• English
  • Eesti
    UudisedUudised

    2015. aastal laekunud ravimi kõrvaltoime teatised

    03.02.2016
    Printer-friendly version

    Ravimiametile laekus 2015. aastal 229 ravimi kõrvaltoime teatist, milles kirjeldati 669 võimalikku kõrvaltoimet.

    Kes 2015 a. teatisi saatsid?
    Kõrvaltoime teatised tervishoiutöötajatelt
    Kõrvaltoimete tõsidus ja seos ravimiga
    Ravimite seniteadmata võimalikud kõrvaltoimed
    Vaktsiinide kõrvaltoimed
    Kõrvaltoime teatised patsientidelt
    Kuidas teatada kõrvaltoimest

    Kes 2015 a. teatisi saatsid?

    - 181 teatist meditsiinitöötajatelt (76 edastati Ravimiametile, 100 ravimi müügiloa hoidjale ja 5 juhul edastati teatis mõlemale)

    - 48 teatist patsientidelt (35 Ravimiametile, neist 1 juhul proviisori abiga ning 13 teatist ravimi müügiloa hoidjale)

    Kõrvaltoime teatised tervishoiutöötajatelt

    Ravimiametile laekus 2015. aastal tervishoiutöötajatelt 181 teatist:

    Eri- ja üldarstid, kooliarstid – 57

    Perearstid, kooliõde/arst – 22

    Meditsiiniõed – 2

    Müügiloa hoidja edastas  Ravimiametile tervishoiutöötajatelt 100 teatist.

    Ravimiametile laekus tervishoiuasutustest ja koolidest 79 teatist:

    SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla – 23

    Perearstikeskustest – 21

    SA TÜ Kliinikum – 11

    AS Ida-Tallinna Keskhaigla – 11

    AS Rakvere Haigla – 2

    SA Pärnu Haigla – 2

    SA Ida-Viru Keskhaigla – 2

    SA Tallinna Lastehaigla – 2

    AS Lõuna-Eesti Haigla – 1

    AS Lääne-Tallinna Keskhaigla – 1

    AS Põlva Haigla – 1

    Valga Haigla AS – 1

    Koolidest – 1

    Kõrvaltoimete tõsidus ja seos ravimiga

    Kõrvaltoime (KT) teatiste jaotumine tõsiduse järgi:

     

    Teatiste arv kokku

    Tõsist KT sisaldavate teatiste arv

    Teatises kirjeldatud võimalike KT arv

    Nendest tõsiseid KT

    Nendest mittetõsiseid KT

    Kokku

    229

    157 (68,6%)

    677*

    295 (43,6%)

    382 (56,4%)

    Ravimid

    187

    150 (80,2%)

    522

    287 (55%)

    235 (45%)

    Vaktsiinid

    42

    7 (16,7%)

    155

    8 (5,2%)

    147 (94,8%)

    *Ühes teatises kirjeldatakse sageli mitut kõrvaltoimet.

    Tõsisteks kõrvaltoimeteks liigitakse järgmised reaktsioonid:

    • ravimitest põhjustatud surmajuhtumid,
    • eluohtlikud reaktsioonid ravimite manustamisel (termin „eluohtlik“ tähendab antud juhul seda, et reaktsiooni ajal oli patsiendi seisund eluohtlik, mitte et reaktsioon võiks hüpoteetiliselt olla eluohtlik, kui ta oleks tõsisem),
    • püsivaid tervisehäireid tekitanud reaktsioonid ja kõrvaltoimed (sh invaliidsus),
    • töövõimetust põhjustanud ravimite kõrvaltoimed,
    • haiglaravi vajanud või seda pikendanud reaktsioonid ravimitele,
    • haiguse kestust ja kulgu mõjutanud kõrvaltoimed,
    • ravimite koostoimetest tingitud reaktsioonid,
    • ravimitest põhjustatud väärarengud,
    • ravimsõltuvuse teke,
    • muud tõsised või meditsiiniliselt olulised reaktsioonid ravimitele.

