Veterinaarravimite ohutus

Veterinaarravimid nagu ka humaanravimid võetakse kasutusele alles peale põhjalikke kliinilisi uuringuid, kuid nende uuringute käigus ei selgu harvaesinevad kõrvalnähud või toimed, mis ilmnevad ravimi pikaajalisel kasutamisel.

Igapäevases praktikas manustatakse preparaati väga erinevatele patsientidele (erinevad vanusegrupid, erinevad loomaliigid ja -tõud), kelle tundlikkus ravimi suhtes võib olla erinev. See loob suuremad eeldused variatsioonideks ravimi toimes ja kõrvalnähtude ilmnemisel.

Ravimite kõrvalnähtude registreerimine võimaldab ühendada paljude veterinaararstide kogemused, mis saadakse ravimi kasutamisel suurel hulgal ja väga erinevatel patsientidel.

Ravimi kõrvalnäht on ravimi ohtlik ja soovimatu toime, mis ilmneb ravimi tavaliste annuste kasutamisel inimesel või loomal haiguse ennetamiseks, diagnoosimiseks või raviks või füsioloogilise funktsiooni mõjutamiseks.

Kõrvalnähtudest teatanud veterinaararsti andmed ei kuulu avalikustamisele.

Mida tuleb teatada?

Teatada tuleb kõikidest kõrvalnähtudest, ka nendest, mille korral ravimi manustamise ja kõrvalnäht ilmnemise vaheline seos on ainult oletatav. Kindlasti tuleb teatada järgmistest juhtudest:

  • kõrvalnähu tagajärjel patsient sureb;
  • kõrvalnähud, mille korral kliinilised nähud on tugevad, püsivad pikka aega või jäävadki püsima;
  • kõrvalnähud, mida ei ole pakendi infolehel ja pakendil märgitud;
  • veterinaarravimi manustamise järel inimesel avalduvad kõrvaltoimed;
  • kõrvalnähud, mis tekivad veterinaarravimi kasutamisel registreerimata (infolehes nimetamata) näidustustel ja loomaliikidel (off-label use);
  • vähene efektiivsus (näiteks oletatava resistentsuse tõttu);
  • ebapiisav keeluaeg (lubamatud jäägid loomsetes toiduainetes!);
  • ravimi oletatav ohtlikkus keskkonnale;
  • teadaolevad (infolehel nimetatud) kõrvalnähud, kui nende esinemissagedus ja avaldumise tugevus on suurem kui infolehel märgitud.

Kui kõrvalnäht on tõsine, eriti kui see lõpeb looma surmaga, tuleb sellest teatada viivitamatult.
Kõrvalnähu teatis peaks olema nii detailne kui vähegi võimalik. Võimalusel esitada ka laboratoorse uuringu andmed, lahanguprotokoll, fotod ja teised asjassepuutuvad dokumendid, samuti tõenäoline diferentsiaaldiagnoos.

Kuidas tuleb teatada?

Veterinaarravimi kõrvalnähtudest on võimalik teatada:
    1) elektrooniliselt, täites Ravimiameti kodulehel vastava vormi: 

    2) Ravimiameti kodulehel oleva vormi saab välja trükkida ning saata skanneeritult e-postile [email protected] või postiga aadressil: Ravimiamet, Veski 32, 50409 Tartu.

Täidetud vormi võib saata ka müügiloa hoidjale, kui teate tema kontaktandmeid.

Mida tehakse laekunud kõrvalnähtude teatistega?

Laekunud kõrvalnähtude põhjal hindab Ravimiamet põhjuslikku seost ravimi manustamise ja tekkinud kõrvalnähtude vahel. Sõltuvalt kõrvalnähu tõsidusest ja esinemissagedusest rakendab Ravimiamet vajadusel veterinaarravimi ohutuse tagamiseks vastavaid meetmeid. Näitena võiks tuua:

  • vastavate hoiatuste lisamine ravimi omaduste kokkuvõttesse ja pakendi infolehele;
  • ravimi näidustuste, kasutamisjuhise vm muutmine;
  • ravimi kõrvaldamine turult kuni ohutusega seonduva probleemi lahendamiseni.

