Kliinilised uuringud

Tänapäevase arstiteaduse alus on põhimõte, et inimeste ravimiseks kasutatakse ainult tõestatult tulemuslikke ja ohutuid viise. Ravi ohutust ja tulemuslikkust saab hinnata mitmel viisil, lõplikke järeldusi saab siiski teha ainult inimuuringute põhjal. Ka Eesti arstiteaduse arengu üks osa on siin tehtavad ravimiuuringud. Seeläbi suureneb ka võimalus, et arsti juurde minnes tehakse inimesele ettepanek neist mõnes osaleda.

Ravimi kliiniline uuring on ravimi kasutamine inimestel, et koguda andmeid ravimi toime, kõrvaltoime, imendumise, jaotumise, muutumise ja väljutamise kohta. Ravimi kliinilise uuringu läbiviimiseks Eestis on vajalik Ravimiameti ja ravimiuuringute eetikakomitee luba. Eetikakomitee hindab uuringu läbiviimise eetilisi ning Ravimiamet teaduslikke ja õiguslikke külgi.

Käimasolevad uuringud

Videost saad teada, mis on ravimi kliiniline uuring ja missuguseid faase see endas sisaldab. Kuidas veendutakse ravimi tõhususes, kvaliteedis ja ohutuses – just sellele, aga ka teistele küsimustele saab siit videost vastuse. 

Küsimused, mida küsida arstilt, kes kutsub ravimiuuringus osalema:

  • Mis kasu sellest uuringust tulevastele patsientidele on?
  • Kas uuringu on heaks kiitnud Ravimiamet ja eetikakomitee?

  • Kas uuringul on kindlustuskaitse, millised on selle tingimused?

  • Millised on uuringust tulenevad ohud?

  • Millised on teised ravivõimalused, kui ma uuringus ei osale?

Uuringute lisateave

Laps ei ole väike täiskasvanu, tema organism on oluliselt erinev täiskasvanu omast ning seetõttu erineb ka vastus ravimi toimele -  täiskasvanutel tehtud ravimiuuringute tulemusi ei saa üle kanda lastele.Lapse uuringus osalemiseks on vaja lapse seadusliku esindaja, tavaliselt lapsevanema, nõusolekut. Ka lapsele tuleb vastavalt vanusele selgitada uuringu mõtet ning küsida tema nõusolekut.

Kliinilised ravimiuuringud on ajalooliselt jaotatud nelja faasi, mis peegeldavad uuringu eesmärke, osalejate umbkaudset arvu ning muid omadusi. Selline jaotus on kliiniliste uuringute nüansirikkas ja kiiresti arenevas maailmas mõnevõrra aegunud. Tänapäeval eristatakse faasidel alajaotusi, kombineeritakse mitmeid faase ühes uuringus ning vahel jäetakse mõni faas ravimi arenduses sootuks vahele. Sellegipoolest aitab ajalooline jaotus ravimiuuringutest ülevaadet saada.     

Esimese faasi uuringute eesmärgiks on hinnata esimest korda ravimi ohutust inimestel. Lisaks hinnatakse farmakokineetikat – seda, kuidas ravim organismi satub, seal jaotub, muutub ja väljutatakse. Esimesed uuringud viiakse sageli läbi väikesel hulgal tervetel vabatahtlikel.

Teise faasi uuringute eesmärgiks on ravimi mõju ja ohutuse uurimine suhteliselt väikesel hulgal patsientidel, et veenduda, kas ravimil üldse on loodetud ravitoime ning leida paslik annus.

Kolmanda faasi uuringutesse kaasatakse suurem arv patsiente, et tõestada veenvalt ravimi positiivne kasu/riski suhe, st et ravimist saadav kasu on suurem kui võimalike kõrvaltoimete tekitatud kahju.

Neljanda faasi uuringud viiakse läbi pärast ravimi kasutusele lubamist eesmärgiga hinnata ravimi pikaajalise kasutamise mõju ja kohta teiste raviviiside seas.

Alates 20.10.2016 saab tutvuda ravimitootjte poolt Euroopa ravimiametile (EMA) müügiloa saamiseks esitatud kliiniliste andmetega, sh teabega ravimuuringutes kasutatud meetodite ja uuringutulemuste kohta. Andmete avalikustamine võimaldab saada rohkem teavet ravimite müügiloa andmise tausta kohta ja teadlased neid andmeid hõlpsamini sõltumatu analüüsi tegemiseks kasutada.


