Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Koduse ravimikapi üle vaatamine ja ravimijäägid

Vähemalt kord-paar aastas soovitame koduse ravimikapi üle vaadata, et teaksite otsa saanud ravimite asemele vajadusel uued soetada ja eemaldada kõlblikkusaja ületanud (st aegunud), kõlbmatuks muutunud (valedel tingimustel säilitamise vms tõttu) ning kasutamata jäänud ravimid. Ravimijäätmed on ohtlikud jäätmed nende mõju tõttu looduskeskkonnale. Seetõttu ei tohi ravimijäätmeid visata segaolmejäätmete hulka ega kanalisatsiooni.

Korrektselt kogutud ravimijäätmed põletatakse spetsiaalses ohtlike jäätmete põletis kõrgtemperatuuril vähemalt 1300 Co. Kuni 2 kg koduses majapidamises tekkinud ravimijäätmeid saate tasuta viia lähimasse jäätmejaama, ohtlike jäätmete kogumispunkti või apteeki, et ohtlikud ravimijäätmedjäägid saaks hävitatud vältides neist tulenevat ohtu keskkonnale ning tervisele.

Mida jälgida ravimikappi üle vaadates?

Mõelge, kas kodune ravimikapp on:
  • lastele, ravimite osas mitte orienteeruvatele pereliikmetele ja lemmikloomadele kättesaamatus kohas. Ravimimürgistuste vältimise soovitused leiate ka Mürgistusteabekeskuse veebist;
  • eemal kohtadest, kus temperatuur ja õhuniiskus võivad oluliselt muutuda ja selle tulemusel ravimi kõlblikkust mõjutada (vannituba ei sobi ravimite säilitamiseks; aknad-aknalaud, välisuks, küttekeha ja pliit võiks olla ravimikapist eemal);
  • sobiv konkreetse ravimi säilitamiseks. Enamus ravimeid on mõeldud toatemperatuuril säilitamiseks. Külmikus hoidke vaid neid ravimeid, mille pakendi infolehes on see ette nähtud – teiste ravimite puhul ei aita jahe temperatuur kaasa ravimi paremale/pikemale säilimisele ja võib mõnel juhul ravimi kvaliteedile hoopis halvasti mõjuda. Ravimi säilitamistingimused leiate ravimi pakendi infolehe 5. punktis - hoidke ravimeid pakendi infolehes toodud tingimustel, sest vaid nii saab olla kindel ravimi kvaliteedi ja toime säilimises kõlblikkusaja lõpuni. Ravimi kvaliteedi langemine ei paista enamasti välja! 
Vaata ravimikapis olevad ravimid ükshaaval üle:
  • Kas ravimi pakendile märgitud kõlblikkusaeg on möödas? See on märgitud ravimi pakendile aasta ja kuu täpsusega, osadel ravimitel on pakendi infolehes lisaks lühem kõlblikkusaeg alates pakendi avamisest. Kui jah, siis ei ole ravim kasutamiskõlblik, sest sellel ei pruugi olla enam ravimi infolehes kirjeldatud toimet ning ravimi kasutamine ei pruugi olla ohutu;
  • Kas teie leibkonnas läheb ravimit ka edaspidi tarvis? Üleliigsed ravimid tuleks mürgistuste vältimiseks eemaldada, et need kogemata mõne teise ravimi asemel kasutusse ei satuks. Ostetud ravim võib üleliigseks muutuda, kui näiteks:

- arst on raviskeemi  muutnud (üks ravim on teisega asendatud või raviskeemist üldse kõrvale jäetud),

- lapsed on kasvanud ja väikelastele mõeldud ravimid ei ole enam suuremale lapsele sobivas annuses,

- retseptiravimi kuur on lõppenud ja selleks ei kulunud tervet pakendit,

- ravimeid kasutanud pereliige on lahkunud.