Hästitoimiv kõrvalnähu teatamise süsteem tagab kõrvalnähtude avastamise ning loomadel esineda võivate kõrvalnähtude alase teadlikkuse suurenemise. Kõrvalnähtude teatamine tagab veterinaarravimite kasu/riski suhte pideva jälgimise ning koos sellega nende kasutamise ohutuse.

Kõrvalnähtude teatamisega aitate suurendada kogu veterinaarravimitega seonduvat teadmistepagasit ning sellest tulenevat kasu nii loomadele, loomaomanikele, kui ka oma kolleegidele loomaarstidele.

Veterinaarravimite kõrvalnähtude teatiste kokkuvõtted

Ajavahemikul 2005-2021 on kokku laekunud 143 kõrvaltoime teatist (joonis 1), milles kirjeldati 402 võimalikku kõrvaltoimet.

 Joonis 1. Aastatel 2005-2021 Ravimiametile laekunud veterinaarravimite kõrvaltoime teatised.

Kõrvaltoime teatisi saadavad Ravimiametile veterinaararstid ja loomaomanikud, aga ka ravimi müügiloa hoidjad. 2021. aastal teatasid võimalikest kõrvaltoimetest veterinaararstid (13 teatist) ja loomaomanikud (7 teatist).

Veterinaarravimeid manustatakse sageli samal ajal mitmele loomale, võimalikud kõrvaltoimed võivad tekkida neist ainult mõnedel (vt tabel 1).

Tabel 1. Aastatel 2005-2021 ravitud loomade ning võimaliku kõrvaltoime saanud loomade arv. 
* mesilaste puhul manustatakse ravimit mesitarudesse (300 mesitaru)

Enamik teatistest hõlmab lemmikloomi, kõrvaltoime teatised koerte ja kasside kohta moodustavad ~82% teatiste üldarvust. Põllumajandusloomade osakaal teatistest on ~17% (vt joonis 2).

Joonis 2. Kõrvaltoime teatiste osakaal loomaliigiti.

 Teatisete alusel põhjustasid kõrvaltoimeid peamiselt immunoloogilised ja parasiidivastased ained (vt tabel 2).

Tabel 2. Aastatel 2005-2021 kõrvaltoimet põhjustanud ravimite jaotuvus ravimrühma järgi


Ravimiametile saadetud 20-st teatisest 13 teatist hõlmasid ravimi ohutuse probleeme ning 7  ravimi efektiivsuse probleeme. 17 teatise puhul hinnati kõrvaltoimete seos ravimiga võimalikuks või tõenäoliseks. 

Ravimi ohutuse probleemid

  • 9 teatises kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud ülitundlikkusreaktsioone (7 juhtu koertel ning 2 juhtu kassidel).

Ülitundlikkusreaktsioonid võivad tekkida pärast iga vaktsiini süstimist. Ravimiameti hinnangul on ülitundlikkusreaktsioonide seos vaktsiini(de)ga kõikidel juhtudel võimalik või tõenäoline.

Ravimiametile esitatud hulgimüügi statistika aruannete järgi müüdi 2021. aastal kassidele mõeldud vaktsiine 47 730 annust ning koertele mõeldud vaktsiine 99 800 annust. Arvestades vaktsiinide kasutuse ulatust ja teatatud kõrvaltoimete arvu, võib öelda, et vaktsiinid on väga ohutud ravimid. Nende kasutamisest saadav kasu (haiguse ärahoidmine) ületab kindlalt võimalikud ohud.

  • Kahes teatises kirjeldati parasiitide vastaste ainete kasutamise järgselt tekkinud neuroloogilisi reaktsioone. Kassil tekkisid pärast ravimi manustamist uimasus, koordinatsioonihäired, liikumisraskused; koeral krambihood.

