• English
  • Eesti

    Rakkude, kudede ja elundite 2013. aasta käitlemisandmete kokkuvõte

    16.06.2014
    Printer-friendly version

    Ülevaade 2013. aasta rakkude, kudede ja elundite käitlemisest on koostatud rakkude, kudede ja elundite käitlejate esitatud aastaaruannete põhjal ja katab kõiki käitlemistegevusi.
    2013. aasta 31. detsembri seisuga on Ravimiamet välja andnud seitse rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusluba, mis neljal juhul katsid enam kui ühe tegevusala. Käitlemise valdkondadest (käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüüpidest) annab ülevaate joonis 1. Kõige rohkem on Eestis sugurakkude ja embrüote käitlejaid (5).

    Joonis 1. Käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüübid seisuga 31.12.2013. Number näitab käitlejate arvu, kes seda tüüpi rakku, kude või elundit käitlevad.

    Üldised mõisted:

    Rakkude, kudede ja elundite käitleja on eriarstiabi osutaja, kellele on väljastatud rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusluba.
    Käitlemine rakkude, kudede ja elundite kontekstis on nende hankimine (doonorite valik ja eemaldamine siirdamise eesmärgil), kodeerimine, märgistamine, uurimine, säilitamine, töötlemine, pakendamine, ladustamine, vabastamine ja väljastamine.

    RAKKUDE KÄITLEMINE

    Vereloometüvirakkude käitlemine

    Vereloometüvirakkude käitlemise luba on Eestis kahel kliinikul (Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum ja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla). Andmed vereloometüvirakkude (luuüdi – ja perifeerse vere tüvirakkude) käitlemise kohta Eestis 2013. aastal on toodud tabelis 1.

    Tabel 1. Vereloometüvirakkude käitlemine 2013. aastal

    Donatsioonide arv*

     Käitleja donatsioonidImporditud donatsioonid
    Luuüdi tüvirakud10
    Perifeerse vere tüvirakud508
    Terapeutilised rakud41
       
    Käideldud produktide arv**  
     Käitleja donatsioonidImporditud donatsioonid
    Käideldud produktide arv
    Luuüdi tüvirakud10
    Perifeerse vere tüvirakud22312
    Terapeutilised rakud66
       
    Vabastatud produktide arv
    Luuüdi tüvirakud10
    Perifeerse vere tüvirakud21912
    Terapeutilised rakud66
       
    Kasutusse väljastatud produktide arv
    Luuüdi tüvirakud10
    Perifeerse vere tüvirakud1208
    Terapeutilised rakud32
       
    Hävitatud produktid
    Luuüdi tüvirakud00
    Perifeerse vere tüvirakud260
    Terapeutilised rakud00

    * Perifeerse vere tüvirakkude puhul loetakse ühe mobilisatsiooni käigus järjestikustel päevadel toimunud afereese üheks donatsiooniks
    ** Ühe donatsiooni käigus saadud kuid mitmesse pakendisse pakendatud produkte loetakse erinevateks produktideks

     

    Sugurakkude ja embrüote käitlemine

    Sugurakkude käitlejaid on Eestis viis (Tartus: Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum ja AS Kliinik Elite ning Tallinnas: aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Nova Vita Kliinik ja BioEximi OÜ).
    Kunstliku viljastamise protseduure on erinevaid, enam kasutatumad on IUI, IVF, ICSI ja FET.

    IUI - inseminatsioon (intrauterine insemination) hõlmab laboratoorseid toiminguid, et eraldada spermast elujõulisemad seemnerakud, mis siirdatakse naise emakasse ovulatsiooni perioodil.
    IUI puhul kasutatakse munarakkude viljastamiseks kas doonori või partneri seemnerakke.

    IVF - munarakkude kehaväline viljastamine (in vitro fertilisation) protseduuri käigus eemaldatakse munarakud munasarjadest ja viljastatakse seemnerakkudega laboritingimustes. Inkubaatoris arenenud viljastunud munarakk/munarakud (embrüo(d)) siirdatakse tagasi naise emakasse.

    ICSI - seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon (intra-cytoplasmic sperm injection) ehk seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon tähendab ühe seemneraku viimist otse munarakku laboritingimustes. Pärast munaraku viljastumist kantakse viljastunud munarakk (embrüo) tagasi naise emakasse. ICSI kasutatakse mehepoolse viljatuse korral. Selle puhul on võimalik munarakk viljastada kui spermast on võimalik kätte saada väga väike arv seemnerakke või kui spermas puuduvad seemnerakud ning neid tuleb munanditest eraldada.