    Kõrvaltoime ja ravimi vaheline seos

    Seos ravimiga võimalik

    Ravimiametile laekunud teatisi hinnati Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kriteeriumidele* vastavalt. 229 teatisest 181 puhul oli seos ravimiga võimalik:

    • 3 puhul oli seos ravimiga kindel
    • 57 puhul oli seos ravimiga tõenäoline
    • 121 puhul oli seos ravimiga võimalik

    Seos ravimiga ebatõenäoline

    Ülejäänud 48 teatise puhul oli seos ravimiga ebatõenäoline, seos puudus või olid teatisel andmed puudulikud, mistõttu need teatised on edasisest kokkuvõttest välja jäetud:

    • 6 juhul oli seos ravimiga ebatõenäoline;  
    • 25 juhul ei olnud juhtum ravimiga seotud;
    • 17 juhul ei saanud juhtumit hinnata, sest puudus seose hindamiseks vajalik minimaalne teave.  

    48 teatisest, mille puhul seos reaktsiooni ja ravimi vahel on hinnatud ebatõenäoliseks või mitteseotuks, on 36 teatises kirjeldatud ühte või enamat tõsist kõrvaltoimet. 4 teatises kirjeldati surmaga lõppenud juhte.

    Nende juhtude korral esinesid teised riskifaktorid ja kaasuvad haigused või olid andmed puudulikud, et seost adekvaatselt hinnata.

    * WHO põhjusliku seose kriteeriumide kohta loe siit.

    Kõrvaltoimete liigitamine tõsiseks/mittetõsiseks:

    181-st kõrvaltoime teatisest, mille puhul oli ravimi ja kõrvaltoime vaheline seos kindel, tõenäoline või vähemalt võimalik, sisaldasid:

    • 112 teatist tõsist kõrvaltoimet (61,9%), neist 106 teatist ravimitele ja 6 vaktsiinidele
    • 69 teatist sisaldas (38,1%) vähemalt ühte mittetõsist kõrvaltoimet (34 teatist ravimitele ja 35 vaktsiinidele)

    Ravimite tõsised kõrvaltoimed

    Tähelepanu! järgnevalt toodud võimalike kõrvaltoimete ja ravimite vahelise seose interpreteerimisel peab olema ettevaatlik, sest mainitud kõrvaltoimed ei pruugi olla ravimist tingitud ning nende andmete põhjal ei tohi erinevaid ravimeid omavahel võrrelda.

    Kõrvaltoime teatises esitatud andmed ei pruugi olla piisavad reaktsiooni hindamiseks ja lõplike järelduste tegemiseks.

    Ravimi kõrvaltoimetest teatamine sõltub paljudest teguritest, nt sellest, kui laialdaselt ravimit kasutatakse, kui pikaajaliselt on ravim juba kasutusel olnud, samuti meedia huvist ravimi vastu ja arstide suhtumisest teatiste saatmisse. Seetõttu kajastavad esitatud andmed ainult osa ravimi kasutamisel ilmnevatest kõrvaltoimetest ja ainult Eesti andmete alusel ei saa tuletada tegelikku kõrvaltoimete esinemissagedust.

    Surmaga lõppenud reaktsioonid, mille puhul seost ravimi ja reaktsiooni vahel ei saa välistada

    2015 a. teatati 12 korral surmaga lõppenud reaktsioonidest, mille puhul seost ravimi ja reaktsiooni vahel ei saa välistada. Neist 7 teatist  edastati müügiloa hoidjate vahendusel ja 5 arstidelt.

    7 teatist olid seotud tromboosivastaste ainete rühma kuuluvate ravimitega (2 dabigatraaneteksilaadile, 2 varfariinile, 2 naatriumenoksapariinile ja 1 apiksabaanile). Enamikul surmaga lõppenud juhtudest oli tegemist raskes üldseisundis või tüsistunud raskete kaasuvate haigustega patsientidega, kelle raviks kasutati mitmeid tugevatoimelisi ravimeid.

    Esitatud üksikjuhtude põhjal ei saa ravimeid omavahel võrrelda ega põhjapanevaid järeldusi teha.

    Kõrvaltoimed ravimrühmade kaupa

    Alljärgnev kokkuvõte on ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoime teatiste kohta, mille puhul ravimi ja kõrvaltoime vaheline seos on hinnatud vähemalt võimalikuks.