Valige kodusesse ravimikappi ravimid nii, et väldite liigsete ravimijäätmete teket:
  • käsimüügiravimeid oma leibkonna liikmete, sh lemmikloomade vajadusi arvestades üheks nädalaks vajalikus koguses;
  • igat retseptiravimit ostke juurde ühe retsepti kaupa, kui kodus on alles veel eelmise retseptiga ostetud ravimit üheks kuuks vajalikus koguses.
Ravimijäätmeid ravimikapist välja võttes vaadake, kas tegemist on ravimiga (vajadusel küsige nõu apteekrilt):
  • ravimi pakendil on kirjas, et tegemist on kas käsimüügi- või retseptiravimiga – teistel toodetel sellist kirjet ei ole;
  • toidulisanditel, mis ei ole ravimid, on pakendil kirjas, et tegemist on toidulisandiga (inglise keeles ka food supplement). Toidulisandid, loodustooted, hügieenitarbed ja kosmeetika(nt paljud vitamiinid) ei ole ohtlikud jäätmed ja võite need pakendist eemaldada ja panna olmejäätmete hulka.
  • meditsiiniseadmed (sh plaastrid, söetabletid, süstlad, kraadiklaasid, glükomeetrid) ei ole samuti ravimid ja neid apteegid vastu ei võta.
    Meditsiiniseadmete puhul jälgige nende pakendil olevaid juhiseid, sest osa neist on segaolmejäätmed, osa võib liigituda ohtlikeks jäätmeteks või ka elektroonikajäätmeteks.
    ohtlikud meditsiiniseadmete jäätmed saate viia lähimasse jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunkti (jäätmejaama või kogumisringi raames);
    - elektroonikaseadmed saab viia jäätmejaama või suuremates kauplustes asuvatesse elektroonikajäätmete kogumiskasti;
    - ohtlikud jäätmed nagu elavhõbedat sisaldavad kraadiklaasid tuleb viia jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunkti.

Purkidest, tuubidest, pudelitest ega blistritest ärge ise ravimijääke välja võtke. Ravimijääke sisaldav ravimiga vahetus kokkupuutes olev pakend viige esimesel võimalusel jäätmejaama või apteeki. Seni hoidke ravimijäätmeid lastele ja lemmikloomadele kättesaamatus kohas.

Kuhu saab viia kodus tekkinud ohtlikud ravimijäätmed?

Ohtlikud ravimijäätmed saate viia:
  • ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti või jäätmejaama, kus võetakse vastu ohtlikke jäätmeid. 
  • lähimasse apteeki, mille leiate apteekide kaardilt.

Erinevalt jäätmejaamadest, kuhu saab anda erinevaid jäätmeid, võtavad apteegid vastu üksnes koduses majapidamises tekkinud ravimijäätmeid – muud apteegist ostetud tooted, mis esmapilgul võivad olla ravimitele väga sarnased, tuleb anda üle jäätmekäitlejale sõltuvalt jäätme liigist, kas kodu juures olevate vastavate konteinerite kaudu või viia lähimasse jäätmejaama, ohtlike jäätmete kogumispunkti (eraisikult võetakse korraga vastu kuni 2 kg ohtlike jäätmeid).

Enne ravimijäätmete apteeki viimist soovitame eemaldada:

  • pakendi infolehe – see on paberjääde, mis ei ole ohtlik;
  • välise pakendi, mis ei ole ravimiga otseses kokkupuutes  see on pakendijääde, mis ei ole ohtlik;
  • tühjaks saanud blistrid, purgid vm pakendid – need on pakendijäätmed, mis ei ole ohtlikud.

Ravimijäätmeid soovitame apteeki viia läbipaistvas kilekotis, mida vajaduse korral saaks avada (ära tee kilekotti sulgedes umbsõlme!) 

Miks on ravimid keskkonnale ohtlikud? 

Enamik ravimeid on sihipäratul kasutamisel otseselt ohtlikud tervisele või saastavad looduskeskkonda.

Viimastel aastatel on loodusest, peamiselt veekogudest, tuvastatud järjest enam erinevate ravimite toimeainete jääke. Ravimid sisaldavad farmakoloogiliselt aktiivseid aineid ning senini ei ole uuritud nende mõju keskkonnas madalatel kontsentratsioonidel. Kuigi enamik ravimitest laguneb keskkonnas kiiresti, tekivad pideva kasutuse järgselt siiski suhteliselt suured jääkide kogused. Otsene kahjulik mõju võib olla veeorganismidele, näiteks hormoonpreparaadid võivad põhjustada kaladel ja kahepaiksetel looteeas soomuutusi, tulemuseks sigimisvõimetus. Mitmed ravimid ei ole biolagunevad ja oma püsivuse tõttu võivad need lõpuks jõuda joogivette.

Ravimid võivad saastada pinna- ja põhjavett või koguneda setetesse. Haiglate heitvees võib eeldada ravimijääkide „kokteili“; ka linnade reoveepuhastitesse saabub mitmekesine segu. Kui selles sisalduvad antibiootikumid, siis pikapeale tekib mikroorganismidel resistentsus – olles juba teatud annustega harjunud, ei tarvitse hiljem raviks mõeldud annus neid enam hävitada.

