Loomaomanikule

Samuti on äärmiselt oluline oma koduses majapidamises olevad ravimid hoida mitte ainult lastele, vaid ka lemmikloomadele kättesaamatus kohas. Harvad pole juhtumid, kus lemmikloomad saavad ravimipurgi oma valdusesse ning mänguhoos mõne tableti ära närivad ja alla neelavad.

Järgnevalt anname ülevaate võimalikest ohtudest, mis kaasnevad, kui otsustame oma kasse või koeri inimestel sageli kasutatavate valuvaigistitega ise ravima hakata, olgu siis põhjuseks erinevad liigeseprobleemid (nt artriit) või muud seisundid, kui meile tundub, et loomal on valu.

Ibuprofeen

Tegemist on mittesteroidsete põletikuvastaste ainete rühma kuuluva ravimiga, mis oma põletikuvastase, valuvaigistava ja palavikku alandava toime tõttu leiab laialdast kasutamist humaanmeditsiinis.

Inimestel kasutamiseks on ibuprofeen käsimüügis saadaval tablettidena ja suukaudse suspensioonina. Ibuprofeeni sisaldavad ka paikseks valu leevendamiseks näidustatud kreemid ja geelid.

Ibuprofeeni manustamine lemmikloomadele on kahjuks levinud praktika, mis võib aga väga kurvalt lõppeda. Prognoos paranemiseks sõltub loomale antud ravimi kogusest, tekkinud kliiniliste tunnuste raskusastmest ja ravi osutamise kiirusest.

Kõige sagedasemad ibuprofeeni mürgistusele viitavad tunnused lemmikloomadel on seedetrakti ärritus, haavandid, verejooksud ja neerude kahjustus. Lisaks võib esineda kesknärvisüsteemi häireid, vererõhu langust, tasakaaluhäireid, südameprobleeme ja krampe. Ibuprofeen annuses 25-125 mg/kg põhjustab koertel oksendamist, kõhulahtisust, iiveldust, isutust ja valusid kõhupiirkonnas. Annus > 175 mg/kg võib lisaks eelpool nimetatud tunnustele põhjustada veriokset ja veriroed, janu suurenemist ja sagedast urineerimist. Annuse juures > 400 mg/kg võivad loomal tekkida krambid, tasakaaluhäired, kooma ning šokk. Ibuprofeeni annuse > 600 mg/kg juures esineb juba surmajuhtumeid.

Kassidele piisab ibuprofeeni mürgistuse tekkimiseks poole väiksemast toimeaine kogusest, võrreldes koertega.

Atsetüülsalitsüülhape (Aspirin)

Atsetüülsalitsüülhappel on valuvaigistav ja palavikku alandav toime. Tuntakse veel nn südameaspiriini, mida kasutatakse profülaktilisel eesmärgil südamehaiguste riski olemasolul. Inimestel kasutamiseks on aspiriin käsimüügis saadaval tablettidena.

On teada, et atsetüülsalitsüülhapet on kasutatud koertel lühiajaliselt ägeda valu leevendamiseks. Sellise kasutamise vastunäidustusteks on hüübimishäired, hiljutine operatsioon ja samaaegne teiste ravimite kasutamine (nt kortikosteroidid).

Koerad taluvad küll atsetüülsalitsüülhapet paremini kui kassid, kuid pikaajaline kasutamine võib viia maohaavandite tekkimiseni. Uuringud on näidanud, et madalates annustes põhjustas atsetüülsalitsüülhape mao limaskesta kahjustusi 50%-l koertest pärast kahepäevast manustamist.

Kasside puhul on oluline teada, et nende organismi eripärast tingituna eritub atsetüülsalitsüülhape nende kehast pika aja vältel ja nad on selle aine toime suhtes seetõttu väga tundlikud. Annus 325 mg võib kassile olla juba surmav. Koertel võib pidada toksiliseks annuseks 400-500 mg/kg, millega võivad ilmnevad seedetraktihäired, kehatemperatuuri tõus, hingeldamine, krambid või kooma.

Atsetüülsalitsüülhappe mürgistust kassidel ja koertel iseloomustab tavaliselt depressioon, palavik, kiire ja sügav hingamine, krambid, maoärritus- ja haavandid, maksa kahjustus, hüübimishäired, kooma.