    ATC kood

    Ravimrühm

    Tõsiste teatiste arv

    Mittetõsiste teatiste arv

    A10

    Diabeedi raviks kasutatavad ained

    2

    0

    B01

    Tromboosivastased ained

    25

    0

    B01 + M01a

    Tromboosivastased ained + mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained*

    1

    0

    B01 + M01 + C10

    Tromboosivastased ained + mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained + lipiidisisaldust muutvad ained

    1

    0

    B03

    Aneemiavastased preparaadid

    0

    1

    B05

    Vereasendajad ja perfusioonilahused

    0

    1

    C01B

    Antiarütmikumid, I ja III klass

    2

    0

    C02 + L03

    Hüpertensioonivastased ained + immunostimulaatorid

    1

    0

    C07

    Beetablokaatorid

    1

    1

    C09

    Reniin-angiotensiinsüsteemi toimivad ained

    1

    3

    C10

    Lipiidisisaldust muutvad ained

    1

    2

    D01

    Seenevastased ained dermatoloogiliseks kasutamiseks

    0

    1

    D10

    Aknevastased preparaadid

    2

    1

    G01

    Günekoloogias kasutatavad antiseptilised ja infektsioonivastased ained

    0

    2

    G02

    Teised günekoloogias kasutatavad ained

    5

    0

    G03

    Suguhormoonid ja genitaalsüsteemi modulaatorid

    5

    1

    H01

    Hüpofüüsi ja hüpotalamuse hormoonid ja nende analoogid

    1

    0

    H02

    Kortikosteroidid süsteemseks kasutamiseks

    1

    1

    H03

    Kilpnäärme ravi

    0

    1

    J01

    Antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks

    3

    3

    J05

    Viirusvastased ained süsteemseks kasutamiseks

    1

    0

    J06

    Immuunseerumid ja immunoglobuliinid

    1

    1

    J07

    Vaktsiinid**

    6

    35

    L01

    Kasvajavastased ained***

    19

    0

    L03

    Immunostimulaatorid

    3

    1

    L04

    Immunosupressandid

    10

    2

    L04 + L01 + B01

    Immunosupressandid + kasvajavastased ained + Tromboosivastased ained

    1

    0

    L04 + M01

    Immunosupressandid + mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained

    1

    0

    L04 + H02

    Immunosupressandid + kortikosteroidid süsteemseks kasutamiseks

    2

    0

    M01

    Mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained

    2

    4

    M01 + H02

    Mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained + kortikosteroidid süsteemseks kasutamiseks

    1

    0

    M01 + A07

    Mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained + kõhulahtisuse-, soolepõletiku- ja sooleinfektsioonivastased ained

    1

    0

    M05

    Luuhaiguste raviks kasutatavad ained

    3

    0

    N02

    Analgeetikumid

    1

    2

    N03

    Epilepsiavastased ained

    2

    1

    N04

    Parkinsonismivastased ained

    2

    0

    N03 + N04

    Epilepsiavastased ained + parkinsonismivastased ained

    1

    0

    N06

    Psühhoanaleptikumid

    2

    1

    R01

    Nasaalsed preparaadid

    0

    1

    R03

    Hingamisteede obstruktiivsete haiguste raviks kasutatavad ained

    1

    2

    V01

    Allergeenid

    0

    1

    a kahe või enama ravimrühma kombinatsioon (nt B01 + M01) tähendab seda, et kõrvaltoime teatis(tes) on reaktsiooni seostatud enam kui ühe ravimiga.

    * Tromboosivastaste ravimitega seotud suhteliselt suur teatiste arv võib olla tingitud mitmest võimalikust põhjusest, näiteks patsientide raske üldseisund, kõrge vanus, kaasuvad haigused ja teised samal ajal kasutatavad ravimid ning mitmete kardiovaskulaarsete riskifaktorite olemasolu. 

    ** Vaktsiinide kasutamisega seoses teatatud kõrvaltoimetest on ülevaade toodud allpool.

    *** Kasvajavastased ained ja immunosupressandid on väga spetsiifilised ravimid ning neil on teadaolevalt palju tõsiseid kõrvaltoimeid.

