• English
  • Eesti

    Kliiniliste uuringute info arstile

    01.10.2019
    Printer-friendly version

    Kliinilised uuringud 
    Ravimiseadus reguleerib kahte tüüpi uuringute läbiviimist: eeskätt kliiniliste uuringute läbiviimist, aga defineerib ka uuringuid, mida müügiloa hoidjad sageli nimetavad kogemusprogrammiks või teabekogumisprogrammiks. Tegemist on olemuselt erinevate uuringutega ja neile rakenduvad erinevad nõuded.

    Kliiniliseks uuringuks ei loeta uuringut, mille käigus ei ole ette nähtud muutusi osaleja ravis ja arstlikus jälgimises ega alustata uue ravimi kasutamist, vaid kogutakse igapäevase meditsiinipraktika käigus andmeid ravimi omaduste kohta. Sellise uuringu teostamiseks on vaja meditsiinieetika komitee kooskõlastust.

    Enne teabekogumise programmi alustamist tuleb veenduda, et selle osaks ei ole uue ravi alustamine või ravi muutmine ning patsientidele ei tehta diagnostilisi või jälgimisega seotud lisaprotseduure. Kõiki uuringuid ja teabekogumise programme, mille osaks on uue ravi alustamine või ravi muutmine, loetakse kliinilisteks uuringuteks.

    Ravimi kliiniline uuring on ravimite kasutamine inimesel või veterinaarravimite kasutamine loomal andmete kogumiseks ravimi toime, kõrvaltoime, imendumise, jaotumise, muutumise, väljutamise, efektiivsuse ja ohutuse kohta.

    Ravimite kliinilised uuringud on kaasaegse arstiteaduse lahutamatu osa. Ravimite kliinilisi uuringuid viiakse Eestis läbi paljudel erialadel (vt kliiniliste uuringute statistika).
    Kliinilised uuringud võivad hõlmata nii esmakordset uue ravimi manustamist inimesele, kui ka juba kasutusel olevate ravimitega tehtavaid kliinilisi uuringuid. Enne kui ravim jõuab kliiniliste uuringuteni, peavad olemas olema andmed ravimi kvaliteedi ja mitte-kliiniliste uuringute (labori-ja loomkatsed) kohta.

    Ravimi kliinilise uuringu alguseks loetakse teabe avalikustamist uuringu toimumise kohta võimalikele uuringus osalejatele, veterinaarravimi kliinilise uuringu puhul looma omanikule, või uuringuga seotud toimingute teostamist.

    Ravimi kliinilise uuringu alustamiseks tuleb teha täpne kava (uuringuplaan) ning taotleda meditsiinieetika komitee kooskõlastust ja Ravimiameti nõusolekut.

    Ravimiamet hindab kliiniliste uuringute taotlusi, kliiniliste uuringute oluliste muudatuste taotlusi ning kõrvaltoimeteatisi kliinilistest uuringutest, et ära hoida uuringuid, mis on inimeste tervisele ohtlikud või millel ei ole teaduslikku väärtust. Ravimiamet kontrollib, kas kliinilisi uuringuid viiakse läbi vastavalt õigusaktide nõuetele ja ICH kliiniliste uuringute heade tavade juhtnööridele. Kontrollimise käigus vaadatakse, kas uuringus osalejate heaolu, ohutus ja õigused on kaitstud ning uuringus kogutud andmed usaldusväärsed. Kliinilistele uuringutele, mis viiakse läbi uudsete ravimitega, on Euroopa Komisjon loonud eraldi GCP juhendi.

    Kliiniliste uuringute läbiviimist reguleerib ravimiseadus ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri määrused:

    Kliiniliste uuringute meditsiinieetika komitee töökord, kooskõlastuse saamiseks esitatavate andmete loetelu, komitee otsuse tegemise kord ja kooskõlastuse avalduse vorm*

    Ravimi kliinilise uuringu käigus ilmnenud tõsistest kõrvalnähtudest teatamise kord

    Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimused ja kord

    Küsimuste lahendamisel, mis ei ole reguleeritud Eesti õigusaktidega, lähtutakse ICH kliiniliste uuringute heade tavade juhtnööridest.