Neuroloogilised häired on ravimi infolehes loetletud kui väga harva esinevad kõrvaltoimed. Ravimiameti hinnangul on seos ravimitega võimalik.

  • Ühes teatises kirjeldati koeral tekkinud kõhulahtisust pärast põletiku- ja reumavastase aine manustamist.

Seedetrakti häired on ravimi infolehes loetletud kui väga sageli esineda võivad kõrvaltoimed. Ravimiameti hinnangul on seos ravimiga tõenäoline.

  • Ühes teatises kirjeldati vasikal tekkinud reaktsioone (hingeldus, lihasvärinad, pisaravool) pärast seedetrakti häirete parandamiseks kasutatava ravimi veenisisest manustamist.

Kirjeldatud reaktsioonid on ravimi teadaolevad kõrvaltoimed. Ravimiameti hinnangul on seos ravimiga tõenäoline.

Ravimi efektiivsuse probleemid

  • Neli teatist kirjeldasid koertel parasiitide vastaste ainete kasutamisel esinenud ebaefektiivsust; vaatamata ravimkaelarihma kasutamisele puukide ja kirpude tõrjeks esinesid loomadel siiski puugid (3 teatist) ja kirbud (1 teatis).

Ravimkaelarihma efektiivsus puukide tõrjel ei ole 100%, eriti kui piirkonnas esineb palju puuke. Ei saa välistada üksikute puukide kinnitumist looma nahale. Ühel juhul ei jõudnud ravimkaelarihm hakata toimima, sest omanik eemaldas selle koera kaelast kolmandal päeval (toime saabub 3.päeval).

  • Kahes teatises kirjeldati koertel ravimi toime puudumist: ühel juhul kilpnäärme alatalitluse puhul kasutatav ravim ning teisel juhul epilepsia ravim.
  • Ühes teatises kirjeldati ravimi toime puudumist hobusel anesteetikumi kasutamisel enne silma eemaldamise operatsiooni.

Tegemist oli inimestel kasutatava anesteetikumiga, mida loomal kasutati näidustuseväliselt.

Kõrvaltoimetest teatamine

Miks on vaja anda teada kõrvaltoimetest?

Seeläbi saame:

  • uut informatsiooni turuloleva ravimi kohta (uued andmed aitavad hinnata ravimi kasu-riski suhet, vajadusel lisada hoiatusi või piirata kasutamist)
  • muuta ravimite kasutamist ohutumaks.

Soovime tänada kõiki, kes on meile ravimi võimalikest kõrvaltoimetest teada andnud. Loodame väga, et võimalikest kõrvaltoimetest teatavate loomaarstide ja loomaomanike arv suureneb.

Alates 28. jaanuarist 2022 rakendus kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides veterinaarravimeid käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/6. Uue määruse kohaselt ei eristata enam tõsiseid ega mittetõsiseid kõrvaltoimeid. Julgustame veterinaararste ja müügiloa hoidjaid teatama järgmistest arvatavatest kõrvalnähtudest:

a) looma ebasoodne ja soovimatu reaktsioon veterinaarravimile;

b) tähelepanekud veterinaarravimi efektiivsuse puudumise kohta pärast selle loomale manustamist kas vastavalt ravimi omaduste kokkuvõttele või mitte;

c) keskkonnajuhtumid, mida täheldatakse pärast veterinaarravimi manustamist loomale;

d) veterinaarravimiga kokkupuutest tingitud kahjulik reaktsioon inimesel;

e) juhtum, kus loomsest saadusest leitakse pärast keeluaja möödumist farmakoloogilist toimeainet või markerjääki koguses, mis ületab määruse (EÜ) nr 470/2009 kohaselt kehtestatud jääkide piirnormi;

f) nakkusetekitaja arvatav ülekandumine veterinaarravimi kaudu;

g) looma ebasoodne ja soovimatu reaktsioon inimtervishoius kasutatavale ravimile.

Kuidas kõrvaltoimest teatada?

