• English
  • Eesti
UudisedUudised

Mitu SARS-CoV-2 vaktsiini on jõudnud kliinilistesse uuringutesse ning kuidas neid hinnatakse?

20.04.2020
Printer-friendly version

Uute ravimite arenduse tulipunktiks on praegu uue SARS-CoV-2 viiruse vastase vaktsiini väljatöötamine. Vaktsiini eesmärk on  tekitada inimeses viiruse vastu antikehad ning tagada seeläbi kaitse kokkupuutel viirusega – me võiksime jätkata oma tavapärast elu, kartmata haigestumist ja haiguse levitamist.

Vaktsiin on ravim ja enne kui ravim müügile jõuab, peab see läbima kolm uuringute etappi:

  • laboris tehtav arendustegevus, mille käigus töötatakse välja vaktsiini toimeaine ja koostis;
  • eelkliiniline etapp, mille käigus testitakse vaktsiini ohutust ja tõhusust katseloomadel;
  • kliiniliste uuringute etapp, kus vaktsiini ohutusprofiil tehakse kindlaks inimestel ja hinnatakse, kas neil tekib ootuspärane immuunsus.

Kliinilised uuringud jagatakse omakorda kolmeks faasiks:

  1. esimene faas, kus vaktsiini testitakse väikesel hulgal tervetel vabatahtlikel, et veenduda vaktsiini ohutuses;
  2. teine faas, kus kogutakse andmeid tõhususe ja sobiva doosi kohta;
  3. Kui esimese ja teise faasi uuringutes selgub, et vaktsiin on tõhus (tekitab immuunsuse) ja selle ohutusprofiil on hea, alustatakse kolmanda faasi uuringutega. Nendesse kaasatakse rohkem inimesi, eeldatavalt riskirühmadesse kuuluvaid isikuid (nt meditsiinitöötajaid), kes saavad juba uuringus osaledes kaitsta end võimaliku nakatumise eest.

Sellise skeemi järgi toimub ravimiarendus tavaolukorras mitu aastat. Samas on praegu ravimiarenduse eri etappides üle saja SARS-CoV-2 vaktsiini ja on prognoose, mis lubavad esimest vaktsiini kasutusse juba käesoleva aasta sügisel. Kas see on võimalik?

Kõigi vaktsiinide müügiloataotlusi hindavad Euroopa Liidus liikmesriikide ravimiametite eksperdid ja seda koordineerib Euroopa Ravimiamet. Kui mõne uuringus oleva SARS-CoV-2 vaktsiini ohutus ja tõhusus kinnitust leiab, võimaldab Euroopa Ravimiamet sellele kiirendatud korras (tavapärase 210 päeva asemel 150 päeva) müügiluba taotleda isegi siis, kui kõik vaktsiiniga toimuvad kliinilised uuringud pole lõpule viidud. Kiirendatud korras hindamise läbinud vaktsiin saab nn tingimusliku müügiloa sellisel juhul, kui esitatud andmed lubavad piisava kindlusega järeldada, et vaktsiini kasu ja ohu suhe on soodne, müügiloa taotleja on võimeline edaspidi esitama täiendavaid andmeid ning vaktsiini kohesest kättesaadavusest tulenev kasu ületab andmete ebatäielikkusest tingitud ohu.

Praegu on ravimiarenduse kliiniliste uuringute etappi jõudnud vähem kui kümme SARS‑CoV‑2 vastast vaktsiini, mille toimimispõhimõte on võrreldes olemasolevate vaktsiinidega uudne. Kui praegu on kasutusel vaktsiinid, kus immuunvastust tekitav antigeen manustatakse juba n-ö valmiskujul (selleks on kas surmatud või nõrgestatud haigustekitaja või siis haigustekitaja koostisosa), siis uuendusliku põhimõttega vaktsiinidel tekitatakse antigeen alles inimese organismis. See toimub nii, et esmalt viiakse inimese organismi SARS-CoV-2 nukleiinhape (DNA või mRNA). Selles oleva info põhjal sünteesib organism viiruse koostisosa ehk antigeeni, mis toimib immuunvastuse ja antikehade tekke algatajana. DNA ja RNA vaktsiinide puhul pole ohtu virulentse viiruse tekkeks, sest nukleiinhape kodeerib vaid väikest osa tervest viirusest. Samuti hävitab organism koos immuunvastusega ka viiruse nukleiinhappe.

Kuna seda tüüpi vaktsiinide arenduse esimene laboratoorne etapp on võrreldes inaktiveeritud või komponentvaktsiiniga mõnevõrra kiirem, on need seetõttu kliinilistesse uuringutesse ka esimesena jõudnud. Samas pole selge, kas ja kui tõhus immuunvastus nukleiinhapetel põhinevate vaktsiinide tulemusena tekib ning seetõttu pole ka kindlat alust prognoosidel, mille kohaselt vaktsiin selle aasta sügiseks valmib. Lisaks võtab aega vaktsiini edukaks osutumise korral selle tootmismahu suurendamine.