    FET - külmutatud embrüote siirdamine (frozen embryo transfer) – laboritingimustes loodud ja külmutatud embrüo ülessulatamine ja naise emakasse kandmine.

    Tabel 2. Kunstliku viljastamise protseduurid partnerannetuse korral 2013. aastal.

    Sugurakkude ja embrüote käitlemine – partnerannetus

     Viljastamise meetod KOKKU
     IUIIVFICSIFETmuu
    Viljatusravi läbinud paaride arv10352083353211989
    Hangitud munarakkude arv     19463
    Hangitud spermadooside arv     1716
    Teostatud IUI tsüklite arv142    142
    Loodud või sulatatud (FET) embrüote (või sügootide) arv 408865273009713631
    Siirdamiseks kasutatud embrüote (või sügootide) arv 8691660122923760
    Embrüote (või sügootide) siirdamiste/ülekandmiste arv 522102871312264

    muu – viljastamine testikulaarsest koest eraldatud seemnerakkudega

    Tabel 3. Kunstliku viljastamise protseduurid sperma doonorluse korral 2013. aastal.

    Sugurakkude ja embrüote käitlemine - sperma doonorlus*

     Viljastamise meetodKOKKU
     IUIIVFICSIFET
    Eesti doonorite annetatud spermadooside arv    3638
    Väljastpoolt Eestit toodud spermadooside arv    0
    Viljatusravi läbinud retsipientide arv66525624198
    Teostatud IUI tsüklite arv88   88
    Loodud või sulatatud (FET) embrüote (või sügootide) arv 5335282151276
    Siirdamiseks kasutatud embrüote (või sügootide) arv 11713485336
    Embrüote (või sügootide) siirdamiste/ülekandmiste arv 717743191

     

    *Sperma doonorluse korral kasutatakse doonori annetatud spermast puhastatud seemnerakke

    Tabel 4. Kunstliku viljastamise protseduurid munaraku doonorluse korral 2013. aastal.

    Sugurakkude ja embrüote käitlemine - munarakkude doonorlus

     Viljastamise meetodKOKKU
     IVFICSIFET
    Annetatud munarakkude arv   1267
    Loodud või sulatatud (FET) embrüote (või sügootide) arv4993192051023
    Siirdamiseks kasutatud embrüote (või sügootide) arv748185240
    Viljatusravi läbinud retsipientide arv434141125
    Embrüote (või sügootide) siirdamiste/ülekandmiste arv414245128

    Siirdamata embrüod võib hilisemaks kasutamiseks külmutada või juhul kui patsient seda ei soovi, siis kas hävitada või annetada teisele viljatule paarile.

    Tabel 5. Sugurakkude ja embrüote käitlemine - munarakkude ja seemnerakkude doonorlus

     Viljastamise meetodKOKKU
     IVFICSIFET
    Annetatud munarakkude arv   822
    Loodud või sulatatud (FET) embrüote (või sügootide) arv4517256579
    Siirdamiseks kasutatud embrüote (või sügootide) arv591331103
    Viljatusravi läbinud retsipientide arv3081351
    Embrüote (või sügootide) siirdamiste/ülekandmiste arv3171452

    Tabel 6. Kunstliku viljastamise protseduurid 2013. aastal.

    Sugurakkude ja embrüote käitlemine - embrüote doonorlus

     Arv
    Annetatud embrüote arv158
    Ülekantud/siirdatud embrüote arv48
    Viljatusravi läbinud retsipientide arv15
    Embrüote siirdamiste/ülekandmiste arv26

     

    KUDEDE KÄITLEMINE

    Kasutatud mõisted:

    • Käideldud koed näitab käideldud kudede ühikuid, hoolimata sellest, kas nad on vabastatud / väljastatud kasutusse või mitte. Hõlmab ka aruande aastale eelnenud aastal ladustatud kudede käitlemist.
    • Eemaldamine on üks osa hankimise protsessist, mille kaudu tehakse kude kättesaadavaks edasiseks töötlemiseks.
    • Töötlemine on koe siirdamiseks sobivasse vormi viimine (terve luu, osa luust, luu täitematerjal, vaskulaarkoe puhul terve soon, osa soonest, vm).
    • Ladustamine iseloomustab kudede arvu, mida ei ole 31. detsembriks siirdamiseks väljastatud ega hävitatud.

    Surnud koedoonoreid oli Eestis 2013. aastal 29 ja elusdoonoreid 164.

