Otsuse ravimi turustamiseks riigis teeb ravimi tootja, taotledes selleks müügiloa. Ravimi turustamine peab vastama ravivajadusele (nõudlusele). Ravimi kättesaadavuse tagamine piisavas koguses on eeskätt müügiloa hoidja kohustus, kuid tarneahelas on väga tähtis roll ka hulgimüüjatel ning apteekidel. Apteek on kohustatud tagama müügiloaga ravimi (mis on Eestis olemas), kättesaadavuse mõistliku aja jooksul. Hulgimüüja on kohustatud tagama püsiva ja piisava ravimite valiku ning kiire kohaletoimetamise Eesti piires. Ravimi müügiloa hoidja on kohustatud ravimi turustamise lõpetamisest või tarneprobleemist Ravimiametit õigeaegselt teavitama.
- Inim- või veterinaarravimi tarneraskus tekib siis, kui ravimiga varustamine ei vasta ravimi nõudlusele konkreetses riigis.
Ravimite tarnehäired ei ole Eesti-keskne mure. Eesti ravimiturg on üks osa globaalsest ravimiturust ning seetõttu mõjutavad teiste riikide tarneraskused ka Eestit. Ravimite tarneprobleemid ei sõltu sellest, kas tegu on laialt levinud või harvikravimiga, odava või kalli ravimiga, originaal- või geneerilise ravimiga – tarneraskus võib tekkida igal ravimil. Tarneraskuste tekkepõhjused on väga erinevad. Peamisteks põhjusteks on:
- tootmisprobleemid (sh toimeaine kättesaadavus);
- tootja ebatäpne müügiprognoos või halb varude planeerimine;
- ravimi nõudluse ootamatu suurenemine (nt teise ravimi tarneraskuse tõttu);
- ravimi kvaliteediprobleemid.
Olenevalt põhjusest on tarneraskuste kestus väga varieeruv. Mõnikord laheneb probleem kiiresti ja piisava laovaru korral ei mõjuta tarneraskus üldse ravimi kättesaadavust apteegitasandil. Tarneraskus võib olla ka pikaajaline, kestes aasta ja enam.
Tarneraskuste puhul ei ole esmatähtis nende arv riigis, vaid puuduva ravimi asendatavus ja haiguse olemus. Tarneraskus põhjustab probleeme eeskätt siis, kui sama toimeainega ravimile alternatiivi ei ole ja arst peab seetõttu patsiendi ravi muutma ning patsient omakorda uue ravimi annustamisskeemi omaks võtma.
- Info ravimite kohta, mis ei ole kättesaadavad tarneraskuste tõttu või mille turustamine on lõpetatud, asub ravimiregistris.
Otsides ravimit soovitud tunnuste (nt ravimi nimi, toimeaine, näidustus vms) järgi, ilmuvad punasel taustal kõik Eestis turustatavad ravimid, mille kättesaadavusega on probleeme või mida Eestis ei turustata.
Ravimiameti roll tarneraskuste korral
Tarneraskuse ennetamiseks või sobiva lahenduse leidmiseks on oluline kiire ja asjalik infovahetus ning koostöö paljude osapoolte vahel.
- Ravimiamet ei tee ravimitellimusi ega oma ravimivaru.
- Ravimiamet jälgib ravimiturul toimuvat, kogub ning jagab operatiivselt infot tarneraskuste kohta ning toetab oma võimaluste piires ravimite kättesaadavust üldiselt ning konkreetsete patsientide murede korral (kui teave meieni jõuab). Tarnehäire korral otsime lahendust koostöös ravimitootjate, hulgimüüjate ning arstide erialaseltsidega.
Ravimite tarneraskuse korral võib Ravimiamet:
- anda tarneraskuses ravimile ajutiselt võõrkeelse pakendi turustamise loa, kui teist sama toimeainega ravimit Eestis ei turustata;
- piirata erakorralise meetmena ravimi väljavedu Eestist (näiteks teadaoleva globaalse tarneraskuse foonil);
- võimaldada müügiloata ravimi kasutamist arsti taotluse alusel.
Müügiloa hoidjal kohustus ravimi Eestis turustamise katkestamisest ja selle põhjusest Ravimiametit teavitada vähemalt kaks kuud enne võimalikku tarnehäiret (RavS § 64 lg 3). Kaks kuud on piisav aeg selleks, et Ravimiamet jõuaks reageerida ja leida lahenduse patsientide katkematu ravi tagamiseks kas koostöös sama müügiloa hoidja, teiste müügiloa hoidjate või arstide erialaseltsidega. Kui ravim on apteegitasandilt otsa saamas või saanud, on teavitamisega hiljaks jäädud.
- Ravimite tarneraskuste ennetamine ja tarneraskusega tegelemine peab toimuma tootja ja müügiloa hoidja koostöös.
- Soovitame eristada ettevõttes ravimeid, mis vajaksid enam tähelepanu, st ravimeid, millel ei ole Eestis alternatiivi ning planeerida ja jälgida nende kasutust hoolikalt.
- Võimalikust tarneraskusest teavitage Ravimiametit esimesel võimalusel – koostöös leiame patsientide jaoks lahenduse.
Ravimiamet soovitab tarneraskusest teavitamiseks kasutada Kliendiportaali, kus kord juba sisestatud teatise puhul on lihtne edastada teave tarneraskuse lõppemise või pikenemise kohta. Tarneraskuse lõppemisest teavitamisel piisab sellest, kui avate esitatud teate, vajutate nuppu „Loo koopia“, märgite ära välja „Tarneraskus on lõppenud“ ja esitate teatise uuesti.
Tarneraskuse teated võib saata ka e-posti aadressile: [email protected]. Teavituses tuleb kindlasti märkida tarneraskuse põhjus ja eeldatav kestus.
Müügiloa hoidja võib tarneraskuse vältimiseks taotleda erandkorras pakendimärgistuse erandit. Täpsem info võõrkeelse pakendi turustamise tingimuste kohta ning taotluse vorm asub siin.
Euroopa ravimiametite koostöös on valminud kaks juhendit, mis abistavad tarneraskustest teavitamist ja mille valmimisse on oma panuse andnud Eesti Ravimiameti spetsialistid.
Euroopa Ravimiamet avaldas 2023. aasta mais soovitused ravimitööstusele tarneraskuste ennetamiseks ja leevendamiseks. Soovitused müügiloa hoidjatele, hulgimüüjatele, tarnijatele ja tootjatele hõlmavad järgmisi teemasid:
-
riiklike pädevate asutuste varajane teavitamine potentsiaalselt tekkivatest või realiseerunud tarneraskustest;
-
tarneraskuste ennetus- ja toimetuleku plaani loomine;
-
kvaliteedisüsteemide optimeerimine ja tarneahelate vastupidavuse suurendamine;
-
erinevate tarneahela osapoolte vaheline operatiivne kommunikatsioon;
-
üldised põhimõtted ravimite õiglaseks jaotamiseks, et patsientide vajadus katta.
Lisainfo ja juhis kümne soovitusega ravimitööstusele on leitav Euroopa Ravimiameti kodulehel.
Loe rohkem tarneraskuste kohta siit.
Viimati uuendatud: 14.08.2024