• English
  • Eesti

Rakkude, kudede ja elundite 2019. aasta hankimis- ja käitlemisandmete kokkuvõte

11.05.2020
Printer-friendly version

Ülevaade 2019. aasta rakkude, kudede ja elundite käitlemisest on koostatud rakkude, kudede ja elundite hankijate ja käitlejate esitatud aastaaruannete põhjal ja katab kõiki hankimis- ja käitlemistegevusi. 2019. aasta 31. detsembri seisuga on Ravimiamet välja andnud üheksa rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise tegevusluba. Hankimise ja käitlemise valdkondadest (hangitavate ja käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüüpidest) annab ülevaate tabel 1. Kõige rohkem on Eestis sugurakkude ja embrüote hankijaid ja käitlejaid (5).

Tabel 1. Hangitavate ja käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüübid seisuga 31.12.2019.

Hangitavad ja käideldavad rakud

      Hankijad ja käitlejad

Kondrotsüüdid

OÜ Cellin Technologies

Luuüdi tüvirakud

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Perifeerse vere dendriitrakud

OÜ Cellin Technologies

Perifeerse vere tüvirakud

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Rasvkoe tüvirakud

AS Taastava Kirurgia Kliinik

OÜ Cellin Technologies

Sugurakud ja embrüod

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

Aktsiaselts Nova Vita Kliinik

AS Kliinik Elite

BioEximi OÜ

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Terapeutilised rakud

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Nabaväädivere tüvirakud

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

Hangitavad ja käideldavad koed

Hankijad ja käitlejad

Amnionimembraan

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Silma sarvkest

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Skeletisüsteemi koed

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

OÜ DiviDent Invest

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Nahk

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Vaskulaarkude

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

AS Taastava Kirurgia Kliinik

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Nabaväädi kude

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

Hangitavad ja käideldavad elundid

Hankijad ja käitlejad

Kops

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Kõhunääre

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Neer

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Maks

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Süda

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

 

RAKKUDE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

 

TÜVIRAKKUDE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

Andmed tüvirakkude hankimise ja käitlemise kohta Eestis 2019. aastal on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Tüvirakkude hankimine ja käitlemine 2019. aastal

 

 

Eestis tehtud loovutused

Sisse veetud loovutused

Hangitud produktide arv

Kondrotsüüdid

0

0

Luuüdi tüvirakud

3

0

Perifeerse vere dendriitrakud

0

0

Perifeerse vere tüvirakud

108

16

Rasvkoe tüvirakud

0

0

Terapeutilised rakud

0

0

Nabaväädivere tüvirakud

13

0

Käideldud produktide arv**

Kondrotsüüdid

0

0

Luuüdi tüvirakud

3

0

Perifeerse vere dendriitrakud

0

0

Perifeerse vere tüvirakud

355

34

Rasvkoe tüvirakud

0

0

Terapeutilised rakud

0

0

Nabaväädivere tüvirakud

0

0

Kasutusse väljastatud produktide arv

Kondrotsüüdid

0

0

Luuüdi tüvirakud

3

0

Perifeerse vere dendriitrakud

0

0

Perifeerse vere tüvirakud

221

16

Rasvkoe tüvirakud

0

0

Terapeutilised rakud

0

0

Nabaväädivere tüvirakud

  

Hävitatud produktide arv

Kondrotsüüdid

0

0

Luuüdi tüvirakud

8

0

Perifeerse vere dendriitrakud

0

0

Perifeerse vere tüvirakud

69

4

Rasvkoe tüvirakud

0

0

Terapeutilised rakud

0

0

Nabaväädivere tüvirakud

0

0

**Ühe loovutuse käigus saadud, kuid mitmesse pakendisse pakendatud produkte loetakse erinevateks produktideks. See tähendab, et ühest loovutusest võib saada mitu produkti.

 

SUGURAKKUDE JA EMBRÜOTE KÄITLEMINE

Kunstliku viljastamise protseduure on erinevaid, enim kasutatakse nn IUI, IVF, ICSI ja FET protseduure.

IUI (ingl intrauterine insemination) ehk  inseminatsioon – spermast eraldatakse laboritingimustes  elujõulisemad seemnerakud, mis siiratakse naise emakasse ovulatsiooni perioodil. IUI puhul kasutatakse munarakkude viljastamiseks kas partneri või doonori seemnerakke.

