Hulgimüüjad
2025. aastal müüs veterinaarravimeid veterinaararstidele, üld- ja veterinaarapteekidele ning teistele asutustele 8 hulgimüüjat. Neist neli suurima turuosaga hulgimüüjat kattis 98% kõikide veterinaarravimite müügi kogumahust: Zoovetvaru OÜ (53%), Magnum Veterinaaria AS (30%), Optimer OÜ (9%) ja Dimedium AS (6%). Ülejäänud hulgimüüjate turuosa oli 2%.
Veterinaarravimite turumaht
Veterinaarravimite turumaht on väljendatud hulgimüügi hindades (tootja hind + hulgimüüja juurdehindlus) ega sisalda käibemaksu. Veterinaarravimite turumaht on viimastel aastatel pidevalt suurenenud, ulatudes 2025. aastal ligi 21 miljoni euroni.
Kõige enam väljastasid hulgimüüjad veterinaarravimeid otse veterinaararstidele, sh põllumajandusettevõtteid või loomakliinikuid esindavatele veterinaararstidele – 19 miljoni euro väärtuses, mis on 92% veterinaarravimite turumahust. Müük apteekidele moodustas 8% (1,7 miljonit eurot) ja müük teistele asutustele jäi alla 1%.
Ravimituru jagunemine ATCvet gruppide lõikes
2025. aastal moodustasid veterinaarravimite turumahust 65% kolm suurima käibega ravimirühma: parasiidivastased ained (QP) 25% (5,2 miljonit eurot), immunoloogilised ained (QI) 23% (4,8 miljonit eurot ja infektsioonivastased ained (QJ) 17% (3,4 miljonit eurot). Järgnesid skeleti-lihassüsteemi (QM) ja närvisüsteemi (QN) ravimite käive, ulatudes vastavalt 1,8 ja 1,1 miljoni euroni. Ülejäänud ravimirühmade käive oli tagasihoidlikum ja moodustas kokku 21% veterinaarravimite turumahust.
Parasiidivastased ained
Parasiidivastased ained olid 2025. aastal 5,2 miljoni euroga suurima käibega ravimrühm. Neist kõige enam müüdi nahaparasiitide vastaseid aineid, insektitsiide ja repellente (QP53), mille käive ulatus 2025. aastal 2,3 miljoni euroni ja moodustas 44% parasiidivastaste ainete käibest. Endektotsiidide (QP54) käive oli 1,6 miljonit eurot ning anthelmintikumide (QP52) ja algloomade vastaste ainete (QP51) käive oli 0,6 miljonit eurot, nende osakaal oli vastavalt 31%, 12% ja 12%.
Immunoloogilised ained
Immunoloogiliste ainete käive kasvas 2021.–2025. aastal 3,3 miljonilt eurolt 4,8 miljoni euroni. Suurima käibega on olnud veislastel kasutatavad vaktsiinid, ulatudes 2025. aastal 2 miljoni euroni (42% kõigist vaktsiinidest). Järgnevad vaktsiinid sigalastele (29%) ja koerlastele (15%).
Infektsioonivastased ained süsteemseks kasutamiseks
Infektsioonivastaste ravimite käive
Infektsioonivastaste ravimite käive on viimasel viiel aastal püsinud vahemikus 3,4-3,6 miljonit eurot. Infektsioonivastastest ainetest olid 2025. aastal suurima käibega rühmad kolmanda põlvkonna tsefalosporiinid (QJ01DD) ja tetratsükliinid (QJ01AA), mille käive oli 0,4 miljonit eurot. Neile järgnesid penitsilliinide kombinatsioonid (QJ01CR), laia toimespektriga penitsilliinid (QJ01CA) ja fluorokinoloonid (QJ01MA).
Infektsioonivastaste ravimite kasutamine toimeaine koguse lõikes
2025. aastal vähenes müüdud toimeainete kogus võrreldes eelneva aastaga 8%, ulatudes 4,8 tonnini. Arvestades toimeaine kogust olid enimmüüdud veterinaarsete antibiootikumide rühmad penitsilliinid, tetratsükliinid ja pleuromutiliinid, mille kasutamine vähenes eelneva aastaga võrreldes vastavalt 8%, 12% ja 23%.
Enim kasutatud antibiootikumid veterinaarias
Antibiootikumidest kasutatakse Eestis veterinaarseks otstarbeks üle viiekümne erineva toimeaine aastas. Kõige suuremas koguses on viimastel aastatel kasutatud doksütsükliini, amoksitsilliini ja tiamuliini.
Tabel 1. Antibiootikumide müük veterinaarsel otstarbel, enimmüüdud toimeained 2021.–2025. aastal (toimeaine müüdud kogus kilogrammides)
Toimeaine (kg) |
2021 |
2022 |
2023 |
2024 |
2025 |
|
|
1 |
Doksütsükliin |
1320 |
1381 |
1244 |
1204 |
1030 |
|
2 |
Amoksitsilliin |
828 |
857 |
952 |
1064 |
992 |
|
3 |
Tiamuliin |
1209 |
1172 |
1331 |
981 |
757 |
|
4 |
Bensüülpenitsilliin |
553 |
493 |
859 |
557 |
554 |
|
5 |
Sulfadiasiin |
112 |
121 |
98 |
148 |
219 |
|
6 |
Oksütetratsükliin |
241 |
157 |
180 |
180 |
173 |
|
7 |
Dihüdrostreptomütsiin |
255 |
166 |
104 |
84 |
167 |
|
8 |
Florfenikool |
45 |
63 |
62 |
86 |
90 |
|
9 |
Tülvalosiin |
47 |
71 |
98 |
71 |
88 |
|
10 |
Kloortetratsükliin |
94 |
82 |
90 |
69 |
69 |
Antibiootikumide kasutamine loomadel AMEG klassifikatsiooni alusel
Loomadel kasutatavad antibiootikumid liigitatakse AMEG klassifikatsiooni alusel nelja gruppi: A-kategooria (vältida), B-kategooria (piirata), C-kategooria (ettevaatlik kasutamine), D-kategooria (mõistlik kasutamine). Võimalusel tuleb alati eelistada D-kategooria toimeaineid, mis on kitsa spektri ja hea ohutusprofiiliga antibiootikumid. Eestis on D-kategooria antibiootikumide osakaal viimasel viiel aastatel vähehaaval kasvanud (69% 2025. aastal). B-kategooria toimeainete ehk humaanmeditsiinis kriitiliselt tähtsate antibiootikumide osakaal on olnud muutumatu (3%).
Euroopa Liidu eesmärk on 2030. aastaks vähendada loomadel kasutatud antibiootikumide kogust 50% võrreldes 2018. aastaga. Selle eesmärgini on keeruline jõuda. Täna saame tõdeda, et võrreldes 2014. aastaga on Eesti 2025. aastaks 50% vähenemise saavutanud.
Humaanravimite kasutamine veterinaarias
Veterinaarravimite registris müügiloaga ravimi puudumisel on veterinaararstil vajaduse korral võimalik kasutada müügiloaga inimtervishoius kasutatavat ravimit. Neist ravimitest kõige suurema käibega olid 2025. aastal närvisüsteemi ravimid, järgnesid seedekulgla ja ainevahetuse ravimid, meeleelundite ravimid ning vere ja vereloomeorganite ravimid.
Viimati uuendatud: 23.03.2026