Teavet kliiniliste uuringute kohta saab e-aadressil [email protected] või telefonil 737 4140.

Enne turuletulekut on vaja veenduda, et ravimid toimivad ja on piisavalt ohutud. Selles etapis on kliiniliste uuringute tegemine enamasti ravimitootja pärusmaa ning vaja on tõestada, et valdavalt platseebo kasutamisega on uus ravim efektiivsem ja kõrvaltoimed on talutavad.

Müügiloa saamise ajaks ei ole ravimitööstusel tehtud just palju uuringuid, mis võrdleksid ravimeid omavahel või ravimeid teiste meetoditega (nt kirurgiline sekkumine, psühhoteraapia, elustiili muutus jne), aga just seda teavet on vaja igapäevaste raviotsuste ja riiklike tervishoiuotsuste tegemisel ning selliste võrdlusuuringute tegemisel on oluline roll akadeemilistel kliinilistel ravimiuuringutel. Lisaks on akadeemilistel uuringutel ka teatav kontrollifunktsioon - kommertsuuringutest saadava teabe tasakaalustamine.

Uuringu planeerimine ja uuringuplaani kirjutamine (hüpotees, uuringu teaduslik väärtus ja kliiniline tähtsus, ajakava, ressursid, disain, eetilised aspektid, statistika, monitooring, ohutuse jälgimine jne) ei ole arstide igapäevatöö ning võib olla seetõttu keeruline ja aeganõudev. Eestis algatatakse pea igal aastal mõni akadeemiline uuring.

Kliiniliste uuringute läbiviimisel tuleb järgida kõiki siin toodud nõudeid sõltumata sellest, kes on uuringu algataja. Ainsa erisusena on akadeemilise uuringu algataja vabastatud riigilõivust ja erialase hindamise tasust, eeldusel, et teostaja ei saa uuritava ravimi tootjalt rahalist või muud tasu uuringu teostamise eest. Erisus kehtib vaid Eesti teadus- või tervishoiuasutuste algatatud uuringutele. Akadeemiliste uuringute puhul on kõrvaltoimetest teatamise süsteem sama nagu muudel uuringutel, kuid Ravimiamet saab aidata uurijaid kõrvaltoime teate saatmisel EudraVigilance andmebaasi.

 

Pärast Ravimiameti kliinilist uuringut lubava otsuse saamist võib sisseveoõigust omav isik (tegevusloaga hulgimüüja, tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa omaja)  kliinilises uuringus kasutatavad ravimid maale tuua. Sisseveol Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist nõutav Ravimiameti teavitamine. Impordil (sisseveol ühendusvälisest riigist) tuleb taotleda eriluba. Sisse- ja väljaveoteavitused ning eriloa taotlused palume esitada Ravimiametile Kliendiportaali kaudu.

Kui kliinilise uuringu raames kasutatav uuringuravim, võrdlusravim või täiendav ravim kuulub sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 73 lisas 1 loetletud narkootiliste või psühhotroopsete ainete hulka, võib selliseid ravimeid sisse tuua ja välja viia vaid ravimite hulgimüügiettevõte, kellel on eritingimusena märgitud õigus käidelda narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Sisse- või väljaveoloa taotlus tuleb esitada sotsiaalministri 18.02.2005 määruse nr 31 §4 lg 8 kohaselt, näidates taotlusel lisaks kliinilise uuringu teostamiseks Ravimiametis antud viitenumbri. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse- või väljaveoloa taotlemise eest tuleb tasuda riigilõivu.

Olulised muudatused on muudatused, mis mõjutavad kliinilises uuringus osaleja ohutust või uuringu teaduslikku väärtust. Olulisteks muudatusteks võivad olla näiteks: tulemusnäitajate muutused, uued andmed ravimi omaduste kohta, uuringusse kaasamis- ja väljaarvamiskriteeriumite muutus, uuringuravimi annustamise muutus jne.

Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/161 artikkel 25 punkt 4 c kohaselt on apteekidel kohustus müügiloaga kliinilise uuringu ravimitel (uuritav või täiendavad ravimid) ainulaadset identifikaatorit kontrollida ja kasutuselt kõrvaldada.