    Alates aastast 2013 esitab Ravimiamet kudede käitlemisandmete tabelites ka donatsioonide arvud ja eemaldatud kudede arvud jaotatuna elus ja surnud doonorite vahel.

     

    Skeletisüsteemi kudede käitlemine

    Eestis käitles 2013. aastal skeletisüsteemi kudesid (nt luukude, kõhr, kõõlused/ligamendid) kolm kliinikut (Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla ja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla). Käideldud ja kasutamiseks vabastatud skeletisüsteemi koed väljastatakse ka teistele siirdamist läbi viivatele eriarstiabi osutajatele.

    Skeletisüsteemi kudede käitlemisest Eestis annab ülevaate joonis 2.

    Joonis 2. Skeletisüsteemi kudede käitlemisega seotud tegevused aastal 2013 Eestis. Üks ühik on eraldi pakendatud siirik (näiteks üks reieluupähik, üks demineraliseeritud luu ühik, üks konteiner luupuru, üks luu lapp (femoral strut), üks osteokondraalne allosiirik, üks eraldi pakendatud kõõlus või osa kõõlusest).

    Rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusluba peab olema ka demineraliseeritud luukoe käitlemiseks. See tähendab, et sellise koe Eestisse toomiseks peab olema nimetatud tegevusluba ning Ravimiametit tuleb sisseveost teavitada.
    2013. aastal Ravimiametile ühtegi sisseveo teavitust demineraliseeritud luukoe sissetoomisest ei esitatud.

    Vaskulaarkoe käitlemine

    Vaskulaarkoe käitlemise luba oli 2013. aastal Eestis kolmel kliinikul (Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla).

    Ülevaate vaskulaarkoe käitlemise kohta Eestis annab joonis 3.

    Joonis 3. Vaskulaarkoe käitlemisega seotud tegevused Eestis aastal 2013. Üks ühik on üks eraldi pakendatud siirik (näiteks üks pakend sisaldab ühte või mitme pikkusega veresoont).

     

    Silma sarvkesta ja amnionimembraani käitlemine

    Silma sarvkesta ja amnionimembraani käitlemise luba on Eestis kahel kliinikul (Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum ja aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla).

    Silma sarvkesta käitlemist Eesti iseloomustab joonis 4 ja amnionimembraani käitlemist joonis 5.

    Joonis 4. Silma sarvkesta käitlemine Eestis aastal 2013. Üks ühik on üks eraldi pakendatud siirik.

    Joonis 5. Amnionimembraani käitlemine Eestis aastal 2013. Üks ühik on ühes konteineris olev kude, hoolimata, kui suure koe piirkonnaga on tegemist.

     

    ELUNDITE KÄITLEMINE

    Elundite käitlemine Eestis 2013. aastal hõlmas neerude, maksa, kopsude, südame ja kõhunäärme käitlemist. Eestis käitles 2013. aastal elundeid kaks kliinikut (Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum ja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla).

    Surnud elundidoonoreid oli Eestis 2013. aastal 32 ja elusdoonoreid 1.

    Alates aastast 2013 esitab Ravimiamet elundite käitlemisandmetes ka donatsioonide arvud ja eemaldatud elundite arvud.

    Elundite eemaldamistest ja nende retsipientidest annab ülevaate tabel 7.

    Tabel 7. Elundite käitlemine aastal 2013.

    Neeru annetuste arv - elusdoonorid1
    Eemaldatud neerude arv - elusdoonorid1
    Neeru annetuste arv - surnud doonorid30
    Eemaldatud neerude arv - surnud doonorid59
    Neerude sissevedu2
    Neerude väljavedu12
    Retsipientide arv48
      
    Maksa  annetuste arv15
    Eemaldatud maksade arv15
    Maksa sissevedu0
    Maksa väljavedu6
    Retsipientide arv9
      
    Kopsu annetuste arv5
    Eemaldatud kopsude arv10
    Kopsude sissevedu0
    Kopsude väljavedu4
    Retsipientide arv3
      
    Südame annetuste arv10
    Eemaldatud südamete arv10
    Südame sissevedu0
    Südame väljavedu10
    Retsipientide arv0
      
    Kõhunäärme annetuste arv5
    Eemaldatud kõhunäärmete arv5
    Kõhunäärmete sissevedu0
    Kõhunäärmete väljavedu5
    Retsipientide arv0

    Ravimiamet tänab kõiki käitlejaid koostöö eest!

    juuni 2014