Jäätmekäitlejad saavad korraldada ravimijääkide keskkonnale ohutu hävitamise. Selleks on oluline, et ravimijäätmed ei sattuks olmeprügisse ega muul moel keskkonda.

Ettevõtluses, sh hoolekande-, tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel  tekkinud ravimijäätmed tuleb üle anda selleks sobivat jäätmeluba või kompleksluba omavale ettevõttele, kellel on ohtlike jäätmete, sh ravimijäätmete, käitlemise õigus.

Üleandmise kohta tuleb koostada ja säilitada jäätmeseaduse §-s 64 sätestatud ohtlike jäätmete saatekiri ja käitlemiseks üleantavate ravimite nimekiri järgmiste andmetega: ravimi nimetus, tootja või müügiloa hoidja nimi, ravimipartii number ja kogus.

Kohaliku omavalitsuse hallatavate jäätmejaamade kasutamise kohta tuleb eelnevalt kindlasti omavalitsusest uurida. Reeglina ei ole ettevõtjatel lubatud ravimijäätmeid viia jäätmejaamadesse, kus kohalik omavalitsus on korraldanud elanikelt ohtlike jäätmete tasuta vastuvõtmise. Sellistesse kogumispunktidesse võib ohtlikke jäätmeid anda juhul, kui on saadud nõusolek kohalikult omavalitsuselt, kogumispunktil on ohtlike jäätmete käitlemiseks sobiv luba ning valmisolek vajalike üleandmist kajastavate dokumentide vormistamiseks.

Apteegid ei võta vastu ettevõttes tekkinud ravimijääke.

Ettevõtetel tuleb kõlbmatuid ravimeid käideldes lisaks jäätmeregulatsioonidele arvestada ravimiseaduse paragrahvides 35-37 ning sotsiaalministri 17.02.2005 määruses nr 19 „Ravimite säilitamise ja transportimise tingimused ja kord“ toodut.

1. Kõlbmatute ravimite säilitamine ettevõttes

  • Kõik ravimid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele või mille kõlblikkuse aeg on lõppenud või mille kasutamine on Eestis keelustatud või mis mõnel muul põhjusel ei leia sihipärast kasutamist (edaspidi kõlbmatud ravimid), tuleb turult kõrvaldada.
  • Ravimite käitleja (apteek, hulgimüügi ladu ja tootmiskoht) peab kõlbmatud ravimid füüsiliselt eraldama muust kaubast selleks ette nähtud kohta ja arusaadavalt märgistama pakendi või kõlbmatute ravimite säilitamise koha.
  • Apteegis tuleb täiendavalt füüsiliselt eraldada tarbijatelt vastu võetud kõlbmatud ravimid, mida käideldakse ohtlike jäätmetena. Selleks võib kasutada müügisaalis asuvat kõlbmatute ravimite kogumiseks sobivat kogumismahutit, mille ehitus välistab kõrvalistel isikutel võimaluse kõlbmatuid ravimeid sealt kätte saada. Kogumismahuti asukoht peab olema tähistatud märgatava ja loetava sildiga.
  • Turult kõrvaldatud ravimite hoiutingimused peavad välistama nende taas käibesse sattumise või muu mittesihipärase kasutamise ning tagama nende säilitamise inimesele, loomale ja keskkonnale ohutult.
  • Kaitseväel on lubatud õppeotstarbel väljaõppes ja õppustel kasutada enda ravimitagavaras olevaid süste- ja infusioonilahuseid, mille kõlblikkusaeg on lõppenud. Õppes kasutatavad kõlbmatud süste- ja infusioonilahused peavad olema selgelt märgistatud, et välistada nende kasutamine muul otstarbel. Kaitsevägi peab ravimite arvestuses märkima, milliseid ja mis koguses kõlbmatuid süste- ja infusioonilahuseid on õppeotstarbel kasutatud. Pärast õppeotstarbel kasutamist tuleb ravimid üle anda jäätmeseaduse alusel õigustatud isikule.
  • Kõlbmatuid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid tuleb ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba omavale isikule hävitamiseks üleandmiseni säilitada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses kehtestatud tingimustel. Hävitamine tuleb dokumenteerida (sh on oluline säilitada p 3.7 nimetatud saatekirjad).
  • Kõlbmatute tsütostaatilise või tsütotoksilise toimega ravimite kogumiseks või transportimiseks kasutatav pakend märgistatakse täiendavalt vastavasisulise selgelt eristatava hoiatusega.

