Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Veterinaarravimite statistika

Veterinaarravimite aasta statistika põhineb Eestis tegevusluba omavate ravimite hulgimüüjate kvartaalselt esitatavatel aruannetel. Veterinaarravimite statistikas võetakse arvesse veterinaarravimite hulgimüüki veterinaararstidele, üld- ja veterinaarapteekidele ning teistele asutustele.

Hulgimüüjad

2023. aastal müüs veterinaarravimeid veterinaararstidele, üld- ja veterinaarapteekidele ning teistele asutustele 7 hulgimüüjat. Neist neli suurima turuosaga hulgimüüjat kattis 98% kogu veterinaarravimite turust: Zoovetvaru OÜ (51%), Magnum Veterinaaria AS (32%), Optimer OÜ (8%) ja Dimedium AS (8%). Ülejäänud hulgimüüjate turuosa jäi alla 2%.

Veterinaarravimite turumaht

Veterinaarravimite turumaht on väljendatud hulgimüügi hindades (tootja hind + hulgimüüja juurdehindlus) ega sisalda käibemaksu. Veterinaarravimite turumaht on viimastel aastatel pidevalt suurenenud, ulatudes 2023. aastal 18,6 miljoni euroni.

Joonis 1. Veterinaarravimite turumaht hulgimüügihindades 2019. – 2023. aastal.

Kõige enam väljastasid hulgimüüjad veterinaarravimeid otse veterinaararstidele, sh põllumajandusettevõtteid või loomakliinikuid esindavatele veterinaararstidele – 17,1 miljoni euro väärtuses, mis on 92% veterinaarravimite turumahust. Müük üld- ja veterinaarapteekidele moodustas 8% (1,5 miljonit eurot) ja müük teistele asutustele jäi alla 1%.

Ravimituru jagunemine ATCvet gruppide lõikes

2023. aastal moodustasid veterinaarravimite turumahust 63% kolm suurima käibega ravimirühma: parasiidivastased ained (QP) 25% (4,7 miljonit eurot), immunoloogilised ained (QI) 19% (3,6 miljonit eurot ja infektsioonivastased ained (QJ) 19% (3,6 miljonit eurot). Järgnesid skeleti-lihassüsteemi (QM) ning seedekulgla- ja ainevahetuse (QA) ravimite käive, ulatudes vastavalt 1,6 ja 1,4 miljoni euroni. Ülejäänud ravimirühmade käive oli tagasihoidlikum ja moodustas kokku 21% veterinaarravimite turumahust.

Joonis 2. Veterinaarravimite käive ATCvet rühmade lõikes 2019.–2023. aastal

Parasiidivastased ained 

Parasiidivastaste ainete käive on pidevalt suurenenud, olles 2023. aastal 4,6 miljoni euroga suurima käibega ravimrühm. Kõige enam on müüdud nahaparasiitide vastaseid aineid, insektitsiide ja repellente (QP53), mille käive ulatus 2023. aastal 2,2 miljoni euroni (47% parasiidivastaste ainete käibest). Endektotsiidide (QP54) käive ulatus 1,3 miljoni euroni (28%). Anthelmintikumide (QP52) käive on aastate lõikes olnud kõige stabiilsem – 2023. aastal 0,6 miljonit eurot (14%). Kõige väiksem on viimastel aastatel olnud algloomavastaste ainete (QP51) käive, moodustades 11% parasiidivastaste ainete käibest.

Joonis 3. Parasiidivastaste ainete käive 2019.–2023. aastal

Infektsioonivastased ained süsteemseks kasutamiseks 

Infektsioonivastaste ravimite käive

Infektsioonivastaste ravimite käive aastal 2023 ulatus 3,5 miljoni euroni ning jäi aastatel 2019–2023 vahemikku 3,4–3,6 miljonit eurot. Infektsioonivastastest ainetest oli aastaid suurima käibega rühm kolmanda põlvkonna tsefalosporiinid (QJ01DD), mille käive on alates 2018. aastast vähenenud. Pleuromutiliinide (QJ01XQ) käive tõusis hüppeliselt 2018. aastal, ja on alates 2021. aastast suurima käibega rühm. Neile järgnevad tetratsükliinid (QJ01AA), penitsilliinide kombinatsioonid (QJ01CR) ja laia toimespektriga penitsilliinid (QJ01CA).

Joonis 4. Suurima käibega süsteemselt kasutatavad antibakteriaalsed ained veterinaarias 2019.–2023. aastal

Infektsioonivastaste ravimite kasutamine toimeaine koguse lõikes

2023. aastal suurenes müüdud toimeainete kogus võrreldes eelneva aastaga 3%, ulatudes 6,6 tonnini. Peamiselt kasvas penitsilliinide, makroliidide ja pleuromutiliinide kasutamine. Positiivse trendina on viimastel aastatel vähenenud humaanmeditsiini seisukohalt kriitilise tähtsusega kolmanda-neljanda põlvkonna tsefalosporiinide ja fluorokinoloonide kasutamine veterinaarsel otstarbel.

Joonis 5. Antibiootikumide kasutamine veterinaarias rühmade lõikes arvestades müüdud toimeaine kogust 2019.–2023. aastal

Arvestades toimeaine kogust olid 2023. aastal enimmüüdud veterinaarsete antibiootikumide rühmad penitsilliinid, tetratsükliinid ja pleuromutiliinid.

Joonis 6. Antibiootikumide müük veterinaarsel otstarbel aastal 2023

Antibiootikumidest kasutatakse Eestis veterinaarseks otstarbeks üle viiekümne erineva toimeaine aastas. Kõige suuremas koguses on viimastel aastatel kasutatud tiamuliini, doksütsükliini ja amoksitsilliini.

Tabel 1. Antibiootikumide müük veterinaarsel otstarbel, enimmüüdud toimeained 2019.–2023. aastal (toimeaine müüdud kogus kilogrammides):

Toimeaine (kg)
2019
2020
2021
2022
2023

1

Tiamuliin

956

997

1 209

1 172

1 331

2

Doksütsükliin

1 509

1 359

1 320

1 381

1 244

3

Amoksitsilliin

1 064

1 050

828

857

952

4

Bensüülpenitsilliin

697

571

553

493

859

5

Monensiin

709

767

732

813

583

6

Oksütetratsükliin

245

220

241

157

180

7

Sulfametoksasool

393

402

217

234

179

8

Tülosiin

25

60

52

99

110

9

Dihüdrostreptomütsiin

285

312

255

166

104

10

Tülvalosiin

179

112

47

71

98

Immunoloogilised ained

Immunoloogiliste ainete käive jäi aastatel 2019–2023 vahemikku 2,9–3,7 miljonit eurot. Suurima käibega on olnud sigadel kasutatavad vaktsiinid, ulatudes 2023. aastal 1,4 miljoni euroni (39% kõigist vaktsiinidest). Järgnevad vaktsiinid veislastele (26%) ja koerlastele (17%).

Joonis 7. Immunoloogiliste ainete käive 2019.–2023. aastal

Humaanravimite kasutamine veterinaarias

Veterinaarravimite registris müügiloaga ravimi puudumisel on veterinaararstil vajaduse korral võimalik kasutada müügiloaga inimtervishoius kasutatavat ravimit. Neist ravimitest kõige suurema käibega olid 2023. aastal närvisüsteemi ravimid, järgnesid vere ja vereloomeorganite ravimid ning meeleelundite ravimid.

Joonis 8. Humaanravimite müük veterinaarseks kasutamiseks 2023. aastal

Viimati uuendatud: 22.03.2024