Veterinaarravimite statistika

Veterinaarravimite statistika põhineb Eestis tegevusluba omavate ravimite hulgimüüjate kvartaalselt esitatavatel aruannetel. Veterinaarravimite statistikas võetakse arvesse veterinaarravimite hulgimüüki üld- ja veterinaarapteekidele, veterinaararstidele ning teistele asutustele.

Ülevaade antibiootikumide kasutamisest veterinaarsel otstarbel aastatel 2006–2016
Ülevaade vaktsiinide kasutamisest veterinaarsel otstarbel aastatel 2006–2018

HULGIMÜÜJAD

2019. aastal müüs veterinaarravimeid veterinaararstidele, üld- ja veterinaarapteekidele ning teistele asutustele 8 hulgimüüjat. Järgnevas tabelis on toodud aastatel 2015–2019 enim veterinaarravimeid müünud hulgimüüjad ja nende osakaal (%) veterinaarravimite turul. 2019. aastal kattis kaks suurima turuosaga hulgimüüjat 82% ning neli suurimat hulgimüüjat 98% kogu veterinaarravimite turust. Ülejäänud hulgimüüjate turuosa jäi tagasihoidlikuks.

*Järjestatud 2019. aasta alusel kahanevalt

VETERINAARRAVIMITE TURUMAHT

Veterinaarravimite turumaht on väljendatud hulgimüügi hindades (tootja hind + hulgimüüja juurdehindlus) ega sisalda käibemaksu.

Veterinaarravimite turumaht suurenes aastatel 2012–2014 6-9% aastas, seevastu 2015. aastal vähenes turumaht võrreldes eelneva aastaga 5%. Alates 2016. aastast on veterinaarravimite turumaht taas pidevalt suurenenud: võrreldes eelneva aastaga 3–13% aastas, ulatudes 2019. aastal 14,59 miljoni euroni.

Joonis 1. Veterinaarravimite turumaht hulgimüügihindades aastatel 2015 – 2019

RAVIMITURU JAGUNEMINE

Kõige enam väljastasid hulgimüüjad veterinaarravimeid otse tegutsevale veterinaararstile või põllumajandusettevõtteid esindavale veterinaararstile – 12,67 miljoni euro väärtuses, mis on ligi 87% veterinaarravimite turumahust. Müük veterinaarapteekidele moodustas 6,4% (0,94 miljonit eurot), müük üldapteekidele 5,9% (0,85 miljonit eurot) ja müük teistele asutustele veidi alla 1% (0,12 miljonit eurot).

Joonis 2. Veterinaarravimite turu jaotus sihtgruppide kaupa aastatel 2015 – 2019

RAVIMITURU JAGUNEMINE ATCvet GRUPPIDE LÕIKES

2019. aastal moodustasid veterinaarravimite turumahust 65,6% kolm suurima käibega ravimirühma: infektsioonivastased ained 23,7% (3,46 miljonit eurot), parasiidivastased ained 22,2% (3,24 miljonit eurot) ja immunoloogilised ained 19,7% (2,87 miljonit eurot). Järgnesid kolm ravimirühma, mille käive jäi vahemikku 0,5–1,5 miljonit eurot: seedekulgla- ja ainevahetus (1,44 miljonit eurot), skeleti-lihassüsteem (1,28 miljonit eurot) ning urogenitaalsüsteem ja suguhormoonid (0,56 miljonit eurot). Ülejäänud ravimirühmade käive kokku moodustas 12% kogu veterinaarravimite turu mahust.

Joonis 3. Veterinaarravimite käive ATCvet rühmade lõikes aastatel 2017 – 2019

INFEKTSIOONIVASTASED AINED SÜSTEEMSEKS KASUTAMISEKS

Infektsioonivastaste ravimite käive

Infektsioonivastaste ravimite käive suurenes aastatel 2009–2014, vähenes järsult 2015. aastal (võrreldes eelneva aastaga 19%) ning jäi 2016. ja 2017. aastal suhteliselt samale tasemele võrreldes aastaga 2015. 2018. aastal kasvas Infektsioonivastaste ravimite käive aga hüppeliselt (16%) ja saavutas 2013. aasta taseme. Seevastu 2019. aastal vähenes taas, võrreldes eelneva aastaga 9%.