Veterinaarravimi kõrvaltoimetest on võimalik teatada:

  1. Ravimiameti veebivormil;
  2. Ravimiameti kodulehel oleva vormi saab välja trükkida ning saata skaneeritult e-postile [email protected].

2019. aastal saadeti Ravimiametile 13 teatist veterinaarravimite kasutamisel esinenud kõrvaltoimete kohta. 13 teatises kirjeldati 36 võimalikku kõrvaltoimet.

Ajavahemikul 2005-2019 on kokku laekunud 105 kõrvaltoime teatist (joonis 1), milles kirjeldati 310 võimalikku kõrvaltoimet.

Joonis 1. Aastatel 2005-2019 Ravimiametile laekunud veterinaarravimite kõrvaltoime teatised

Kõrvaltoime teatisi saatsid Ravimiametile veterinaararstid, loomaomanikud ja ravimi müügiloa hoidjad. 2019 aastal edastasid veterinaararstid 9 teatist, 2 teatist edastasid arstid müügiloa hoidja kaudu ning kaks teatist saatsid loomaomanikud ise.

Veterinaarravimeid manustatakse sageli samal ajal mitmele loomale, võimalikud kõrvaltoimed võivad tekkida neist ainult mõnedel. Allolev tabel kirjeldabki ravitud loomade ning võimaliku kõrvaltoime saanud loomade arvu aastate 2005-2019 kohta kokku.

Loomaliik

Teatiste arv

Loomade arv, kellele manustati kahtlustatavat ravimit

Loomade arv, kellel tekkis kõrvaltoime

Lemmikloomad

koer

73

81

79

kass

9

10

10

küülik

2

2

2

Põllumajandusloomad

veis

17

371

226

siga

2

995

110

kits

1

12

12

mesilane*

1

x

x

* mesilaste puhul manustatakse ravimit mesitarudesse (300 mesitaru)

Enamik teatistest hõlmab lemmikloomi, kõrvaltoime teatised koerte ja kasside kohta moodustavad ~78% teatiste üldarvust, põllumajandusloomade kohta ~20%. Kõrvaltoime teatiste osakaal loomaliigiti on välja toodud joonisel 2.

Joonis 2. Kõrvaltoime teatiste osakaal loomaliigiti

Kõrvaltoimet põhjustanud ravimite jaotuvus ravimrühma järgi on toodud allolevas tabelis.

Immunoloogilised ained (vaktsiinid)

51

Parasiidivastased ained, insektitsiidid ja repellendid

36

Infektsioonivastased ained süsteemseks kasutamiseks

11

Immunostimulaatorid

3

Põletiku- ja reumavastased ained

3

Antibiootikumid ja kemoterapeutikumid dermatoloogiliseks kasutamiseks

2

Emaka lihastoonust tõstvad ained

2

Suguhormoonid ja genitaalsüsteemi modulaatorid

2

Südamehaiguste ravimid

2

Anesteetikumid

1

Antihistamiinsed ained süsteemseks kasutamiseks

1

Diabeedi raviks kasutatavad ained

1

Teised seedekulglat ja ainevahetust mõjutavad ained

1

Kortikosteroidid süsteemseks kasutamiseks

1

Kokkuvõte 2019. aastal laekunud kõrvaltoime teatistest 

2019. a saadeti Ravimiametile 13 kõrvaltoime teatist. Kõik need kirjeldasid koertel tekkinud võimalikke kõrvaltoimeid. Kokku kirjeldati 36 erinevat kõrvaltoimet. 8 juhul oli tegemist vaktsiinide ning 5 juhul parasiitidevastaste ainete kasutamise järgselt esinenud reaktsioonidega.

12 juhul hinnati kõrvaltoimete seos manustatud ravimiga võimalikuks või tõenäoliseks.

Tõsised kõrvaltoimed (8 teatist):

7 teatises kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud ülitundlikkusreaktsioone.

