Mis on narkootikumide lähteained?

Narkootikumide lähteained on kemikaalid ja neid sisaldavad segud ja loodussaadused, mida saab kasutada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikul valmistamisel, kuid mis ise ei ole narkootilise ega psühhotroopse toimega.

Narkootikumide lähteainete kasutamine ei ole keelatud, sest neil ainetel on laialdane seaduslik kasutusala tööstuslikes protsessides ning erinevate toodete valmistamisel (ravimid, parfümeeriatooted, plastikud, kosmeetika jmt).

Euroopa Liidus on narkootikumide lähteained ja nendega seotud nõuded jagatud nelja kategooriasse.

Tabel 1. Narkootikumide lähteainete kategooriad.

Kes kontrollib narkootikumide lähteainete käitlemist?

Narkootikumide lähteainetest ebaseaduslikult narkootikumide valmistamise, st nende ainete kuritarvitamise vältimiseks on nende käitlemine rahvusvaheliselt reguleeritud ja kontrollitud.

Euroopa Liidus vastutavad lähteainete käitlemise kontrolli eest tolli-, politsei- ja rahvatervishoiu ametkonnad, kes teevad  koostööd lähteaineid käitlevate tööstusharudega  lähteainete kuritarvitamise tõkestamiseks.

Eestis teeb narkootikumide lähteainete seadusliku käitlemise üle järelevalvet Ravimiamet, kes annab käitlejatele tegevuslube, registreerib käitlejaid, annab impordi- ja ekspordilube, kogub ja esitab aruandeid ning kontrollib käitlemisnõuete täitmist. Narkootikumide lähteainete kuritarvitamise juhtumitega tegeleb Politsei- ja Piirivalveamet, piiriületusel ka Maksu- ja Tolliamet.

Millised on lähteainete käitlemise nõuded?

Käitlemisnõuded sõltuvad sellest, millise kategooria lähteaineid ning millisel eesmärgil käideldakse. Kui lähteaine on näiteks ka ravimi toimeaine kehtivad lisaks ravimite [2] käitlemise nõuded. Peamised lähteainete käitlemise liigid on järgmised:

Turuleviimine - lähteainete tarnimine ühenduses tasu eest või tasuta, nende ainete ladustamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, nendega kauplemine, nende jaotamine või vahendamine eesmärgiga neid ühenduses tarnida

Import - lähteaine toomine liidu tolliterritooriumile, millel on liiduvälise kauba staatus, sh ajutine ladustamine, vabatsoonidesse või –ladudesse paigutamine, vabasse ringlusse lubamine

Eksport - lähteainete väljaviimine liidu tolliterritooriumilt, sh lähteainete väljaviimine pärast ladustamist vabatsoonis või laos

Vahendustegevus - füüsilise või juriidilise isiku poolt teostatav lähteaine ost ja müük või ainega varustamine eesmärgiga saavutada kokkulepe kahe lepinguosalise vahel või vähemalt ühe lepinguosalise nimel, kõnealuseid aineid oma valdusse võtmata või tehingute läbiviimist juhtimata, hõlmab ka liidus läbiviidavaid tegevusi, mis on seotud lähteainete ostu, müügi või nimetatud ainetega varustamisega, ilma et need oleks toodud liidu tolliterritooriumile

Lühiülevaade lähteainete käitlemise nõuetest (suurendamiseks vajuta pildile).

[3]

Tegevusluba ja registreerimine. Lähteaineid käitlevad ettevõtted on kohustatud sõltuvalt käideldavast lähteainest ning käitlemise liigist ja ulatusest taotlema lähteainete käitlemise tegevusloa või end registreerima. Vaata siit [4], millal on ettevõttel tegevusloa taotlemise või registreerimise kohustus.