Salitsülaate on kasutatud juba antiikajast alates. Sünteesitud atsetüülsalitsüülhapet on müüdud maailmas alates 1899. aastast. Võiks eeldada, et tegemist on väga palju uuritud toimeainega, kuid selle kasutamine loomadel on siiski jäänud tagasihoidlikuks, sest kõrvaltoimete tekke risk tõuseb oluliselt, eelkõige pikemaajalisel kasutamisel (nt kroonilise haiguse valuravis).

Paratsetamool

Paratsetamoolil on valuvaigistav ja palavikku alandav toime.

Inimestel kasutamiseks on paratsetamool käsimüügis saadaval tablettidena, suukaudse suspensiooni või lahusena ja rektaalsuposiidina.

Paratsetamool on inimesele suhteliselt ohutu toimeaine. Inimestel kasutamiseks mõeldud paratsetamooli tabletis sisalduv toimeaine kogus põhjustab väiksematel lemmikloomadel tõsist mürgistust. Kassid on paratsetamooli suhtes tundlikumad kui koerad. Koertel on toksiliseks annuseks 50-100 mg/kg, kassidel aga juba alates 10 mg/kg.

Sagedasemad paratsetamooli mürgistusnähud koertel on iiveldus, oksendamine, isutus, valu kõhupiirkonnas, hingamise ja südametöö kiirenemine; suuremate annuste puhul ka methemoglobineemia (veri ei ole võimeline hapnikku kandma) ja surm. Kassidel väljendub paratsetamooli mürgistus depressiooni, oksendamise, kehatemperatuuri alanemise, hingamise pärssumise, tsüanoosi (naha ja limaskesta sinaka värvuse) ning näo ja käppade tursena. Kassidel põhjustab paratsetamool hemolüütilist aneemiat (vere punaliblede enneaegsest lagunemisest põhjustatud kehvveresust) ja surma.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et kasside jaoks ei ole olemas ohutut paratsetamooli annust – neil ei tohi paratsetamooli üldse kasutada.  

Kokkuvõtteks

Koertele ja kassidele mõeldud ibuprofeeni, atsetüülsalitsüülhappe ja paratsetamooli preparaatidel müügilubasid ei ole.  

Meeles tuleb pidada, et inimese ainevahetus erineb loomade omast, koer ei ole inimene ja kass ei ole koer. Enne ravimi manustamist oma lemmikloomale pea kindlasti nõu loomaarstiga. Eestis on kättesaadavad mitmed spetsiaalselt lemmikloomadel kasutamiseks mõeldud valuvaigistid.

Hoia ravimid laste ja loomade eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Mürgistuse kahtlusel pöördu viivitamatult loomaarsti poole, sest aeg on Sinu lemmiku elu päästmisel määrava tähtsusega.

Kasutatud kirjandus

Berny, P., Caloni, F., Croubels, S., Sachana, M., Vandenbroucke, V., Davanzo, F. and Guitart, R. Animal poisoning in Europe. Part 2: Companion animals. The Veterinary Journal, 2010, Volume 183, pp 255-259.

Cortinovis, C., Pizzo, F. and Caloni, F.  Poisoning of dogs and cats by drugs intended for human use. The Veterinary Journal, 2015, Volume 203, Issue 1, pp 52-58.

Ramesh C. Gupta. Aspirin and salicylates. Veterinary Toxicology. Basic and Clinical Principles, 2007, pp. 377-379.

Richardson, J. A. Management of Acetaminophen and Ibuprofen Toxicoses in Dogs and Cats. Journal of Veterinary Emergency and Critical Care, 2000 Volume 10, Issue 4, pp. 285- 291.

Sellon, R. K. Acetaminophen. /Ed. Peterson, M.E., Talcott, P.A. Small Animal Toxicology, 3rd edition, 2013, pp. 423-429.

Villar, D. et al. Ibuprofen, aspirin and acetaminophen toxicosis and treatment in dogs and cats. Veterinary and Human Toxicology, 1998 Volume 40, Issue 3, pp. 156-162.

The Merck Veterinary Manual. /Ed. Khan, S.A. Over-the-counter Nonsteroidal Anti-inflammatory Drugs. [On-line, 30.11.2015].