    Müügiloaga ravimite kliinilised andmed on avalikud

    Alates 20.10.2016 saab tutvuda ravimifirmade poolt EMA-le müügiloa saamiseks esitatud kliiniliste andmetega, sh teabega ravimuuringutes kasutatud meetodite ja uuringutulemuste kohta.

    Andmete avalikustamisega saavad patsiendid ja tervishoiutöötajad rohkem teavet ravimite müügiloa andmise tausta kohta ja teadlased neid andmeid hõlpsamini sõltumatu analüüsi tegemiseks kasutada.

    Veebilehel https://clinicaldata.ema.europa.eu on kõikide alates 01.01.2015 (k.a) EMA-le esitatud esmaste müügiloa taotluste ja pärast 01.07.2015 (k.a) esitatud müügiloa uuendamiste ning näidustuste muutmise taotluste kliinilised andmed. Andmed avalikustatakse peale Euroopa Komisjoni otsust müügiloa andmise kohta. Need avalikustatakse ka siis, kui müügiloa taotlus võetakse tagasi enne EMA arvamuse väljastamist.

     

    Kliinilises uuringus kasutatavad ravimid ja turvaelementide kontrollimise kohustus

    Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/161 artikkel 25 punkt 4 c kohaselt on apteekidel kohustus müügiloaga kliinilise uuringu ravimitel (uuritav või täiendavad ravimid) ainulaadset identifikaatorit kontrollida ja kasutuselt kõrvaldada.

    Euroopa Komisjoni juhiste kohaselt ei kohaldata turvaelementide nõuet kliinilises uuringus kasutataval müügiloaga ravimil vaid juhul, kui ravimi tootmisel on teada, et seda kasutatakse üksnes kliinilises uuringus.


    Millega uuringuravimite tarnimisel arvestada?

    Ravimiseadus lubab uuringuravimeid uuringukeskusesse viia otse, st hulgimüüja vahenduseta või läbi hulgimüüja. Hulgimüüjal ei ole kohustust kliinilises uuringus kasutatavate müügiloaga ravimite ehtsust kontrollida. Seega võib uuringu sponsor selliste ravimite turvaelementide kontrolli ja ainulaadse identifikaatori kasutuselt kõrvaldamist korraldada mitmeti:

    -              kui uuringukeskuses on ravimite vastuvõtjaks ja väljastajaks haiglaapteek, siis teeb kliinilises uuringus kasutatavate müügiloaga ravimite ehtsuse kontrolli ja ainulaadse identifikaatori kõrvaldamise haiglaapteek;

    -              kui kliinilises uuringus kasutatavad täiendavad ravimid ostetakse üldapteegist, siis täidab neid kohustusi üldapteek;

    -              kui uuringuravimid liiguvad otse uuringukeskusesse, kuid seal puudub apteek, on võimalik ravimite ehtsust kontrollida ja ainulaadne identifikaator kasutuselt kõrvaldada kasutades Ravimite Ehtsuse Kontrolli Sihtasutuse (REKS) veebilahendust (täpsem info REKS kodulehel).  

    Täiendav teave turvaturvaelementide kohta on leitav siit.

     

    GMO kasutamine kliinilistes uuringutes

    Geneetiliselt muundatud organismide kasutamiseks kliinilistes uuringutes on vajalik nii Ravimiameti kui ka Geenitehnoloogiakomisjoni luba. Selleks tuleb Ravimiametile esitada koos tavapärase kliinilise uuringu taotlusega Euroopa komisjoni GMO ühise taotluse, mille Ravimiamet edastab geenitehnoloogiakomisjonile hinnangu andmiseks. Otsus kliinilise uuringu heakskiitmise üle tehakse geneetiliselt muundatud organismi kasutamise puhul 90 päeva jooksul.

