• English
  • Eesti

Veterinaarravimite statistika

27.03.2019
Printer-friendly version

Veterinaarravimite statistika põhineb Eestis tegevusluba omavate ravimite hulgimüüjate kvartaalselt esitatavatel aruannetel. Veterinaarravimite statistikas võetakse arvesse veterinaarravimite hulgimüüki üld- ja veterinaarapteekidele, veterinaararstidele ning teistele asutustele.

Ülevaade antibiootikumide kasutamisest veterinaarsel otstarbel aastatel 2006–2016

HULGIMÜÜJAD

2018. aastal müüs veterinaarravimeid üld- ja veterinaarapteekidele, veterinaararstidele ning teistele asutustele 10 hulgimüüjat. Järgnevas tabelis on toodud aastatel 2014–2018 enim veterinaarravimeid müünud hulgimüüjad ja nende osakaal (%) veterinaarravimite turul. 2018. aastal kattis kaks suurima turuosaga hulgimüüjat 83% ning neli suurimat hulgimüüjat 98% kogu veterinaarravimite turust. Ülejäänud hulgimüüjate turuosa jäi tagasihoidlikuks.

 Hulgimüüja20142015201620172018
Zoovetvaru OÜ46,1%40,7%46,0%49,6%50,7%
Magnum Veterinaaria AS26,2%29,0%29,4%29,8%32,2%
Dimedium AS 9,6%17,7%15,5%12,6%
Optimer AS2,5%3,3%3,6%3,6%2,9%

*Järjestatud 2018. aasta alusel kahanevalt

VETERINAARRAVIMITE TURUMAHT

Veterinaarravimite turumaht on väljendatud hulgimüügi hindades (tootja hind + hulgimüüja juurdehindlus) ega sisalda käibemaksu.

Veterinaarravimite turumaht suurenes aastatel 2012–2014 6-9% aastas, seevastu 2015. aastal vähenes turumaht võrreldes eelneva aastaga 5%. Alates 2016. aastast on veterinaarravimite turumaht taas pidevalt suurenenud: võrreldes eelneva aastaga vastavalt 7,8%, 8,0% ja 13,3%, ulatudes 2018. aastal 14,13 miljoni euroni.



Joonis 1. Veterinaarravimite turumaht hulgimüügihindades aastatel 2014 – 2018

RAVIMITURU JAGUNEMINE

Kõige enam väljastasid hulgimüüjad veterinaarravimeid otse tegutsevale veterinaararstile või põllumajandusettevõtteid esindavale veterinaararstile – 12,25 miljoni euro väärtuses, mis on ligi 87% veterinaarravimite turumahust. Müük veterinaarapteekidele moodustas 7% (0,97 miljonit eurot), müük üldapteekidele 5% (0,71 miljonit eurot) ja müük teistele asutustele veidi üle 1% (0,20 miljonit eurot).


Joonis 2. Veterinaarravimite turu jaotus sihtgruppide kaupa aastatel 2014 – 2018

RAVIMITURU JAGUNEMINE ATCvet GRUPPIDE LÕIKES

2018. aastal moodustasid veterinaarravimite turumahust 68% kolm suurima käibega ravimirühma: infektsioonivastased ained 26,8% (3,79 miljonit eurot), parasiidivastased ained 20,6% (2,91 miljonit eurot) ja immunoloogilised ained 20,4% (2,88 miljonit eurot). Järgnesid kolm ravimirühma, mille käive jäi vahemikku 0,5–1,2 miljonit eurot: skeleti-lihassüsteem (1,18 miljonit eurot), seedekulgla- ja ainevahetus (1,17 miljonit eurot)  ning urogenitaalsüsteem ja suguhormoonid (0,58 miljonit eurot).  Ülejäänud ravimirühmade käive kokku moodustas 11% kogu veterinaarravimite turu mahust.


Joonis 3. Veterinaarravimite käive ATCvet rühmade lõikes aastatel 2016 – 2018

INFEKTSIOONIVASTASED AINED SÜSTEEMSEKS KASUTAMISEKS

Infektsioonivastaste ravimite käive

Infektsioonivastaste ravimite käive suurenes aastatel 2009–2014, vähenes järsult 2015. aastal (võrreldes eelneva aastaga -19%) ning jäi 2016. ja 2017. aastal suhteliselt samale tasemele võrreldes aastaga 2015. 2018. aastal kasvas aga hüppeliselt (16%) ja saavutas 2013. aasta taseme.

Infektsioonivastastest ainetest on viimasel viiel aastal olnud suurima käibega kolmanda põlvkonna tsefalosporiinid (QJ01DD). Neile järgnevad fluorokinoloonid (QJ01MA) ja laia toimespektriga penitsilliinid (QJ01CA)). Pleuromutiliinide (QJ01XQ) käive tõusis hüppeliselt 2014. ja 2018. aastal.