IVF (ingl in vitro fertilisation) ehk munarakkude kehaväline viljastamine – protseduur, mille käigus eemaldatakse munarakud munasarjadest ja viiakse laboritingimustes kokku seemnerakkudega. Seega toimub viljastumine kehaväliselt. Inkubaatoris arenenud embrüo(d) siiratakse naise emakasse.

ICSI (ingl intra-cytoplasmic sperm injection) ehk seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon – laboritingimustes süstitakse munarakku üks seemnerakk. Pärast munaraku edukat viljastumist siiratakse embrüo naise emakasse. ICSI protseduuri kasutatakse mehepoolse viljatuse korral, kui spermas on kvaliteetsete seemnerakkude arv väga väike või kui seemnerakud spermas üldse puuduvad ning neid tuleb eraldada munanditest.

FET (ingl frozen embryo transfer) ehk külmutatud embrüo(te) siirdamine – laboritingimustes (IVF või ICSI protseduuri abil) loodud ja külmutatud embrüo(te) ülessulatamine ja naise emakasse siirdamine.

 

 

Tabel 3. Kunstliku viljastamise andmed partnerannetuse korral 2019. aastal

 

   
 

Viljastamise meetod

KOKKU

 

IUI

IVF

ICSI

FET

muu*

 

Viljatusravi läbinud paarid

118

469

982

769

7

2345

 

Hangitud munarakud

 

 

 

 

 

18119

 

Viljastatud munarakud

 

4815

10344

 

0

15159

 

Hangitud spermadoosid

 

 

 

 

 

2036

 

Loodud või sulatatud  (FET) embrüod

 

3217

7774

2148

0

13139

 

Teostatud IUI tsüklid

192

 

 

 

 

192

 

Embrüote siirdamise protseduurid

 

388

994

1000

0

2382

 

Siiratud embrüod

 

519

1474

1304

0

3297

 
        
        

Tabel 4. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused partnerannetuse korral 2018. aastal

 

 
 

Viljastamise meetod

KOKKU

 
 

IUI

IVF

ICSI

FET

muu

 

Viljatusravi läbinud paarid

100

444

1009

801

4

2358

 

Teostatud IUI tsüklid

136

 

 

 

 

136

 

Embrüote siirdamise protseduurid

 

420

965

910

0

2295

 

Kinnitatud kliinilised rasedused

13

131

317

283

0

744

 

Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid (patsiendiga ei saadud ühendust)

0

0

0

0

0

0

 
        
        

Tabel 5. Kunstliku viljastamise andmed seemnerakudoonorluse korral 2019. aastal

 

 
 

Viljastamise meetod

KOKKU

 
 

IUI

IVF

ICSI

FET

muu

 

Eesti doonorite annetatud spermadoosid

 

 

 

 

 

1280

 

Väljastpoolt Eestit toodud spermadoosid

 

 

 

 

 

246

 

Viljatusravi läbinud retsipiendid

128

79

62

67

0

336

 

Teostatud IUI tsüklid

178

 

 

 

 

178

 

Loodud või sulatatud (FET) embrüod

 

445

396

192

0

1054

 

Siiratud embrüod

 

100

89

107

0

296

 

Embrüote siirdamise protseduurid

 

68

60

83

0

211

 
        
        

Tabel 6. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused seemnerakudoonorluse korral 2018. aastal

 

 
 

Viljastamise meetod

KOKKU

 
 

IUI

IVF

ICSI

FET

muu

 

Viljatusravi läbinud retsipiendid

111

80

43

55

0

289

 

Teostatud IUI tsüklid

158

 

 

 

 

158

 

Embrüote siirdamise protseduurid

 

88

42

64

0

194

 

Kinnitatud kliinilised rasedused

29

32

16

24

0

101

 

Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid (patsiendiga ei saadud ühendust)

0

0

0

0

0

0

 
        
        

Tabel 7. Kunstliku viljastamise andmed munarakudoonorluse korral 2019. aastal.

 

  
 

Viljastamise meetod

KOKKU

  
 

IVF

ICSI

FET

muu

  

Annetatud munarakud

 

 

 

 

2437

  

Viljatusravi läbinud retsipiendid

29

99

64

0

192

  

Loodud või sulatatud (FET) embrüod

229

660

179

0

1068

  

Siiratud embrüod

38

138

113

0

289

  

Embrüote siirdamise protseduurid

26

98

75

0

199

  
        
        

Tabel 8. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused munarakudoonorluse korral 2018. aastal

 

 
 

Viljastamise meetod

KOKKU

  
 

IVF

ICSI

FET

muu

  

Viljatusravi läbinud retsipiendid

43

66

74

0

183

  