    Ravimite seniteadmata võimalikud kõrvaltoimed

    Seniteadmata kõrvaltoimeteks liigitatakse sellised ravimi kasutamisel ilmnevad reaktsioonid, mida ei ole varem piisava sagedusega ilmnenud ning nende seos ravimiga ei ole kindel, mistõttu ei ole neid ka ravimiinfodes (ravimi omaduste kokkuvõte/pakendi infoleht) kirjeldatud. Turuletulekujärgselt ongi peamine rõhk selliste kõrvaltoimete avastamisel. Kui mõnest kõrvalnähust teatatakse sagedamini ja hinnangu tulemusel selgub, et kõrvalnähu ja ravimi vahel on kindel seos, siis see kõrvaltoime lisatakse ravimi omaduste kokkuvõttesse.

    Alljärgnevalt on toodud tõsiste juhtude loetelu, mille puhul ravimi ja reaktsiooni tekke vahel esines vähemalt ajaline seos. Mainitud reaktsioonid ei pruugi olla ravimist tingitud ning nende andmete põhjal ei tohi/ei saa erinevaid ravimeid omavahel võrrelda või anda hinnanguid nimetatud ravimitele.

    • Totsilizumab / juuste ning ripsmete väljalangemine
    • Rosuvastatiin / bronhiaalastma
    • Ibrutiniib / Richteri transformatsioon (verevähi tüübi muutus)
    • Ulipristaal / subkutaansed abstsessid (mädakolded)
    • Desmopressiin / müokardiinfarkt
    • Dabigatraan / kopsupõletik

    Vaktsiinide kõrvaltoimed

    2015. aastal saadeti Ravimiametile 42 teatist vaktsiinide võimalike kõrvaltoimete kohta. Neist 41 juhul hinnati seos vaktsiiniga vähemalt võimalikuks. 6 teatises kirjeldati tõsiseid reaktsioone. Kokku väljastati Eestis hulgimüügist apteekidele ja haiglatele 2015. aastal ligi 380 000 vaktsiiniannust. Arvestades vaktsiinide kasutuse ulatust ja kõrvaltoimete arvu, võib öelda, et vaktsiinid on väga ohutud ravimid. Nende kasutamisest saadav kasu (haiguse ärahoidmine) ületab kindlalt võimalikud ohud.

    Immuniseerimiskava vaktsiinid lastel

    Tuberkuloosi nõrgestatud elusvaktsiin (2 teatist, neist 1 tõsine)

    • mädane lümfandeniit, mis vajas kirurgilist ravi. Mädane lümfadeniit on tuberkuloosivastase vaktsiini teadaolev kõrvaltoime.
    • 2-kuusel lapsel (hilisem vaktsineerimine ei olnud meditsiinilisel põhjusel) tekkis vaktsineerimisjärgsel õhtul kramplik lohutamatu nutt ja palavik 38,5 °C. Kõik nähud möödusid ilma ravita 48 tunniga. Kõrvaltoime hinnati mittetõsiseks, seos vaktsiiniga on võimalik.

    B-hepatiidi vaktsiin (1 teatis, tõsine)

    • lokaalne turse ja infiltraat piiritletud "kirss-tsüanootiliste" laikudega, imik vajas haiglaravi. 

    Rotaviiruse nõrgestatud elusvaktsiin (4 teatist, mittetõsised)

    • 3 juhul esines kõhulahtisus, ühel juhul lisaks ka oksendamine, kõhuvalu ja toidu tagasiheide;
    • 1 juhul muutus laps pärast rotaviiruse vaktsiini 2. doosi väga rahutuks, rabeles ja nuttis lohutamatult. Samas selgus hiljem, et laps sai samal päeval ka difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenza B kompleksvaktsiini. Seetõttu võis tekkinud seisund olla seotud mõlema vaktsiiniga.

    Difteeria, teetanuse, läkaköha vaktsiin (2 teatist, mittetõsised)

    • dissotsiatiivne motoorne häire;
    • palavik ja krambid (epilepsia eelnevalt anamneesis, kuid krampide ravi piirdus palaviku alandamisega).

    Difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi vaktsiin (2 teatist, mittetõsised reaktsioonid)

    • 2 süstekoha reaktsiooni, millega ühel juhul kaasnes palavik.

    Difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenza B vaktsiin (7 teatist, neist 1 tõsine)

    • 6 juhul esinesid süstekoha reaktsioonid, 4 juhul kaasnes palavik, 1 juhul rahutu uni; 1 juht hinnati tõsiseks, kuna tekkis abstsess ning mädakolle avati kirurgiliselt;
    • 1 juhul esinesid nutuga krambid (lapsevanem kahtlustas krampe, neuroloog epilepsiat siiski ei diagnoosinud, ajaline seos vaktsineerimisega jäi ebaselgeks).    

    Difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenza B vaktsiin + rotaviiruse elus nõrgestatud vaktsiin (2 teatist, mittetõsised)

    • vaktsinatsiooni järgselt oksendamine, isutus ja kerge palavik.
    • kõhulahtisus, mis möödus koduse probiootikum-raviga.

    Difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenza B vaktsiin + B-hepatiidi vaktsiin (1 teatis, mittetõsine)

    • vaktsinatsioonijärgselt korduvalt hingeldus, hüsteeriline nutt.   

    Leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin (12 teatist, neist 1 tõsine)

    • 1-aastasel lapsel tekkis palavik ja multiformne erüteem (reaktsioon kuulub meditsiiniliselt oluliste kõrvaltoimete nimekirja). Laps vajas raviks palavikualandajaid, antihistamiinikume ja hormoonsalvi lokaalselt. 
    • 8 kõrvaltoime teatist on seotud koolis toimunud vaktsineerimisjärgsete reaktsioonidega 13-aastastel lastel. Neist 5 juhul viibisid lapsed ka haiglas jälgimisel, kuid ühelgi juhul ei diagnoositud anafülaktilist šokki ega esinenud reaalselt eluohtlikku seisundit. Pigem oli tegemist vaktsinatsioonile kui protseduurile tekkinud psühhogeense reaktsiooniga.
    • 3 juhul esines palavik, 2 juhul oli lisaks nahalööve ja ühel juhul 1-aastasel lapsel munandi turse. Kõik nähud möödusid ilma spetsiifilise ravita.

    Teetanuse vaktsiin, adsorbeeritud difteeria vaktsiin (2 teatist, mittetõsised)

    • süstekoha reaktsioonid, ühel juhul lisaks peavalu, loidus ja nõrkus ning teisel juhul üldine halb enesetunne ja silmade valulikkus. 

    Muud vaktsiinid

    Gripivaktsiin (5 teatist, neist 2 tõsised)

    • 2 juhul teavitati vaktsineerimise ebaefektiivsusest (neist ühel juhul diagnoositi laboratoorselt A-gripp; teise juhu kohta info laboratoorse uuringu kohta puudub, tegemist on müügiloa hoidja kaudu edastatud patsiendi teatisega, mis on meditsiinilise kinnituseta). Mõlemad juhud hinnati tõsisteks. 
    • patsiendi teatis - vaktsineerimise järgselt köha, kurgu-, pea- ja lihasvalu, nohu, palavik, iiveldus, pearinglus ja kõhulahtisus. Tekkinud reaktsioonide seost vaktsineerimisega ei saa täielikult välistada, kuid kaasuvate haiguste (antibiootikumravi ebaselge infektsiooni raviks, migreen) tõttu ei saa seost täpsemalt hinnata. 
    • mittetõsistest reaktsioonidest esines ühel juhul palavik ja teisel juhul süstekoha reaktsioon.

    Puukentsefaliidi inaktiveeritud koguviirus (2 teatist, mittetõsised):

    • süstekoha reaktsioonid, üldnähud (kerge palavik, üldine nõrkus ja jõuetus, lihasvalud).  

    Kõrvaltoime teatised patsientidelt

    Patsiendi teatiste arv on aasta-aastalt suurenenud - 2015. a edastati 48 teatist.

    Patsiendid edastasid otse Ravimiametile 35 teatist, neist 24 teatist patsientide poolt neil endil ilmnenud kõrvaltoimetest ja 11 teatist lapsevanemate/sugulaste poolt lapsel/lähedasel ilmnenud kõrvaltoimetest. Ühel juhul edastas patsient teatise proviisori abiga (mõnel juhul võis proviisor kõrvaltoimest teatamisel abiks olla ilma seda teatisele märkimata). 