Vaktsineerimine ehk aktiivne immuniseerimine tähendab organismis aktiivse immuunsuse esilekutsumist. Vaktsineerimise käigus viiakse organismi haigustekitajate antigeene, nende vastu hakkab organism tootma kaitsvaid antikehi, mis tähendab, et tulevikus nende haigustekitajatega kokku puutudes on organism valmis end kaitsma. Oluline on teada, et immuunsus ei teki kohe pärast vaktsiini manustamist, selleks võib kuluda nädalaid. Kindlasti on vajalik regulaarselt läbi viia kordusvaktsineerimised, mis aitavad säilitada kaitsvate antikehade vajalikku taset looma organismis.

Vaktsineerimine on üks lihtsamaid, efektiivsemaid ja ohutumaid meetodeid, et ennetada lemmikloomadel paljusid ohtlikke, surmaga lõppeda võivaid nakkushaigusi. Looma vaktsineerimine on tunduvalt odavam ja tõhusam, kui hiljem kulutused nende haiguste ravile, mida oleks saanud vaktsineerimisega vältida. Vaktsineerimise sagedus ja vaktsiinide valik sõltub lemmiklooma elukeskkonnast ja riskifaktoritest, seda saab hinnata loomaarst loomaomanikuga vesteldes.

Eestis on kohustuslik ainult marutaudivastane vaktsineerimine. Ülejäänud vaktsineerimised tehakse koerale või kassile omaniku soovil. Kuid on ka erandeid, nt peab vaktsineerima lemmikloomi, kes osalevad näitustel või võistlustel. Millised konkreetsed vaktsiinid on nõutavad, teatab ürituse korraldaja. Ka reisiv loom peab olema vaktsineeritud, enne välismaale reisimist tuleb varakult välja selgitada sihtriigi nõuded vaktsineerimisele.

Mille vastu lemmikloomi vaktsineeritakse?

Koeri on Eestis võimalik vaktsineerida: marutaudi, koerte herpesviiruse, koerte katku, koerte nakkava hepatiidi, koerte parvoviiruse, koerte paragripiviiruse ja Bordetella bronciseptica poolt põhjustatud ülemiste hingamisteede infektsioonide vastu, erinevate Leptospira ja Borrelia liikide põhjustatud infektsioonide vältimiseks; Microsporum canis’e põhjustatud nahamükooside kliiniliste tunnuste vähendamiseks. Registreeritud on vaktsiinid vähendamaks haiguse raskust kokkupuutel parasiidi Leishmania infantum’iga.

Kasse on Eestis võimalik vaktsineerida: marutaudi, kasside panleukopeenia, kasside parvoviiruse, kasside kalitsiviiruse, kasside viirusliku rinotrahheiidi, kasside leukeemia vastu; Bordetella bronchiseptica ja Chlamydophila felis´e põhjustatud infektsioonide vältimiseks; Microsporum canis’e põhjustatud nahamükooside kliiniliste tunnuste vähendamiseks.

Lemmikloomade vaktsineerimisel on kasutusel nii elusvaktsiinid kui ka inaktiveeritud vaktsiinid, sealhulgas viirusvaktsiinid, baktervaktsiinid, seenevastased vaktsiinid ja parasiitide vastased vaktsiinid. Elusvaktsiinid sisaldavad elusaid nõrgestatud mikroorganisme, mis annavad immuunsüsteemile piisavalt infot antikehade tootmiseks, kuid ei põhjusta haigestumist. Inaktiveeritud vaktsiinid sisaldavad surmatud haigustekitajaid. Sageli sisaldavad vaktsiinid mitut komponenti, tegemist on nn kompleksvaktsiinidega.

Koertele ja kassidele näidustatud vaktsiinid on peamiselt süstitavad. Mõnesid uuemaid vaktsiine saab koertele ja kassidele manustada ninatilkadena ja koertele suukaudselt.

Eristatakse tuumikvaktsiine (vaktsineerida on soovitatav kõik lemmikloomad, tegemist on tõsiste, eluohtlike ja ülemaailmse levikuga haigustega) ja mitte-tuumikvaktsiine (vaktsineerimise vajadus sõltub konkreetsest loomast, tema elukeskkonnast jne).

