Aegunud ravimid – oht tervisele ja keskkonnale
Kodune ravimikapp täitub sageli märkamatult. Sinna võivad jääda ravimid, mida enam ei kasutata ja mille kõlblikkusaeg on möödunud.
Oluline on meeles pidada, et kõlblikkusaja ületanud ehk aegunud ravimeid ei tohi tarvitada. Need ei pruugi olla tõhusad ega ohutud – tervisemure leevendamise asemel võivad need põhjustada soovimatuid ja tõsiseid kõrvaltoimeid.
Lisaks - aegunud ravimid ei ohusta ainult tervist, vaid need on ohuks ka looduskeskkonnale. Ravimid on ohtlikud jäätmed, mistõttu ei tohi ravimijääke visata olmeprügisse, kanalisatsiooni ega loodusesse.
Selleks, et kaitsta nii enda ja oma lähedaste tervist kui ka looduskeskkonda, soovitame koduse ravimikapi aeg-ajalt üle vaadata, aegunud või kasutamata jäänud ravimid välja sorteerida ning need õigesse kogumiskohta viia.
Kuidas ravimikappi korrastada ja ravimijäätmeid õigesti sorteerida?
1. Vaata ravimikapis olevad ravimid ükshaaval üle
-
Ravimeid saad teistest toodetest (nt toidulisandid jm) eristada selle järgi, et ravimipakendil on kirjas märge "retseptiravim" või "käsimüügiravim"
-
Toidulisandid, süstlad, plaastrid, kraadiklaasid ja teised seadmed ei ole ravimid ega kuulu ravimijäätmete hulka. Need tuleb sorteerida eraldi (vt selgitust ja juhist allpool lehel KKK rubriigis).
2. Kontrolli ravimite kõlblikkusaega
- Ravimi kõlblikkusaeg on pakendile märgitud aasta ja kuu täpsusega.
- Pane ka tähele, et mõned ravimid säilivad teatud ajaperioodi (nt 3 või 6 kuud) pärast pakendi avamist – selle kohta leiad info pakendi infolehelt!
3. Eralda ravimijäätmed teistest jäätmetest
- Ravimijäätmed on ravimid ja ravimitega otseselt kokku puutuvad pakendid:
-
ravimilehed ja -purgid, kus on tablette sees
-
poolikud siirupipudelid ja salvituubid
-
-
Infolehed, ümbriskarbid ja tühjad ravimilehed pole ravimijäätmed - need saab sorteerida vastavalt paberi-, papi- ja pakendijäätmete hulka.
4. Kogu ravimijäätmed kokku
- Paki ravimijäätmed kotti või karpi.
- Purkidest, tuubidest, pudelitest ega ravimilehtedest ära ravimijääke välja võta – nii on jäätmete äraviimine ohutum sulle ja ka ravimijäätmete vastuvõtjale!
5. Vii ravimijäätmed kogumiskohta
- Õigesti sorteeritud ning pakitud ravimijäätmeid saad viia:
- ohtlike jäätmete kogumispunkti (eraisikult võetakse korraga vastu kuni 2 kg ohtlike jäätmeid)
- jäätmejaama, kus võetakse vastu ohtlike jäätmeid
- apteeki (vt apteekide kaardilt)
Kuidas vältida liigsete ravimijäätmete teket?
Vaata, et kodus oleks olemas igapäevaseks vajaduseks vajalikud ravimid – aga pea meeles, et liigne varumine ei ole mõistlik. Ravimiamet soovitab hoida kodus:
-
käsimüügiravimeid oma leibkonna (sh lemmikloomade) vajadusi arvestades üheks nädalaks vajalikus koguses;
-
igat retseptiravimit ostke juurde ühe retsepti kaupa, kui kodus on alles veel eelmise retseptiga ostetud ravimit üheks kuuks vajalikus koguses
KKK
Ravimijäätmed on ravimid ning nendega otseselt kokku puutuvad pakendid – näiteks ravimilehed, kus on veel tablette sees, avatud siirupipudelid või salvituubid.