Infektsioonivastastest ainetest on viimastel aastatel olnud suurima käibega kolmanda põlvkonna tsefalosporiinid (QJ01DD). Neile järgnevad pleuromutiliinid (QJ01XQ), fluorokinoloonid (QJ01MA), laia toimespektriga penitsilliinid (QJ01CA) ja tetratsükliinid (QJ01AA). Pleuromutiliinide (QJ01XQ) käive tõusis hüppeliselt 2014. ja 2018. aastal. Makroliidide (QJ01FA) käive on viie aastaga vähenenud 39%.

Joonis 4. Suurima käibega süsteemselt kasutatavad antibakteriaalsed ained veterinaarias aastatel 2015 – 2019

Infektsioonivastaste ravimite kasutamine toimeaine koguse lõikes

Enimmüüdud veterinaarsete antibiootikumide rühmad aastal 2019 arvestades toimeaine kogust olid tetratsükliinid, penitsilliinid ja pleuromutiliinid, moodustades kõikidest veterinaarseks otstarbeks müüdud antibiootikumidest vastavalt 26%, 25% ja 13%.

2019. aastal kasvas müüdud toimeaine kogus võrreldes eelneva aastaga 4,6%, ulatudes 7,2 tonnini. Sealjuures kõige enam suurenes sulfoonamiidide ja tetratsükliinide müüdud kogus, võrreldes eelneva aastaga vastavalt 48% ja 33%.

Vähenenud on humaanmeditsiini seisukohalt kriitilise tähtsusega antibiootikumide kasutamine veterinaarsel otstarbel: võrreldes eelneva aastaga vähenes 2019. aastal polümüksiinide müük 47%, kolmanda ja neljanda põlvkonna tsefalosporiinide müük 15% ja fluorokinoloonide müük 8%.

Joonis 5. Antibiootikumide kasutamine veterinaarias rühmade lõikes arvestades müüdud toimeaine kogust aastatel 2015–2019.

Antibiootikumidest kasutatakse Eestis veterinaarseks otstarbeks üle viiekümne erineva toimeaine aastas. Kõige suuremas koguses on viimastel aastatel kasutatud doksütsükliini, amoksitsilliini, tiamuliini, monensiini ja bensüülpenitsilliini.

Tabel 1.  Antibiootikumide müük toimeainete lõikes veterinaarsel otstarbel, 15 enim müüdud toimeainet aastatel 2015–2019 (toimeaine müüdud kogus kilogrammides)

*järjestatud 2019. aasta alusel kahanevalt

PARASIIDIVASTASED AINED

Viimase kümne aasta jooksul on pidevalt suurenenud parasiidivastaste ainete käive – kümne aastaga enam kui kaks korda, ulatudes 2019. aastal 3,2 miljoni euroni. Suurima käibe ja kõrgeima käibekasvuga on olnud nahaparasiitide vastased ained, insektitsiidid ja repellendid (QP53), ulatudes 2019. aastal 1,42 miljoni euroni (44% parasiidivastaste ainete käibest). Endektotsiidide käive ulatus 0,92 miljoni euroni (28%). Anthelmintikumide käive on aastate lõikes olnud kõige stabiilsem – aastal 2019 ligi 0,61 miljonit eurot (19%). Kõige väiksem on viimastel aastatel olnud algloomavastaste ainete käive, moodustades 9% parasiidivastaste ainete käibest.

Joonis 6. Parasiidivastaste ainete käive aastatel 2015 – 2019

IMMUNOLOOGILISED AINED

Immunoloogiliste ainete käive aastatel 2015–2019 jäänud vahemikku 2,5–2,9 miljonit eurot. Immunoloogilistest ainetest on suurima käibega sigadel kasutatavad immunoloogilised ained, ulatudes 2019. aastal 1,5 miljoni euroni (54%). Järgnevad immunoloogilised ained koerlastele (16%), veislastele (15%) ja lindudele (7%).

Joonis 7. Immunoloogiliste ainete käive aastatel 2015 – 2019

HUMAANRAVIMITE KASUTAMINE VETERINAARIAS

Veterinaarravimite registris müügiloaga ravimi puudumisel on veterinaararstil vajaduse korral võimalik kasutada müügiloaga inimtervishoius kasutatavat ravimit. Neist ravimitest kõige suurema käibega olid 2019. aastal meeleelundite ravimid, järgnesid vere ja vereloomeorganite ravimid ning infektsioonivastased ained.

Joonis 8. Humaanravimite müük veterinaarseks kasutamiseks 2019