• Koerte tuumikvaktsiinid: marutaudi, koerte katku, parvoviiruse ja viirusliku hepatiidi vastased vaktsiinid.
• Koerte mitte–tuumikvaktsiinid: koerte paragripiviiruse, kennelköha ja leptospiroosi vastased vaktsiinid.
• Kasside tuumikvaktsiinid: marutaudi, viirusliku rinotrahheiidi, kalitsiviroosi ja panleukopeenia ehk kassikatku vastased vaktsiinid.
• Kasside mitte–tuumikvaktsiinid: kasside leukeemia viiruse ja kasside immuunpuudulikkuse viiruse vastane vaktsiin.
• Kutsikate vaktsineerimist alustatakse tavaliselt 6-8 nädala vanuses.
• Soovituslik vanus kassipoja esimeseks vaktsineerimiseks on kaheksa nädalat.

Ülemaailmne Väikeloomaarstide Assotsiatsioon (WSAVA) on välja töötanud soovitused lemmikloomade vaktsineerimiseks, loe lähemalt siit. Eestis on lubatud kasutada ravimeid, millele Eesti või Euroopa Ravimiamet on väljastanud müügiloa, mis kinnitab, et ravim on efektiivne, ohutu ja kvaliteetne. Infot vaktsiinide ja teiste ravimite kohta saab vaadata Ravimiregistrist. Ravimiameti koostatud ülevaadet veterinaarvaktsiinide kasutamisest Eestis aastatel 2006–2018 saate lugeda siit.

Marutaudivastane vaktsineerimine

Marutaud on nakkushaigus, mis lõpeb alati looma surmaga, sellesse ei tohiks ükski loomaomanik kergekäeliselt suhtuda. Haigusesse võivad nakatuda erinevad loomaliigid, ka inimene ise. Marutaudi levimus riigiti on erinev. Tänu kogu Eesti territooriumil läbi viidud metsloomade suukaudsele marutaudivastasele vaktsineerimisele sai Eesti 2013. aastal ametlikult marutaudivabaks maaks, kuid võttes arvesse meie geograafilist asukohta, oleme ja jääme me püsivalt marutaudist ohustatud maaks. Tänapäeval reisivad lemmikloomad palju, samuti ei tunne metsloomad riigipiire, nt meie naaberriigis, Venemaal on haigustekitaja laialt levinud.

Eestis on KOHUSTUSLIK koeri ja kasse marutaudi vastu vaktsineerida kui iga 2 aasta möödumisel viimasest vaktsineerimisest (vt Marutaudi tõrje eeskiri)! Loomaarst annab täpsemad soovitused vastavalt kasutatava vaktsiini omadustele.

Võimalikud vaktsineerimise kõrvaltoimed

Vaktsineerimise järel võivad loomadel tekkida kõrvaltoimed, mis enamasti on kergekujulised ja mööduvad kiiresti. Näiteks võib pärast vaktsiini manustamist süstekohal täheldada paikseid reaktsioone, nt mööduv turse ja valulikkus. Harvadel juhtudel võivad tekkida seedetraktihäired (kõhulahtisus ja oksendamine või isutus) ja aktiivsuse vähenemine. Samuti võib kehatemperatuur ajutiselt tõusta. Harva võib esineda ülitundlikkusreaktsioone. Kui vaktsineerimise või mingi muu ravimi manustamise järgselt tekivad lemmikloomal kõrvaltoimed, võtke ühendust veterinaararstiga, kes määrab vajadusel täiendava ravi ja teatab kõrvaltoimest Ravimiametile. Kõrvaltoimest võib Ravimiametile teatada ka loomaomanik ise. Seda on mugav teha Ravimiameti kodulehe veebivormi kasutades.

Vaktsineerimise meelespea!

