Veterinaarravimite statistika

Veterinaarravimite statistika põhineb Eestis tegevusluba omavate ravimite hulgimüüjate kvartaalselt esitatavatel aruannetel. Veterinaarravimite statistikas võetakse arvesse veterinaarravimite hulgimüüki veterinaararstidele, üld- ja veterinaarapteekidele ning teistele asutustele.

Ülevaade antibiootikumide kasutamisest veterinaarsel otstarbel aastatel 2006–2016
Ülevaade vaktsiinide kasutamisest veterinaarsel otstarbel aastatel 2006–2018

HULGIMÜÜJAD

2020. aastal müüs veterinaarravimeid veterinaararstidele, üld- ja veterinaarapteekidele ning teistele asutustele 8 hulgimüüjat. Neist kolm suurima turuosaga hulgimüüjat kattis 94% kogu veterinaarravimite turust: Zoovetvaru OÜ (49%), Magnum Veterinaaria AS (33%) ja Dimedium AS (12%). Ülejäänud hulgimüüjate turuosa jäi alla 6%.

VETERINAARRAVIMITE TURUMAHT

Veterinaarravimite turumaht on väljendatud hulgimüügi hindades (tootja hind + hulgimüüja juurdehindlus) ega sisalda käibemaksu. Veterinaarravimite turumaht on alates 2016. aastast pidevalt suurenenud, ulatudes 2020. aastal 16,01 miljoni euroni.

Joonis 1. Veterinaarravimite turumaht hulgimüügihindades aastatel 2016 – 2020

Kõige enam väljastasid hulgimüüjad veterinaarravimeid otse tegutsevale veterinaararstile või põllumajandusettevõtteid esindavale veterinaararstile – 14,6 miljoni euro väärtuses, mis on 91% veterinaarravimite turumahust. Müük üldapteekidele moodustas 6% (0,9 miljonit eurot), veterinaarapteekidele 2,5% (0,4 miljonit eurot) ja müük teistele asutustele 0,4% (0,07 miljonit eurot).

Joonis 2. Veterinaarravimite turu jaotus sihtgruppide kaupa aastatel 2016 – 2020

RAVIMITURU JAGUNEMINE ATCvet GRUPPIDE LÕIKES

2020. aastal moodustasid veterinaarravimite turumahust 65% kolm suurima käibega ravimirühma: parasiidivastased ained 23% (3,7 miljonit eurot), infektsioonivastased ained 22% (3,6 miljonit eurot) ja immunoloogilised ained 20% (3,1 miljonit eurot). Seedekulgla- ja ainevahetuse ning skeleti-lihassüsteemi ravimite käive oli 1,5 miljonit eurot. Ülejäänud ravimirühmade käive kokku moodustas 16% kogu veterinaarravimite turu mahust.

Joonis 3. Veterinaarravimite käive ATCvet rühmade lõikes aastatel 2018 – 2020

PARASIIDIVASTASED AINED

Parasiidivastaste ainete käive on pidevalt suurenenud, olles 2020. aastal 3,7 miljoni euroga suurima käibega ravimrühm. Kõrgeima käibekasvu ja suurima käibega on olnud nahaparasiitide vastased ained, insektitsiidid ja repellendid (QP53), ulatudes 2020. aastal 1,7 miljoni euroni (45% parasiidivastaste ainete käibest). Endektotsiidide (QP54) käive ulatus 1,0 miljoni euroni (28%). Anthelmintikumide (QP52) käive on aastate lõikes olnud kõige stabiilsem – 2020. aastal 0,6 miljonit eurot (17%). Kõige väiksem on viimastel aastatel olnud algloomavastaste ainete (QP51) käive, moodustades 11% parasiidivastaste ainete käibest.

Joonis 4. Parasiidivastaste ainete käive aastatel 2016–2020

INFEKTSIOONIVASTASED AINED SÜSTEEMSEKS KASUTAMISEKS

Infektsioonivastaste ravimite käive

Infektsioonivastaste ravimite käive aastal 2020 ulatus 3,6 miljoni euroni ning jäi aastatel 2016–2020 vahemikku 3,2–3,8 miljonit eurot. Infektsioonivastastest ainetest on viimastel aastatel olnud suurima käibega kolmanda põlvkonna tsefalosporiinid (QJ01DD). Neile järgnevad pleuromutiliinid (QJ01XQ), fluorokinoloonid (QJ01MA), tetratsükliinid (QJ01AA) ja laia toimespektriga penitsilliinid (QJ01CA). Kolmanda põlvkonna tsefalosporiinide käive suurenes pidevalt kuni 2018. aastani ja kahanes aastatel 2019–2020 vastavalt 15% ja 8%. Pleuromutiliinide käive tõusis hüppeliselt 2018. aastal.

Joonis 5. Suurima käibega süsteemselt kasutatavad antibakteriaalsed ained veterinaarias aastatel 2016 – 2020

Infektsioonivastaste ravimite kasutamine toimeaine koguse lõikes

2020. aastal vähenes müüdud toimeaine kogus võrreldes eelneva aastaga 5,9%, ulatudes 6,7 tonnini. Vähenenud on humaanmeditsiini seisukohalt kriitilise tähtsusega B-kategooria antibiootikumide kasutamine veterinaarsel otstarbel: võrreldes eelneva aastaga vähenes 2020. aastal polümüksiinide müük 43%, kolmanda ja neljanda põlvkonna tsefalosporiinide müük 8% ja fluorokinoloonide müük 2%.

Joonis 6. Antibiootikumide kasutamine veterinaarias rühmade lõikes arvestades müüdud toimeaine kogust aastatel 2016–2020.

Enimmüüdud veterinaarsete antibiootikumide rühmad aastal 2020 arvestades toimeaine kogust olid tetratsükliinid, penitsilliinid ja pleuromutiliinid.

Joonis 7. Antibiootikumide müük veterinaarsel otstarbel aastal 2020

Antibiootikumidest kasutatakse Eestis veterinaarseks otstarbeks üle viiekümne erineva toimeaine aastas. Kõige suuremas koguses on viimastel aastatel kasutatud doksütsükliini, amoksitsilliini ja tiamuliini.

Tabel 1.  Antibiootikumide müük veterinaarsel otstarbel, enimmüüdud toimeained aastatel 2016–2020 (toimeaine müüdud kogus kilogrammides)

IMMUNOLOOGILISED AINED

Immunoloogiliste ainete käive jäi aastatel 2016–2020 vahemikku 2,5–3,1 miljonit eurot. Suurima käibega olid sigadel kasutatavad immunoloogilised ained, ulatudes 2020. aastal 1,6 miljoni euroni (51%). Järgnevad immunoloogilised ained koerlastele (16%), veislastele (15%) ja lindudele (9%).

Joonis 8. Immunoloogiliste ainete käive aastatel 2016 – 2020

HUMAANRAVIMITE KASUTAMINE VETERINAARIAS

Veterinaarravimite registris müügiloaga ravimi puudumisel on veterinaararstil vajaduse korral võimalik kasutada müügiloaga inimtervishoius kasutatavat ravimit. Neist ravimitest kõige suurema käibega olid 2020. aastal meeleelundite ravimid, järgnesid vere ja vereloomeorganite ravimid ning seedekulgla ja ainevahetuse ained.

Joonis 9. Humaanravimite müük veterinaarseks kasutamiseks 2020