    Ülevaade Euroopa Liidu riikide nõuetest GMO-d sisaldavatele kliinilistele uuringutele:

    https://ec.europa.eu/health/human-use/advanced-therapies/gmo_investiganional_en

    Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus:

    https://www.riigiteataja.ee/akt/742762

    Eestis on heaks kiitnud järgnevad geneetiliselt muundatud organismide kasutamist kliinilistes uuringutes puudutavad dokumendid:

    Good Practice document (for assessment of genetically modified cells with retro/lentiviral vectors):
    https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/files/advtherapies/docs/gmcells_gp_en.pdf

    Common application form (for genetically modified cells with retro/lentiviral vectors):
    https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/files/advtherapies/2018_gmcells_caf_en.pdf

    Q&A: https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/files/orphanmp/doc/2018_qa_atmps_en.pdf

    ATMP hea kliinlise tava juhend (ATMP GCP): https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/files/eudralex/vol-10/atmp_guidelines_en.pdf

    Akadeemilised uuringud

    Kliinilised ravimiuuringud jagunevad algataja järgi:

    • ravimitööstuse algatatud uuringud;
    • akadeemilised uuringud (ehk algatajaks on teadus- või tervishoiuasutus, arst või teadlane).

    Enne turuletulekut on vaja veenduda, et ravimid toimivad ja on piisavalt ohutud. Selles etapis on kliiniliste uuringute tegemine enamasti ravimitootja pärusmaa ning vaja on tõestada, et valdavalt platseebo kasutamisega on uus ravim efektiivsem ja kõrvaltoimed on talutavad.

    Müügiloa saamise ajaks ei ole ravimitööstusel tehtud just palju uuringuid, mis võrdleksid ravimeid omavahel või ravimeid teiste meetoditega (nt kirurgiline sekkumine, psühhoteraapia, elustiili muutus jne), aga just seda teavet on vaja igapäevaste raviotsuste ja riiklike tervishoiuotsuste tegemisel ning selliste võrdlusuuringute tegemisel on oluline roll akadeemilistel kliinilistel ravimiuuringutel. Lisaks on akadeemilistel uuringutel ka teatav kontrollifunktsioon - kommertsuuringutest saadava teabe tasakaalustamine.

    Uuringu planeerimine ja uuringuplaani kirjutamine (hüpotees, uuringu teaduslik väärtus ja kliiniline tähtsus, ajakava, ressursid, disain, eetilised aspektid, statistika, monitooring, ohutuse jälgimine jne) ei ole arstide igapäevatöö ning võib olla seetõttu keeruline ja aeganõudev. Eestis algatatakse pea igal aastal mõni akadeemiline uuring.

    Akadeemiliste kliiniliste uuringute läbiviimise hõlbustamiseks ja headele kliinilistele tavadele vastavuse tagamiseks on Ravimiamet koostanud mõned näidisvormid (need on üksnes juhiseks ja neid võib vajadusel kohandada):

    Uuringuplaani vorm (inglise keeles)

    Uuringus osalejate sõelumise register

    Uuringus osalejate kaasamise ja identifitseerimise loend

    Algdokumentide loend

    Allkirjaleht

    Temperatuuri dokumenteerimise leht

    Kliiniliste uuringute läbiviimisel tuleb järgida kõiki siin toodud nõudeid sõltumata sellest, kes on uuringu algataja. Ainsa erisusena on akadeemilise uuringu algataja vabastatud riigilõivust ja erialase hindamise tasust, eeldusel, et teostaja ei saa uuritava ravimi tootjalt rahalist või muud tasu uuringu teostamise eest. Akadeemiliste uuringute puhul on kõrvaltoimetest teatamise süsteem sama nagu muudel uuringutel, kuid Ravimiamet saab aidata uurijaid kõrvaltoime teate saatmisel EudraVigilance andmebaasi.

     

    Kliinilise uuringu algatamisel on täpsem info leitav siit.

    Vaata ka:

    Kliiniliste uuringute statistika
    Ravimite kliinilised uuringud 2006 - konverentsi materjalid
    Käimasolevad kliinilised uuringud seisuga 01.10.2019
    Euroopa Liidu kliiniliste uuringute register

    Teavet kliiniliste uuringute kohta saab aadressil clinical.trials@ravimiamet.ee või telefonil 737 4140.