Embrüote siirdamise protseduurid

42

60

88

0

190

  

Kinnitatud kliinilised rasedused

17

22

23

0

62

  

Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid (patsiendiga ei saadud ühendust)

0

1

0

0

1

  
        
        

Tabel 9.  Kunstliku viljastamise andmed munaraku- ja seemnerakudoonorluse korral 2019. aastal

 

 
 

Viljastamise meetod

KOKKU

  
 

IVF

ICSI

FET

muu

  

Annetatud munarakud

 

 

 

 

314

  

Viljatusravi läbinud retsipiendid

22

14

17

0

53

  

Loodud või sulatatud (FET) embrüod

204

65

44

0

167

  

Siiratud embrüod

21

21

27

0

69

  

Embrüote siirdamise protseduurid

16

15

20

0

51

  
        
        

Tabel 10. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused munaraku- ja seemnerakudoonorluse korral 2018. aastal

 

 

Viljastamise meetod

KOKKU

  
 

IVF

ICSI

FET

muu

  

Viljatusravi läbinud retsipiendid

12

5

10

0

27

  

Embrüote siirdamise protseduurid

9

4

10

0

23

  

Kinnitatud kliinilised rasedused

2

4

2

0

8

  

Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid (patsiendiga ei saadud ühendust)

0

0

0

0

0

  
        
        

Tabel 11. Kunstliku viljastamise andmed embrüodoonorluse korral 2019. aastal

 

  
 

KOKKU

      

Annetatud embrüod

26

      

Viljatusravi läbinud retsipiendid

14

      

Siiratud embrüod

26

      

Embrüote siirdamise protseduurid

17

      
        
        

Tabel 12. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused embrüodoonorluse korral 2018. aastal 

 

 
 

KOKKU

      

Viljatusravi läbinud retsipiendid

11

      

Embrüote siirdamise protseduurid

12

      

Kinnitatud kliinilised rasedused

6

      

Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid (patsiendiga ei saadud ühendust)

1

      

 

 

 

KUDEDE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

Kasutatud mõisted:

Käideldud koed – käideldud kudede ühikud, hoolimata sellest, kas nad on vabastatud / väljastatud kasutusse või mitte. Hõlmab ka aruande aastale eelnenud aastal ladustatud kudede käitlemist.

Töötlemine – kõik kudede ettevalmistamise, käsitsemise, säilitamise ja pakendamisega seotud operatsioonid.

Ladustamine – aasta jooksul ladustatud kudede arv, mida ei ole 31. detsembriks siirdamiseks väljastatud ega hävitatud.

Surnud koedoonoreid oli Eestis 2019. aastal 22 ja elusdoonoreid 116.

 

Järgnevatel joonistel ülevaade skeletikoe, vaskulaarkoe, silma sarvkesta, amnionimembraani, naha ning nabaväädi koe hankimisest ja käitlemisest aastatel 2014–2019.

 

 

Joonis 1. Skeletisüsteemi kudede hankimise ja käitlemisega seotud tegevused Eestis ajavahemikus 2014–2019. Ühikuks on eraldi pakendatud siirik (nt üks reieluupähik, üks demineraliseeritud luu ühik, üks konteiner luupuru, üks luu lapp (ingl femoral strut), üks osteokondraalne allosiirik, üks eraldi pakendatud kõõlus või osa kõõlusest).

Joonis 2. Vaskulaarkoe hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis 2014–2019. Ühikuks on üks eraldi pakendatud siirik (üks pakend võib sisaldada ühte või mitut erineva pikkusega veresoont).

Joonis 3. Silma sarvkesta hankimine ja käitlemine Eestis 2014–2019. Ühikuks on üks eraldi pakendatud siirik.

Joonis 4. Amnionimembraani hankimine ja käitlemine Eestis 2014–2019. Ühikuks on ühte konteinerisse pakendatud kude koetüki suurusest sõltumata.

Joonis 5.  Naha hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis 2014-2019.

Joonis 6. Nabaväädi koe hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis 2019. Nabaväädi koe hankimiseks väljastati Eestis esimene tegevusluba 2018. aastal ning tegevust alustati 2019. aastal. Pärast hankimist saadetakse nabaväädi kude käitlemiseks ja ladustamiseks teiste riikide käitlejatele.

ELUNDITE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

Alates 2017. aastast koostab ja avaldab elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise koondaruande riiklik siirdamisasutus:

https://www.elundidoonorlus.ee/statistika

 

 

Ravimiamet tänab kõiki hankijaid ja käitlejaid koostöö eest!

Mai 2020