Hetkel kliinilistes uuringutes olevate SARS-CoV-2 vaktsiinide kohta leiab infot allpool. Nende hulgas on ka kaks vaktsiinikandidaati, mis sisaldavad teatud tüüpi immuunsüsteemi rakke ja on jõudnud Hiinas kliiniliste uuringute faasi. Ka nende vaktsiinide toimemehhanism oleks võrreldes praegu kasutusel olevate vaktsiinidega uudne.

- Ühe esimese vaktsiinikandidaadina jõudis kliinilise arenduse esimesse faasi Moderna Therapeutics’i arendatav COVID-19 vaktsiin. Uuringu käigus süstitakse 45-le inimesele liposoomidesse pakitud viiruse valku kodeerivat mRNA-d. Liposoomidesse pakkimine aitab mRNA-l paremini rakkudesse jõuda, sest ainult seal sünteesitakse mRNA-l oleva info põhjal viiruse valk ehk vaktsiini kontekstis antigeen. See võiks organismis esile kutsuda immuunvastuse ja antikehade tekke. See, kui hästi vaktsiin antikehade teket esile kutsub ning kas vaktsiin on ohutu, selgub firma hinnangul umbes aasta pärast.

 

- USAs alanud esimese faasi kliiniline uuring toimub firma Inovio poolt välja töötatud vaktsiiniga INO-4800, mida manustatakse 40 osalejale. Tegu on DNA vaktsiiniga, mis viiakse uuringus osalejate lihasesse väikese elektriimpulssi andva vahendi abil. Elektriimpulss muudab rakumembraani lühiajaliselt läbilaskvaks ja võimaldab DNA-l rakkudesse pääseda. Seal algab DNA-l oleva info põhjal viiruse antigeeni ekspressioon (DNA-l oleva info põhjal sünteesitakse valk), mis algatab immuunvastuse ja antikehade tekke.

 

- Hiinas on alanud teise faasi uuring rekombinantsel adeno-assotsieerunud viirusvektoril põhineva COVID-19 vaktsiini katsetamiseks. Antigeenina toimib viirusvektori poolt ekspresseeritav SARS-CoV-2 ogavalk. Vaktsiini on kavas testida 500 inimesel. Uuring peaks lõppema järgmise aasta jaanuaris.

 

- Suurbritannias on algamas esimese ja teise  faasi uuring COVID-19 vaktsiiniga ChAdOx1 nCoV-19. Tegu on šimpansidelt pärineva paljunemisvõimetuks muudetud adenoviirusvektoriga, mis ekspresseerib SARS-CoV2 viiruse ogavalku. Uuringus osaleb 510 tervet vabatahtlikku ja uuring peaks lõppema järgmise aasta mais.

 

- Kanadas algab aprilli lõpus esimese faasi kliiniline uuring piimhappebakteril põhineva vaktsiiniga bacTRL-Spike. Bakter sisaldab sünteetilist plasmiidi (DNA rõngasmolekul), mis ekspresseerib SARS-CoV2 viiruse ogavalku. Uuringus on 84 osalejat, vaktsiin saab olema suukaudselt manustatav ja uuring lõpeb järgmise aasta suvel.

 

- Veebruaris alanud ja 100 osalejat kaasavas esimese faasi kliinilises uuringus hinnatakse vaktsiini, mille toimeaineks on kunstlikud antigeeni esitlevad rakud (artificial antigen presenting cells – aAPC). Rakkudesse on laboritingimustes viidud mõned SARS-CoV-2 viiruse geenid, mis ekspresseerudes hakkavad tootma SARS-CoV-2 valke, mis toimivad antigeenina. Need viiakse antigeene esitlevate rakkude pinnale. Seejärel rakkude paljunemine peatatakse ning rakud süstitakse inimesse. Rakkude pinnal SARS-CoV-2 esitletud antigeenid võiksid algatada immuunvastuse.

 

- Eelmisega mõnevõrra sarnane vaktsiin on samuti testimisel 100 osalejaga esimese ja teise faasi uuringus, mis algas märtsis. Selles uuringus on vaktsiini toimeaineks kahte tüüpi rakud: esiteks teatud tüüpi antigeeni esitlevad rakud - dendriitrakud, millesse on laboritingimustes viidud SARS-CoV-2 geenide osi ja mis neis oleva info põhjal viiruse valke ekspresseerivad ja enda pinnal esitlevad. Nende dendriitrakkudega aktiveeritakse laboritingimustes tsütotoksilised lümfotsüüdid. Seejärel viiakse mõlemad rakud inimesse, kus nad võiks tekitada immuunvastuse ja antikehade sünteesi. Mõlema rakupõhise vaktsiini uuringu lõpuajaks on märgitud aasta 2023.

 

Kasutatud lingid: 

https://clinicaltrials.gov/ct2/results?term=vaccine&cond=COVID-19&draw=1&rank=3#rowId2

https://cepi.net/news_cepi/cepi-publishes-analysis-of-covid-19-vaccine-development-landscape/

https://www.modernatx.com/modernas-work-potential-vaccine-against-covid-19

https://www.ema.europa.eu/en/human-regulatory/marketing-authorisation/conditional-marketing-authorisation