Rakkude, kudede ja elundite 2018. aasta hankimis- ja käitlemisandmete kokkuvõte

Ülevaade 2018. aasta rakkude, kudede ja elundite käitlemisest on koostatud rakkude, kudede ja elundite hankijate ja käitlejate esitatud aastaaruannete põhjal ja katab kõiki hankimis- ja käitlemistegevusi. 2018. aasta 31. detsembri seisuga on Ravimiamet välja andnud üheksa rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise tegevusluba. Hankimise ja käitlemise valdkondadest (hangitavate ja käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüüpidest) annab ülevaate tabel 1. Kõige rohkem on Eestis sugurakkude ja embrüote hankijaid ja käitlejaid (5).

Tabel 1. Hangitavate ja käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüübid seisuga 31.12.2018.

RAKKUDE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

TÜVIRAKKUDE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

Andmed tüvirakkude hankimise ja käitlemise kohta Eestis 2018. aastal on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Tüvirakkude hankimine ja käitlemine 2018. aastal

**Ühe loovutuse käigus saadud, kuid mitmesse pakendisse pakendatud produkte loetakse erinevateks produktideks. See tähendab, et ühest loovutusest võib saada mitu produkti.

SUGURAKKUDE JA EMBRÜOTE KÄITLEMINE

Kunstliku viljastamise protseduure on erinevaid, enim kasutatakse nn IUI, IVF, ICSI ja FET protseduure.

IUI (ingl intrauterine insemination) ehk inseminatsioon – spermast eraldatakse laboritingimustes  elujõulisemad seemnerakud, mis siiratakse naise emakasse ovulatsiooni perioodil. IUI puhul kasutatakse munarakkude viljastamiseks kas partneri või doonori seemnerakke.

IVF (ingl in vitro fertilisation) ehk munarakkude kehaväline viljastamine – protseduur, mille käigus eemaldatakse munarakud munasarjadest ja viiakse laboritingimustes kokku seemnerakkudega. Seega toimub viljastumine kehaväliselt. Inkubaatoris arenenud embrüo(d) siiratakse naise emakasse.

ICSI (ingl intra-cytoplasmic sperm injection) ehk seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon – laboritingimustes süstitakse munarakku üks seemnerakk. Pärast munaraku edukat viljastumist siiratakse embrüo naise emakasse. ICSI protseduuri kasutatakse mehepoolse viljatuse korral, kui spermas on kvaliteetsete seemnerakkude arv väga väike või kui seemnerakud spermas üldse puuduvad ning neid tuleb eraldada munanditest.

FET (ingl frozen embryo transfer) ehk külmutatud embrüo(te) siirdamine – laboritingimustes (IVF või ICSI protseduuri abil) loodud ja külmutatud embrüo(te) ülessulatamine ja naise emakasse siirdamine.

Tabel 3. Kunstliku viljastamise andmed partnerannetuse korral 2018. aastal

 Tabel 4. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused partnerannetuse korral 2017. aastal

 Tabel 5. Kunstliku viljastamise andmed seemnerakudoonorluse korral 2018. aastal

Tabel 6. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused seemnerakudoonorluse korral 2017. aastal

Tabel 7. Kunstliku viljastamise andmed munarakudoonorluse korral 2018. aastal

 Tabel 8. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused munarakudoonorluse korral 2017. aastal

 Tabel 9.  Kunstliku viljastamise andmed munaraku- ja seemnerakudoonorluse korral 2018. aastal

 Tabel 10. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused munaraku- ja seemnerakudoonorluse korral 2017. aastal

 Tabel 11. Kunstliku viljastamise andmed embrüodoonorluse korral 2018. aastal

 Tabel 12. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused embrüodoonorluse korral 2017. aastal

KUDEDE KÄITLEMINE

Kasutatud mõisted:

• Käideldud koed – käideldud kudede ühikud, hoolimata sellest, kas nad on vabastatud / väljastatud kasutusse või mitte. Hõlmab ka aruande aastale eelnenud aastal ladustatud kudede käitlemist.
• Töötlemine – kõik kudede ettevalmistamise, käsitsemise, säilitamise ja pakendamisega seotud operatsioonid.
• Ladustamine – aasta jooksul ladustatud kudede arv, mida ei ole 31. detsembriks siirdamiseks väljastatud ega hävitatud.
• Surnud koedoonoreid oli Eestis 2018. aastal 28 ja elusdoonoreid 95.

Järgnevatel joonistel ülevaade skeletikoe, vaskulaarkoe, silma sarvkesta, amnionimembraani ning naha hankimisest ja käitlemisest aastatel 2014–2018.

Joonis 1. Skeletisüsteemi kudede hankimise ja käitlemisega seotud tegevused Eestis ajavahemikus 2014–2018. Ühikuks on eraldi pakendatud siirik (nt üks reieluupähik, üks demineraliseeritud luu ühik, üks konteiner luupuru, üks luu lapp (ingl femoral strut), üks osteokondraalne allosiirik, üks eraldi pakendatud kõõlus või osa kõõlusest).

Joonis 2. Vaskulaarkoe hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis 2014–2018. Ühikuks on üks eraldi pakendatud siirik (üks pakend võib sisaldada ühte või mitut erineva pikkusega veresoont).

Joonis 3. Silma sarvkesta hankimine ja käitlemine Eestis 2014–2018. Ühikuks on üks eraldi pakendatud siirik.

Joonis 4. Amnionimembraani hankimine ja käitlemine Eestis 2014–2018. Ühikuks on ühte konteinerisse pakendatud kude koetüki suurusest sõltumata.

Joonis 5. Naha hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis 2014–2018

ELUNDITE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

Alates 2017. aastast koostab ja avaldab elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise koondaruande riiklik siirdamisasutus:

http://elundidoonorlus.ee/doonorlus

Ravimiamet tänab kõiki hankijaid ja käitlejaid koostöö eest!

Mai 2019