Hulgimüüjad
2021. aastal müüs veterinaarravimeid veterinaararstidele, üld- ja veterinaarapteekidele ning teistele asutustele üheksa hulgimüüjat. Neist kolm suurima turuosaga hulgimüüjat kattis 93% kogu veterinaarravimite turust: Zoovetvaru OÜ (48%), Magnum Veterinaaria AS (34%) ja Dimedium AS (11%). Ülejäänud hulgimüüjate turuosa jäi alla 7%.
Veterinaarravimite turumaht
Veterinaarravimite turumaht on väljendatud hulgimüügi hindades (tootja hind + hulgimüüja juurdehindlus) ega sisalda käibemaksu. Veterinaarravimite turumaht on viimastel aastatel pidevalt suurenenud, ulatudes 2021. aastal 16,55 miljoni euroni.
Joonis 1. Veterinaarravimite turumaht hulgimüügihindades aastatel 2017–2021
Kõige enam väljastasid hulgimüüjad veterinaarravimeid otse veterinaararstidele, sh põllumajandusettevõtteid või loomakliinikuid esindavatele veterinaararstidele – 15,2 miljoni euro väärtuses, mis on 92% veterinaarravimite turumahust. Müük üldapteekidele moodustas 6% (1,0 miljonit eurot), veterinaarapteekidele 2% (0,3 miljonit eurot) ja müük teistele asutustele alla 1%.
Ravimituru jagunemine ATCVET gruppide lõikes
2021. aastal moodustasid veterinaarravimite turumahust 65% kolm suurima käibega ravimirühma: parasiidivastased ained (QP) 24% (3,9 miljonit eurot), infektsioonivastased ained (QJ) 21% (3,5 miljonit eurot) ja immunoloogilised ained (QI) 20% (3,3 miljonit eurot). 18% turumahust moodustas skeleti-lihassüsteemi (QM) ning seedekulgla- ja ainevahetuse (QA) ravimite käive, ulatudes vastavalt 1,5 ja 1,4 miljoni euroni. Ülejäänud ravimirühmade käive oli tagasihoidlikum ja moodustas kokku 17% veterinaarravimite turumahust.
Joonis 3. Veterinaarravimite käive ATCvet rühmade lõikes aastatel 2017–2021
Parasiidivastased ained
Parasiidivastaste ainete käive on pidevalt suurenenud, olles 2021. aastal 3,9 miljoni euroga suurima käibega ravimrühm. Kõrgeima käibekasvu ja suurima käibega on olnud nahaparasiitide vastased ained, insektitsiidid ja repellendid (QP53), ulatudes 2021. aastal 1,8 miljoni euroni (46% parasiidivastaste ainete käibest). Endektotsiidide (QP54) käive ulatus veidi üle ühe miljoni euro (27%). Anthelmintikumide (QP52) käive on aastate lõikes olnud kõige stabiilsem – 2021. aastal 0,7 miljonit eurot (17%). Kõige väiksem on viimastel aastatel olnud algloomavastaste ainete (QP51) käive, moodustades 10% parasiidivastaste ainete käibest.
Joonis 4. Parasiidivastaste ainete käive aastatel 2017–2021
Infektsioonivastased ained süsteemseks kasutamiseks
Infektsioonivastaste ravimite käive
Infektsioonivastaste ravimite käive ulatus 2021. aastal 3,5 miljoni euroni ning jäi 2017.–2021. aastal vahemikku 3,2–3,8 miljonit eurot. Infektsioonivastastest ainetest on aastaid olnud suurima käibega kolmanda põlvkonna tsefalosporiinid (QJ01DD), mille käive suurenes pidevalt kuni 2018. aastani ja kahanes oluliselt aastatel 2019–2021. Pleuromutiliinide (QJ01XQ) käive tõusis hüppeliselt 2018. aastal, jõudes 2021. aastal suurima käibega rühmaks. Neile järgnevad tetratsükliinid (QJ01AA), fluorokinoloonid (QJ01MA) ja laia toimespektriga penitsilliinid (QJ01CA).