    35 teatisest neljas kirjeldati tõsist kõrvaltoimet. Kahel juhul ei olnud teatist võimalik hinnata andmete vähesuse tõttu. Meditsiinilise kinnituse saime arstilt kahel juhul ning neist ühe puhul on seos ravimi ja reaktsiooni puhul tõenäoline (intrauteriinse hormonaalse rasestumisvastase vahendi kasutamisel tekkis munasarja tsüst ja äge kõhuvalu; rasestumisvastane vahend eemaldati).

    13 juhul saime arstilt meditsiinilise kinnituse, neist kahel juhul hindasime kõrvaltoime ravimiga mitteseotuks. 22 teatist jäid meditsiinilise kinnituseta järgmistel põhjustel: patsient ei andnud nõusolekut arstiga ühendust võtta,  ei saanud arstiga ühendust,  arst ei kinnitanud reaktsiooni olemasolu (patsient ei pöördunud arsti poole) või arst välistas seose ravimiga (arvestades patsiendi haiguste anamneesi ja teisi kasutatud ravimeid).

    Müügiloa hoidjale edastas teatise 13 patsienti. Kõik müügiloa hoidjale edastatud patsiendi teatised olid tõsised, kuid ilma arsti meditsiinilise kinnituseta. 5 teatist oli puudulike andmetega ning seost reaktsiooni ja ravimi vahel ei olnud võimalik hinnata, 2 teatise puhul hinnati seos ravimi ja reaktsiooni vahel ebatõenäoliseks.

    Kõige sagedamini teatasid patsiendid vaktsiinide kasutamise järgselt ilmnenud reaktsioonidest (11 teatist) – palavik, süstekoha reaktsioonid, süsteemsed reaktsioonid (peavalu, kõhulahtisus, hingeldus, hüsteeriline nutt, loidus, nõrkus või viirusinfektsioon). Kõik teatatud reaktsioonid olid klassifikatsiooni järgi mittetõsised, kuigi patsientidele võisid need tunduda ebameeldivate ja tõsistena.

    Patsiendi saadetud kõrvaltoime teatisest on rohkem kasu siis, kui Ravimiamet saab küsida raviarstilt lisaandmeid ja meditsiinilist kinnitust, mis aitavad paremini hinnata võimaliku kõrvaltoime ja ravimi vahelist seost. Selleks peavad patsiendid lubama Ravimiametil arstiga ühendust võtta. Häirivast kõrvaltoimest peab arstile rääkima, sest kõrvaltoime võib vajada ravi, ravimi annus vähendamist või ravim teisega asendamist. Tekkinud reaktsioon võib olla  uus haigusseisund,  mis võib omakorda vajada (teistsugust) ravi. Patsiendil on seda raske endal hinnata. Omaalgatuslikku ravi katkestamist või annuse vähendamist tuleb vältida, sest nii võib põhihaigus süvendada.

    Kõrvaltoimete oodatav teatamise sagedus

    Seniteadmata kõrvaltoimete õigeaegseks avastamiseks tuleks rahvusvahelise kogemuse põhjal saada iga-aastaselt 200 kõrvaltoime teatist 1 miljoni elaniku kohta, neist 30% või enam peaksid olema võimaliku tõsise kõrvaltoime kohta ning enam kui 10% arstidest peaks teatama vähemalt ühest kõrvaltoimest.

    2015. aastal oli Eesti kõrvaltoime teatiste arv keskmiselt 175 teatist/miljoni elaniku kohta. Arvestades, et Eestis on elanikke u. 1,3 miljonit, võiks aastas olla kõrvaltoime teatisi 260.

    Hindame kõrgelt kõigi panust, kes on senini meile olulist infot võimalike kõrvaltoimete kohta edastanud.

    Kuidas teatada kõrvaltoimest

    Kõige lihtsam on kõrvaltoimest teatada Ravimiameti veebilehe kaudu täites elektroonilise teatise meie veebilehel, kus on eraldi vormid ja juhendid patsiendile ja arstile.
    Kõrvaltoimest võib Ravimiametit teavitada ka e-kirja (pharmacovig@ravimiamet.ee), faksi (7 374 142) või posti (Nooruse 1, 50411 Tartu) teel.

    Täiendav teave:
    e-post: pharmacovig@ravimiamet.ee
    telefon: 7 374 140