Tegevusloa või registreerimise taotlused:

Lähteainete käitlemise tegevusloa taotlus [5]

Lähteainete käitlemise registreerimise taotlus [6]

Impordiluba ja ekspordiluba. Lähteaineid käitlevad ettevõtted on kohustatud sõltuvalt käideldavast lähteainest ning käitlemise liigist ja ulatusest taotlema lähteainete impordi- või ekspordiloa. Vaata siit [7], millal on ettevõttel impordi- või ekspordiloa taotlemise kohustus. Impordi- ja ekspordiloa taotlused:

Lähteainete impordiloa taotlus [8]

Lähteainete ekspordiloa taotlus [9]

NB! Tegevusloa ning impordi- ja ekspordiloa taotlemisele on ette nähtud riigilõivud [10].

Vastutava isiku määramine. 1. ja 2. kategooria lähteainete turuleviimisel ning enne lähteainete käitlemise tegevusloa/registreerimise taotlemist peab ettevõte määrama lähteainetega kauplemise eest vastutava töötaja [11].

Dokumenteerimine. Kõik tehingud, mis lõpevad 1. ja 2. kategooriasse kuuluvate lähteainete turuleviimisega, peavad olema dokumenteeritud [12].

Kliendideklaratsioon. Iga registreeritud ettevõtja, kes tarnib kliendile 1. või 2. kategooriasse kuuluvat lähteainet, peab saama kliendilt deklaratsiooni [13], milles on näidatud lähteaine kasutusotstarve.

Aruandlus. 1. ja 2. kategooria lähteainete käitlemise kohta tuleb iga aasta 15. veebruariks esitada aastaaruanne [14]. Palume aruanne esitada elektrooniliselt ning digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile info@ravimiamet.ee [15].   

Märgistamine. Enne tarnimist peavad 1. ja 2. kategooria lähteained olema märgistatud (lähteaine nimetus, CN-kood, CAS-number). Ettevõtjad võivad märgistamisel lisada ka oma tavapärased etiketid või märgised.

Kahtlastest tehingutest teavitamine. Lähteainete käitlemisega tegelevad ettevõtjad peavad Ravimiametile teatama kõigist lähteainetega toimuvatest kahtlastest tehingutest, näiteks ebatavalised tellimused või sellised tehingud, mis võivad viidata lähteainete levitamisele narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku valmistamise eesmärgil. Kahtlaste tehingute korral tuleb Ravimiametile teada anda vähemalt lähteaine nimetus, kogus ja mass ning eksportija, importija, lõpliku kaubasaaja nimi ja aadress.

Lähteainete käitlemist reguleerivad õigusaktid:

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus [16] (mõiste § 2 punkt 2, muus osas § 2, § 4¹, § 6, § 7, § 9)

Narkootikumide lähteaineid käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktidega täidetakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastast Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni [17], mis võeti vastu 1988. aastal. Kõnealuse konventsiooni artikkel 12 käsitleb narkootikumide lähteaineid.

Narkootikumide lähteaineid käsitleva Euroopa Liidu õigusraamistiku moodustavad neli otsekohalduvat määrust, mis kohalduvad määruste nr 273/2004 ja 111/2005 I lisas loetletud lähteainetele:

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 273/2004 [18] narkootikumide lähteainete kohta. Määruses kehtestatakse ühendusesisese kaubanduse järelevalvet reguleerivad põhieeskirjad. Määrust kohaldatakse nii Euroopa Liidus kui ka teistes Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides (Norra, Liechtenstein ja Island).
2. Nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 111/2005 [19], millega kehtestatakse ühenduse ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve eeskirjad. Määruses kehtestatakse väliskaubanduse järelevalvet reguleerivad põhieeskirjad.
3. Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1011, 24. aprill 2015 [20], millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta ja nõukogu määrust (EÜ) nr 111/2005, millega kehtestatakse liidu ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve eeskirjad, ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1277/2005.
4. Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1013, 25. juuni 2015 [21], millega kehtestatakse eeskirjad seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta ning nõukogu määrusega (EÜ) nr 111/2005, millega kehtestatakse liidu ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve eeskirjad.