Joonis 5. Suurima käibega süsteemselt kasutatavad antibakteriaalsed ained veterinaarias aastatel 2017–2021
Infektsioonivastaste ravimite kasutamine toimeaine koguse lõikes
2021. aastal vähenes müüdud toimeaine kogus võrreldes eelneva aastaga 5,6%, ulatudes 6,4 tonnini. Positiivse trendina on vähenenud humaanmeditsiini seisukohalt kriitilise tähtsusega B-kategooria antibiootikumide kasutamine veterinaarsel otstarbel: võrreldes eelneva aastaga vähenes 2021. aastal polümüksiinide müük 29%, kolmanda ja neljanda põlvkonna tsefalosporiinide müük 25% ja fluorokinoloonide müük 20%.
Joonis 6. Antibiootikumide kasutamine veterinaarias rühmade lõikes arvestades müüdud toimeaine kogust aastatel 2017–2021
Enimmüüdud veterinaarsete antibiootikumide rühmad olid 2021. aastal, arvestades toimeaine kogust, tetratsükliinid, penitsilliinid ja pleuromutiliinid.
Joonis 7. Antibiootikumide müük veterinaarsel otstarbel 2021. aastal
Antibiootikumidest kasutatakse Eestis veterinaarseks otstarbeks üle viiekümne erineva toimeaine aastas. Kõige suuremas koguses on viimastel aastatel kasutatud doksütsükliini, tiamuliini ja amoksitsilliini.
Tabel 1. Antibiootikumide müük veterinaarsel otstarbel, enimmüüdud toimeained aastatel 2017–2021 (toimeaine müüdud kogus kilogrammides)
|
Toimeaine (kg) |
2017 |
2018 |
2019 |
2020 |
2021 |
|
|---|---|---|---|---|---|---|
|
1 |
Doksütsükliin |
1 380 |
1 042 |
1 509 |
1 359 |
1 320 |
|
2 |
Tiamuliin |
565 |
856 |
956 |
997 |
1 209 |
|
3 |
Amoksitsilliin |
1 701 |
1 321 |
1 064 |
1 050 |
828 |
|
4 |
Monensiin |
526 |
546 |
709 |
767 |
732 |
|
5 |
Bensüülpenitsilliin |
683 |
742 |
697 |
571 |
553 |
|
6 |
Dihüdrostreptomütsiin |
353 |
339 |
285 |
312 |
255 |
|
7 |
Oksütetratsükliin |
178 |
242 |
245 |
220 |
241 |
|
8 |
Sulfametoksasool |
205 |
218 |
393 |
402 |
217 |
|
9 |
Sulfadiasiin |
90 |
121 |
118 |
69 |
112 |
|
10 |
Kloortetratsükliin |
117 |
111 |
107 |
112 |
94 |
Immunoloogilised ained
Immunoloogiliste ainete käive jäi aastatel 2017–2021 vahemikku 2,6–3,3 miljonit eurot. Suurima käibega olid sigadel kasutatavad vaktsiinid, ulatudes 2021. aastal 1,6 miljoni euroni (49%). Järgnevad vaktsiinid veislastele (21%) ja koerlastele (15%).
Joonis 7. Immunoloogiliste ainete käive 2017.–2021. aastal
Humaanravimite kasutamine veterinaarias
Veterinaarravimite registris müügiloaga ravimi puudumisel on veterinaararstil vajaduse korral võimalik kasutada müügiloaga inimtervishoius kasutatavat ravimit. Neist ravimitest kõige suurema käibega olid 2021. aastal meeleelundite ravimid, järgnesid vere ja vereloomeorganite ravimid ning seedekulgla ja ainevahetuse ravimid.
Joonis 9. Humaanravimite müük veterinaarseks kasutamiseks 2021
Viimati uuendatud: 04.04.2022