• Loomi tohib vaktsineerida ainult loomaarst, loomaomanikule vaktsiine ei väljastata!
• Selleks, et vaktsineerimise järgselt tekiks looma organismis hea immuunvastus, tuleb vähemalt 10-14 päeva enne vaktsineerimist teha loomadele parasiiditõrje (anda „ussirohtu“). Jälgi, et ravim oleks näidustatud loomaliigil kasutamiseks ja annus vastaks looma kehamassile!
• Vaktsineeritakse ainult tervet lemmiklooma, sest haige organism ei suuda toota immuunsuse tekkeks piisavalt antikehi. Loomaarst peab enne vaktsineerimist looma põhjalikult läbi vaatama.
• Looma on soovitatav vaktsineerida loomakliinikus, et lemmiklooma tervist oleks vaktsineerimise järgselt võimalik jälgida. Samuti peab olema tagatud vaktsiinide korrektne säilitamine.
• Kõik vaktsineerimised kantakse lemmiklooma passi või vaktsineerimistunnistusele, kirja pannakse vaktsineerimise kuupäev, manustatud vaktsiin ja järgmise vaktsineerimise kuupäev. Samuti kinnitab loomaarst oma allkirjaga, et on looma korrektselt vaktsineerinud.
• Korrapärane vaktsineerimine aitab meil püsida marutaudivaba riigina ja loodetavasti jäävad koerte katku juhtumid jätkuvalt vaid üksikjuhtudeks.
• Vaktsineeritud loomad võivad elusviiruse vaktsiinitüvesid teatud aja jooksul eritada, kuid nende tüvede madala patogeensuse (patogeeni võime põhjustada looma haigestumist) tõttu ei tule vaktsineeritud loomi hoida vaktsineerimata loomadest eraldi ja välistatud on ka vaktsiinist nakkuse saamine.
• Vaktsineerimine on üks lihtsamaid ja efektiivsemaid meetmeid paljude ohtlike haiguste vältimiseks ning loomade tervise ja heaolu tagamiseks. Kulu vaktsiinidele on väike, võrreldes looma ravimisel tekkivate kuludega.
• Vaktsineerimata jätmise korral on oht tõsiseks terviserikkeks palju suurem, kui risk vaktsiini tõsise kõrvaltoime tekkimiseks.
• Lemmiklooma vaktsineerimine aitab vältida loomalt inimesele üle kanduvate haiguste (nt marutaud, leptospiroos) levikut.
• Ära jäta oma lemmikloomi vaktsineerimata! Konsulteeri loomaarstiga oma lemmiklooma vaktsineerimise vajaduse üle, üheskoos loomaarstiga leiate kindlasti sobivaima vaktsineerimisskeemi.

Kuidas lemmikloomi puukide eest kaitsta? Milline puugitõrjevahend valida? 

Regulaarne kontroll – puugirohkel ajal tuleb lemmiklooma karvkate pärast igat jalutuskäiku üle kontrollida ja leitud puugid kiiresti eemaldada.

Kasutada puugitõrjevahendit – see on tõhusaim viis lemmiklooma kaitsmiseks puukide poolt levitatavate ohtlike haiguste eest. Puukide ennetamiseks koertel, kassidel ja tuhkrutel on võimalik kasutada mitmeid ravimeid. Ravimid erinevad toimeaine, manustamisviisi ja toime kestuse poolest. Saadaval on nii käsimüügiravimeid kui ka retseptiravimeid, neid saab loomale välja kirjutada loomaarst. Ravimid, mis toimivad puukide vastu, sobivad sageli ka mitmete teiste välis- ja siseparasiitide tõrjeks.

Täpilahused

• Tegemist on väikestesse pipettidesse pakendatud lahustega, mida on lihtne manustada otse looma nahale turja piirkonnas.
• Püsiv surmav toime puukide vastu kestab kuni neli nädalat. Sõltuvalt ravimist võivad täpilahused puukide suhtes omada lisaks ka peletavat toimet.
• Tegemist on enamasti käsimüügiravimitega ja loomaomanikele kergesti kättesaadavad.
• Tähelepanelikult tuleks jälgida, kas tegemist on koertele või kassidele näidustatud ravimiga. Mitmed ravimid on näidustatud ainult koertel kasutamiseks ja on kassidele mürgised. Kassidele ja tuhkrutele äärmiselt ohtlik toimeaine on permetriin. Loe rohkem järgmisest peatükist (järgmine menüüsakk).
• Täpilahuse manustamise järel ei tohi manustamiskohta katsuda enne, kui see on korralikult ära kuivanud. Jälgige, et ka lapsed pärast ravimi manustamist looma ei silitaks.
• Kui loomadel lastakse ujuda või pestakse neid sageli, lüheneb ravimi toimeaeg ja ravimit tuleks kasutada sagedamini.