Toidulisandid, plaastrid, süstlad, kraadiklaasid, apteegikosmeetika ja meditsiiniseadmed ei ole ravimijäätmed. Neid tuleb käidelda ravimijäätmetest eraldi.
Õigesti sorteeritud ning pakitud ravimijäätmeid saad viia:
- ohtlike jäätmete kogumispunkti (eraisikult võetakse korraga vastu kuni 2 kg ohtlike jäätmeid)
- jäätmejaama, kus võetakse vastu ohtlike jäätmeid
- lähimasse apteeki (vt apteekide kaardilt)
Ei. Ära võta ravimeid sellega otseselt kokku puutuvast pakendist välja. Pane need ravimilehe või pudeli/tuubi sees kotti või karpi.
Ei. Tühjad ravimilehed võib panna pakendijäätmete hulka, ravimi infolehed ja karbid aga paberi hulka.
Toidulisandid*, loodustooted, hügieenitarbed ja apteegikosmeetika saab panna olmejäätmete hulka.
*Toidulisanditel on pakendil kirjas, et tegemist on toidulisandiga (inglise keeles food supplement)
Süstlad ei kuulu ravimijäätmete hulka. Need on ohtlikud meditsiiniseadmed, mille saab viia samuti ohtlike jäätmete kogumispunkti.
- Ohtlikud meditsiiniseadmed (nt elavhõbedaga kraadiklaasid ja süstlad) tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti.
- Elektroonikaseadmed (nt glükomeeter, vererõhumõõtja) tuleb viia jäätmejaama või kaupluse elektroonikajäätmete kogumiskasti.
- Segaolmejäätmetena käsitletavad esemed (nt plaastrid, kasutatud testiribad) tuleb visata olmeprügisse, kui pakendil ei ole teisiti märgitud.
Ravimid ei ole tavalised jäätmed – need sisaldavad toimeaineid, mis võivad valesti käidelduna ohustada nii inimeste tervist kui looduskeskkonda.
Viimastel aastatel on Eesti ja teiste riikide veekogudest leitud järjest enam ravimite toimeainete jääke. Ravimijäägid satuvad loodusesse peamiselt läbi reovee ning sealt edasi pinnasesse, setetesse ja põhjavette.
Kuigi enamik ravimeid lagunevad keskkonnas üsna kiiresti, kogunevad jäägid pideva kasutuse tõttu siiski märgataval hulgal. Osa ravimeid on ka püsivad ja mitte-biolagunevad, mistõttu võivad need lõpuks jõuda ka joogivette.
Mõju vee-elustikule võib olla tõsine:
-
Hormoonpreparaadid võivad põhjustada kaladel ja kahepaiksetel arenguhäireid ja suguelundite muutusi, mille tagajärjeks on sigimisvõimetus.
-
Antibiootikumide jäägid aitavad kaasa bakterite resistentsuse tekkele – pikapeale ei pruugi raviks mõeldud annused enam toimida.
Ravimeid leidub eriti haiglate heitvees ja linnade reoveepuhastites, kus tekib ravimijääkide mitmekesine „kokteil“. Nende jääkide eemaldamine veest on keeruline ja kulukas.
Selleks, et ravimid ei jõuaks loodusesse, tuleb need anda üle ravimijäätmetena, mitte visata olmeprügisse, tualetti ega loodusesse.
Jäätmekäitlejad saavad ravimijäägid keskkonnale ohutult hävitada, kui need on õigesti kogutud ja viidud selleks ettenähtud kohta – näiteks apteeki või jäätmejaama.
Ravimijäätmeid põletatakse ohtlike jäätmete käitluskeskuses spetsiaalses põletis vähemalt 1300 °C juures. Selline kõrge temperatuur tagab, et kõik toimeained hävinevad täielikult ning ei jõua keskkonda. Tavalistes prügilates see ei ole võimalik.
2025. aastal välja töötatud ravimijäätmete kogumismahuti kasutamisega kohta saab lugeda SIIT.
Seotud viited
Viimati uuendatud: 13.04.2026