Euroopa Komisjoni juhiste kohaselt ei kohaldata turvaelementide nõuet kliinilises uuringus kasutataval müügiloaga ravimil vaid juhul, kui ravimi tootmisel on teada, et seda kasutatakse üksnes kliinilises uuringus.Ravimiseadus lubab uuringuravimeid uuringukeskusesse viia otse, st hulgimüüja vahenduseta või läbi hulgimüüja. Hulgimüüjal ei ole kohustust kliinilises uuringus kasutatavate müügiloaga ravimite ehtsust kontrollida. Seega võib uuringu sponsor selliste ravimite turvaelementide kontrolli ja ainulaadse identifikaatori kasutuselt kõrvaldamist korraldada mitmeti:

  • kui uuringukeskuses on ravimite vastuvõtjaks ja väljastajaks haiglaapteek, siis teeb kliinilises uuringus kasutatavate müügiloaga ravimite ehtsuse kontrolli ja ainulaadse identifikaatori kõrvaldamise haiglaapteek;
  • kui kliinilises uuringus kasutatavad täiendavad ravimid ostetakse üldapteegist, siis täidab neid kohustusi üldapteek;Kui uuringuravimid liiguvad otse uuringukeskusesse, kuid seal puudub apteek, on võimalik ravimite ehtsust kontrollida ja ainulaadne identifikaator kasutuselt kõrvaldada kasutades Ravimite Ehtsuse Kontrolli Sihtasutuse (REKS) veebilahendust (täpsem info REKS kodulehel). 

Viited

Geneetiliselt muundatud organismide kasutamiseks kliinilistes uuringutes on vajalik nii Ravimiameti kui ka Geenitehnoloogiakomisjoni luba. Selleks tuleb Ravimiametile esitada koos tavapärase kliinilise uuringu taotlusega Euroopa komisjoni GMO ühise taotluse, mille Ravimiamet edastab geenitehnoloogiakomisjonile hinnangu andmiseks. Otsus kliinilise uuringu heakskiitmise üle tehakse geneetiliselt muundatud organismi kasutamise puhul 90 päeva jooksul.

Ülevaade Euroopa Liidu riikide nõuetest GMO-d sisaldavatele kliinilistele uuringutele

 

Ravimiamet inspekteerib kliinilisi uuringuid tulenevalt nende riskipõhisusest, eesmärgiga tagada uuringus osalejate õigused, ohutus  ja heaolu ning uuringuandmete usaldusväärsus. Kliinilise uuringu inspektsioonil hinnatakse uuringu teostamist vastavalt uuringuplaanile, headele kliinilistele tavadele ning kehtivatele õigusaktidele.

Reeglina annab Ravimiamet kliiniliste uuringute inspektsioonidest ette teada, seda ei tehta eeldatava mittevastavuse kontrollimisel, kui ette teavitamine võib seada ohtu inspektsiooni eesmärgi saavutamise.

Inspektsioon koosneb erinevatest osadest: ava- ja lõpukoosolek, ringkäik inspekteeritavas asutuses/keskuses, intervjuud inspekteeritavatega ning dokumentide läbivaatus.

Inspektsioonil tuvastatud mittevastavused jagatakse kolme kategooriasse: kriitilised, olulised või vähemolulised. Lisaks võib inspektor teha tähelepanekuid eesmärgiga parandada edaspidi uuringu kvaliteeti või vähendada potentsiaalsete leidude teket tulevikus.

Inspektsiooni järel koostab inspektor inspektsiooniakti, mis sisaldab inspektsioonil kontrollitud faktilise olukorra ja tuvastatud mittevastavuste kirjeldust. Mittevastavuste puhul määrab inspektor tähtaja ennetus- ja parandusmeetmete rakendamise tegevuskava esitamiseks ja hindab esitatava kava sobivust. Inspektsiooni lõppemisest antakse teada, kui akt on valmis ja vajadusel sobiv tegevuskava esitatud.

Inspektoril on õigus teha ettekirjutus mittevastavuste kõrvaldamiseks (sh selle mitte täitmisel rakendada sunniraha), algatada väärteomenetlus, teha järelkontroll või esitada ettepanek ravimi kliinilise uuringu peatamiseks/lõpetamiseks.

Ravimiamet võib määrata inspektoreid saatma Ravimiameti kolleege ning vajadusel kaasata sobiva kvalifikatsiooniga väliseksperte.

Kui Ravimiamet osaleb Euroopa Ravimiameti koordineeritava tsentraalse müügiloa protseduuriga seotud kliiniliste uuringute inspektsioonides, lähtutakse inspektsiooni tegemisel Euroopa Komisjoni ja Euroopa Ravimiameti juhistest, kliiniliste uuringute headest tavadest, Helsingi Deklaratsioonist ning kehtivast kohalikust ja rahvusvahelistest õigusaktidest.

Viimati uuendatud: 19.09.2022