Ravimkaelarihmad

• Tekitavad puukide vastu püsiva surmava ning peletava toime. Eritavad puuke halvavat ainet ja parasiit pole võimeline looma karvkatte külge kinnituma. Puuk ei saa alustada toitumist ega loomale haigustekitajaid levitada.
• Kõige pikema toimeajaga, toime puukide vastu võib sõltuvalt ravimist kesta 2-8 kuud.
• Käsimüügiravimid.
• Mõned ravimkaelarihmad ei sobi kasutamiseks, kui loomaga käiakse ujumas ja teda pestakse, kuna rihmade tõhusus veega kokkupuutel võib väheneda.
• Kõigile lemmikloomadele ei pruugi kaelarihm sobida, kuna loom võib osutuda toimeaine suhtes ülitundlikuks ning rihma kandmine võib tekitada nahaärritust või -põletikku.
• Tiinetel ja imetavatel loomadel ei soovitata ravimkaelarihma kasutada.
• Loomad, kellele on paigaldatud ravimkaelarihm, ei tohi magada inimesega samas voodis, eriti puudutab see lapsi, kuna ravimkaelarihmas sisalduvad toimeained võivad olla ohtlikud. 
• Loomaomanik peab arvestama ka enda lõhnatundlikkusega, sest osad ravimkaelarihmad on väga tugeva spetsiifilise lõhnaga.

Tabletid

• Kõige uuemad puugivastased ravimid, on näidustatud koertele ning saadaval närimistablettidena, need on näidustatud kasutamiseks nii koertel kui ka kassidel.
• Retseptiravimid.
• Sobivad hästi koertele, kellele muud kaitsevahendid ei sobi või kes käivad tihti ujumas. Ei välista puugihammustust, vaid tekitavad loomale sisemise kaitse ehk puugi imemisprotsess on väga lühiajaline ja puugile ebaefektiivne.
• Ühe manustamiskorraga kestab puuke surmav toime kuni ühe kuu jooksul.
• Tableti kasutamise järel saab loomale kohe ka pai teha, sest nahapinnal ja karvkattes ei ole toksilisi aineid, mis inimesele ohtlikud võiksid olla.

Soovitusi loomaomanikule

• Enne puugivastase ravimi manustamist oma lemmikloomale tutvu põhjalikult ravimi pakendis oleva infolehega ning veendu, et ravim on sinu lemmikloomale näidustatud ja ohutu. Kui kahtled milleski, pea nõu loomaarsti või apteekriga, kes aitavad sobivaima ravimi välja valida.
• Veterinaarravimite kohta leiab infot kergesti ravimiregistrist.
• Loomadele mõeldud ravimid on liigispetsiifilised ning neid ei tohi kasutada inimestel! Ravimid, mis on näidustatud koertele, võivad kassidele, küülikutele ja tuhkrutele toksilised olla.
• Jälgi hoolikalt, et loomale manustatava ravimi annus oleks õige, looma kehamassi arvestav. Manustades soovitatavast annusest väiksema annuse, ei ole see mitte kokkuhoid, vaid ravimi toime kestab lubatust lühemat aega. Samas võib suurem kogus olla loomale mürgine.
• Puugitõrje preparaadid võivad inimestele ohtlikud olla! Nt täpilahuse manustamise järgselt ei tohi manustamiskohta katsuda enne, kui see on korralikult ära kuivanud. Jälgige, et ka lapsed pärast ravimi manustamist looma ei silitaks. Loomad, kellele on paigaldatud ravimkaelarihm, ei tohi magada inimesega samas voodis.
• Puugitõrjet tuleb teha kõigile pere lemmikloomadele samal ajal.
• Mõned toimeained võivad olla ohtlikud ka kaladele ja teistele veeorganismidele, seetõttu ei tohi ravitud koeri lubada veekogudesse enne, kui ravimi manustamisest on möödunud vähemalt 48 tundi.
• Juhul, kui lemmikloomal on tekkinud ravi kasutamise järel kõrvaltoime, siis tuleb kindlasti teavitada sellest loomaarsti ning järgmine kord saab valida teise toimeaine või ravimvormiga ravimi. Kõrvaltoimest saab Ravimiametile teatada ka loomaomanik ise. Seda on mugav teha Ravimiameti kodulehe veebivormi kasutades.