2. Ravimite määratlemine ohtlikeks või tavajäätmeteks

  • Ravimite käitlejal tuleb ravimid enne hävitamist määratleda kas ohtlikeks või tavajäätmeteks, sest sellest sõltub ravimite hävitamise viis. Määratlemisel tuleb lähtuda jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 14.12.2015 määrusest nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ (edaspidi määrus nr 70).
  • Kõik tsütotoksilised ja tsütostaatilised ravimid, antibiootikumid, narkootilised ja psühhotroopsed ravimid, teised ohtlikke toimeaineid sisaldavad ravimid ja sorteerimata kõlbmatud ravimid on alati ohtlikud jäätmed (määrus nr 70 § 3 lõige 2). Tavajäätmeteks on ravimiseaduse § 8 nimetatud ravimite (taimne ravim, taimne toode, droog) jäätmed. Teiste ravimite puhul tuleb hinnata, kas neil on ohtlikud omadused (määrus nr 70 § 6 ja § 7).  
  • Kui ei ole selge, kas kõlbmatute ravimite puhul võiks olla tegu tavajäätmete või ohtlike jäätmetega, tuleks ravimid suurema ohtu vältimise põhimõttest lähtuvalt määratleda ohtlike jäätmetena.
  • Juhendi punktis 1.3 toodud ravimijäätmete määratlemiseks tavajäätmetena tuleb ravimi käitlejal ravimi koostisainete ökotoksikoloogiliste ja toksikoloogiliste omaduste põhjal tõendada, et neil ravimijäätmetel ei ole ühtegi kahjulikku toimet.

3. Ravimite hävitamiseks üleandmine

  • Jäätmeseaduse § 73 lõike 2 kohaselt on jäätmete kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks nõutud jäätmeluba. Seega tohib ravimite kõrvaldamis- või taaskasutamistoiminguid läbi viia jäätmeluba omav ettevõte. Ohtlike jäätmete korral peab ettevõttel olema lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.
  • Ravimiseaduse sätted ei keela ravimite käitlejale olla ise ravimite hävitajaks. Sellisel juhul peavad neil olema juhendi punktis 3.1 nimetatud load.
  • Ravimite käitlejad, kellel ei ole juhendi punktis 3.1 nimetatud lubasid, peavad nii tava- kui ohtlikud ravimijäätmed üle andma vastavaid lube omavale jäätmekäitlusettevõttele.
  • Jäätmekäitlusettevõttele üleantavad ohtlikud ja tavajäätmed peavad olema teineteisest eraldatud ja vastavalt tähistatud. Tavajäätmetena määratletud ravimijäätmeid ei tohi lisada teistele tavajäätmetele ning need tuleb jäätmekäitlusettevõttele hävitamiseks üle anda teistest tavajäätmetest eraldatuna, sest nende üleandmisel tuleb koostada jäätmeseaduse §-s 64 sätestatud ohtlike jäätmete saatekiri ja käitlemiseks üleantavate ravimite nimekiri järgmiste andmetega: ravimi nimetus, tootja või müügiloa hoidja nimi, ravimipartii number ja kogus.
  • Ohtlike ravimijäätmete üle andmise kohta koostatakse ravimite käitleja ja jäätmekäitlusettevõtte vahel samuti jäätmeseaduse §-s 64 sätestatud ohtlike jäätmete saatekiri ja käitlemiseks üleantavate ravimite nimekiri järgmiste andmetega: ravimi nimetus, tootja või müügiloa hoidja nimi, ravimipartii number ja kogus.
  • Apteegis tarbijatelt vastu võetud kõlbmatud ravimid antakse ohtlike jäätmetena üle jäätmekäitlusettevõttele ja koostatakse jäätmeseaduse §-s 64 sätestatud ohtlike jäätmete saatekiri (ravimite nimekirja ei lisata).
  • Üleandja ja vastuvõtja kinnitavad toimingut juhendi punktides 3.4, 3.5 ja 3.6 nimetatud saatekirjadel kuupäeva märkimise ja allkirjaga. Saatekirjad koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale ja teine vastuvõtjale. Neid säilitatakse apteegis kolm aastat ja ravimite tootmise või hulgimüügi ettevõttes viis aastat. Ohtlike jäätmete saatekirjale lisatud käitlemiseks üleantavate ravimite nimekirja säilitatakse igas ettevõttes kolm aastat arvates selle koostamisest.

Viimati uuendatud: 08.05.2024