vaid veterinaarravimite hulgimüügiõigus.

     20162017201820192020
    Hulgimüüjad (humaan- ja veterinaarravimid*)5458626159
    Hulgimüüjad (ainult veterinaarravimid)66533
    KOKKU6064676462

    *veterinaarravimite käitlemisõigus on vastava eritingimuse olemasolul

    2019. aastal müüsid humaanravimeid üld- ja haiglaapteekidele ning teistele asutustele 30 ravimite hulgimüügi õigust omavat ettevõtet. 79% humaanravimite turumahust moodustasid kolm suuremat hulgimüüjat: Magnum Medical OÜ (29%), Tamro Eesti OÜ (29%) ja Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ (22%). Neile järgnesid Baltfarma OÜ (5%), Terviseamet (5%) ja Roche Eesti OÜ (5%). Teiste hulgimüüjate osakaal oli väiksem, moodustades alla 10% turumahust.

    Humaanravimite turumaht

    Ravimituru maht on väljendatud hulgimüügi väljamüügi hindades (tootja hind + hulgimüügi juurdehindlus) ega sisalda käibemaksu.

    Inimestel kasutamiseks mõeldud ravimite turumaht on viimastel aastatel stabiilselt kasvanud ning aastal 2019 moodustas humaanravimite käive 344 miljonit eurot. Varasema aastaga võrreldes suurenes 2019. aastal ravimite turumaht 5,8%.


    Joonis 1. Humaanravimite turumaht aastatel 2015-2019

    Kõige enam väljastasid hulgimüüjad ravimeid üldapteekidele – 240,4 miljoni euro eest (70% turumahust). Müük haiglaapteekidele moodustas 29% (100,3 miljonit eurot) ning müük teistele asutustele 1% turumahust (3,7 miljonit euro).

     Retseptiravimite käive moodustas 86% ravimituru mahust. Käsimüügiravimite ja haiglapakendite osakaal oli tagasihoidlikum –  vastavalt 13% ja 1%.

     Kvartalite lõikes iseloomustab ravimiturgu sesoonsus: II ja IV kvartalis on retseptiravimite käive suurem kui I ja III kvartalis, käsimüügiravimite puhul võib täheldada aga käibe suurenemist I ja  IV kvartalis.


    Joonis 2. Retseptiravimite käive aastatel 2015-2019 kvartalite lõikes


    Joonis 3. Käsimüügiravimite käive aastatel 2015-2019 kvartalite lõikes

    Ravimituru jagunemine ja ravimite kasutamine

    2019. aastal moodustasid suurima osa ravimituru käibest kasvajavastased ja immunomoduleerivad ained (22%), järgnesid süsteemselt kasutatavad infektsioonivastased ained (14%) ning seedekulgla ja ainevahetuse ravimid (11%).


    Joonis 4. Humaanravimite käive ATC rühmade lõikes aastatel 2017-2019

    Lisaks käibele on ravimite kasutamise kirjeldamiseks võimalik kasutada ühikut defineeritud päevadoos tuhande elaniku kohta ööpäevas (DPD/1000/ööpäevas). See võimaldab sageli kirjeldada ravimite kasutamist paremini kui käive, mis võib olla suhteline, sõltudes näiteks geneeriliste ravimite turuletulekust, mis avaldab olulist mõju hindadele.

    Defineeritud päevadoos (DPD) on kokkuleppeline suurus, mis tähistab ravimi tavalist ööpäevast annust täiskasvanul vastavalt peamisele kasutamisnäidustusele.

    Defineeritud päevadoos tuhande elaniku kohta ööpäevas (DPD/1000/ööpäevas) näitab ravimi kasutamise intensiivsust populatsioonis – mitu inimest tuhandest võis igapäevaselt kasutada seda ravimit tavalises annuses. Selline meetod võimaldab ravimite kasutamist summeerida ja kõrvutada erinevaid ravimirühmasid  ning võrrelda teiste riikidega.

    Tulenevalt ravimi annustamise individuaalsusest, pole võimalik kõikidele ravimitele defineeritud päevadoosi määrata. Sel põhjusel ei kajastu joonisel nr 5 ATC rühmadesse „Taimsed ja ravimisarnased preparaadid“ ning “Varia” kuuluvad ravimid. Defineeritud päevadoos puudub ka enamikul dermatoloogias kasutatavatel ja kasvajavastastel ravimitel.

    DPD/1000/ööpäevas alusel kasutati 2019. aastal kõige enam kardiovaskulaarsüsteemi (430 DPD/1000/ööp), seedekulgla ja ainevahetuse (177 DPD/1000/ööp) ning närvisüsteemi ravimeid (134 DPD/1000/ööp).


    Joonis 5. Humaanravimite kasutamine aastatel 2017-2019 (defineeritud päevadoosides 1000 elaniku kohta ööpäevas)

    Enimkasutatud toimeaineteks olid retseptiravimitest ramipriil (54 DPD/1000/ööp), rosuvastatiin (35 DPD/1000/ööp) ja amlodipiin (26 DPD/1000/ööp) ning käsimüügiravimitest atsetüülsalitsüülhappe ja magneesiumoksiidi kombinatsioon (41 DPD/1000/ööp), ibuprofeen (22 DPD/1000/ööp) ja ksülometasoliin (21 DPD/1000/ööp).

    Kokku turustati 2019. aastal Eestis 4370 erinevat ravimipakendit, erinevaid toimeaineid oli 1245.

    Täpsem info ravimite kasutamise kohta defineeritud päevadoosides on leitav meie veebilehel: 

    Täpsem info ravimite kasutamise kohta defineeritud päevadoosides on leitav siit.