Joonis 4. Suurima käibega süsteemselt kasutatavad antibakteriaalsed ained veterinaarias aastatel 2014 – 2018

Infektsioonivastaste ravimite kasutamine toimeaine koguse lõikes

Kuigi infektsioonivastaste ravimite käive tõusis 2018. aastal võrreldes eelneva aastaga 16%, jäi müüdud toimeaine kogus samale tasemele (6,5 tonni nii aastal 2017 kui ka 2018).


Joonis 5. Antibiootikumide kasutamine veterinaarias aastatel 2009 – 2018

Enimmüüdud veterinaarsete antibiootikumide rühmad arvestades toimeaine kogust on penitsilliinid ja penitsilliinide kombinatsioonid (kogused on ümber arvutatud bensüülpenitsilliiniks), tetratsükliinid, pleuromutiliinid ja aminoglükosiidid. 2018. aastal moodustas eelnimetatud rühmade osakaal kõikidest veterinaarseks otstarbeks müüdud antibiootikumidest vastavalt 33%, 21%, 16% ja 7%.


Joonis 6. Antibiootikumide kasutamine veterinaarias rühmade lõikes aastatel 2009 – 2018

Antibiootikumidest kasutatakse Eestis veterinaarseks otstarbeks üle viiekümne erineva toimeaine aastas. Kõige suuremas koguses on viimastel aastatel kasutatud amoksitsilliini, tiamuliini, doksütsükliini ja bensüülpenitsilliini.

Tabel 1. Antibiootikumide müük toimeainete lõikes veterinaarsel otstarbel, 15 enim müüdud toimeainet aastatel 2012–2018 (toimeaine müüdud kogus kilogrammides)

 

Toimeaine

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

1

Amoksitsilliin

1923

2676

2215

2803

2969

1701

1321

2

Tiamuliin

561

512

1827

931

728

692

1047

3

Doksütsükliin

1474

1460

1875

1577

1526

1380

1042

4

Bensüülpenitsilliin

667

737

786

679

612

683

742

5

Dihüdrostreptomütsiin

534

448

392

373

343

353

339

6

Tülvalosiin

66

61

298

161

169

180

304

7

Oksütetratsükliin

276

239

282

386

204

178

242

8

Sulfametoksasool

0

150

0

0

0

205

218

9

Sulfadiasiin

46

49

72

64

91

90

121

10

Spektinomütsiin

180

313

466

143

42

67

114

11

Kloortetratsükliin

57

66

66

69

103

117

111

12

Marbofloksatsiin

26

37

46

50

75

84

93

13

Tseftiofuur

56

66

68

63

68

76

89

14

Paromomütsiin

0

0

0

12

30

43

87

15

Kolistiin

540

697

397

137

83

109

83

 

PARASIIDIVASTASED AINED

Viimase kümne aasta jooksul on pidevalt suurenenud parasiidivastaste ainete käive – kümne aastaga enam kui kaks korda, ulatudes 2018. aastal 2,9 miljoni euroni. Parasiidivastastest ainetest olid 2018. aastal suurima käibega nahaparasiitide vastased ained, insektitsiidid ja repellendid (1,20 miljonit eurot) ning endektotsiidid (0,82 miljonit eurot). Anthelmintikumide käive muutus võrreldes eelnevate aastatega vähem ja moodustas 20% parasiidivastaste ainete käibest (0,58 miljonit eurot). Kõige väiksem on viimastel aastatel olnud algloomavastaste ainete käive, moodustades ligi 10% parasiidivastaste ainete käibest.


Joonis 7. Parasiidivastaste ainete käive aastatel 2014 – 2018

IMMUNOLOOGILISED AINED

Immunoloogiliste ainete käive aastatel 2014–2018 jäänud vahemikku 2,5–2,9 miljonit eurot. Immunoloogilistest ainetest on suurima käibega sigadel kasutatavad immunoloogilised ained, ulatudes 2018. aastal 1,5 miljoni euroni (52%). Järgnevad immunoloogilised ained koerlastele (15%), veislastele (13%) ja lindudele (11%).


Joonis 8. Immunoloogiliste ainete käive aastatel 2014 – 2018

HUMAANRAVIMITE KASUTAMINE VETERINAARIAS

Veterinaarravimite registris müügiloaga ravimi puudumisel on veterinaararstil vajaduse korral võimalik kasutada müügiloaga inimtervishoius kasutatavat ravimit. Neist ravimitest kõige suurema käibega olid 2018. aastal meeleelundite ja närvisüsteemi ravimid, järgnesid vere ja vereloomeorganite ravimid ning infektsioonivastased ained.


Joonis 9. Humaanravimite müük veterinaarseks kasutamiseks 2018