  • Neljal juhul tekkisid pärast koerte katku, nakkava hepatiidi, parvoviiruse, paragripi ja leptospiira kompleksvaktsiini manustamist sümptomid, mis viitavad ülitundlikkusele. Ülitundlikkusreaktsioonid tekkisid paari minuti jooksul pärast vaktsiini manustamist ning nende hulka kuulusid sh anafülaktiline šokk, vereringe kollaps, teadvuse kaotus, värisemine, oksendamine, tahtmatu roojamine või urineerimine, ülikiire hingamine, limaskestade kahvatus, loidus. Kõikidel juhtudel oli vajalik esmaabi andmine ning loomad paranesid 10-15 minuti jooksul.
  • Kahel juhul tekkisid ülitundlikkusreaktsioonile viitavad sümptomid pärast koerte katku, nakkava hepatiidi, parvoviiruse, paragripi ja leptospiira kompleksvaktsiini ning marutaudi vaktsiini manustamist. 10-15 minuti jooksul pärast vaktsineerimist tekkisid järgmised reaktsioonid: hüpotensioon, bradükardia (aeglane südametegevus), oksendamine ja lühiajaline teadvuse kaotus. Mõlemad loomad paranesid kuni 1 tunni jooksul, ühel juhul oli vajalik ka šokivastane ravi.
  • Ühel juhul tekkis koeral 5 minutit pärast marutaudi vaktsiini manustamist tahtmatu urineerimine ning loidus, suu limaskestad olid valged. Pärast ravi alustamist kadus reaktsioon ligikaudu tunni möödudes. Koerale manustati lisaks marutaudi vaktsiinile ka koerte katku, nakkava hepatiidi, parvoviiruse, paragripi ja leptospiira kompleksvaktsiini, kuid kuna loom oli saanud sama vaktsiini ka kuu aega varem ilma kõrvaltoimete tekketa, siis pidas loomaarst tekkinud reaktsioone seotuks just marutaudi vaktsiiniga.

Ülitundlikkusreaktsioonid võivad tekkida pärast iga vaktsiini süstimist, seega on seos kõikidel juhtudel hinnatud võimalikuks või tõenäoliseks.

Ühes teatises kirjeldati parasiitidevastaste ainete kasutamise järgselt tekkinud seedehäireid.

  • 10 kuu vanusel koeral tekkisid pärast puukide tõrjeks kasutatava fiproniili ja metopreeni sisaldava täpilahuse nahale manustamist korduv oksendamine ja kõhulahtisus ning seetõttu ka loidus. Loom paranes pärast ravi saamist.

Seedetrakti häired on ravimi infolehes loetletud kui väga harva esinevad kõrvaltoimed, seega on tekkinud reaktsioonide seos ravimiga hinnatud võimalikuks.

Mittetõsised kõrvaltoimed (5 teatist):

  • 3 kuu vanune kutsikas vaktsineeriti koerte katku, nakkava hepatiidi, parvoviiruse, paragripi ja leptospiira kompleksvaktsiiniga. 5 tundi pärast vaktsineerimist tekkis loomal näopiirkonnas ja süstekohas turse, sügelus ning paapulid pealael. Koer sai hormoonravi ja paranes samal päeval.

Kirjeldatud nähud viitavad vaktsiini suhtes tekkinud ülitundlikkusreaktsioonile. Selline reaktsioon võib esineda harva ning seega on seos hinnatud võimalikuks.

  • 8 kuu vanusel koeral tekkis pärast puukide tõrjeks kasutatava flumetriini ja imidaklopriidi sisaldava ravimkaelarihma paigaldamist nahapõletik rihma all. Rihm eemaldati, loom sai antibakteriaalset ravi ja paranes mõne päevaga.

Väga harva võivad tekkida manustamiskoha reaktsioonid, nt nahapõletik. Seos ravimiga on hinnatud võimalikuks.

  • 6 kuu vanusele kutsikale manustati välisparasiitide tõrjeks permetriini, püriproksüfeeni ja dinotefuraani sisaldavat täpilahust. Ligikaudu 12 tundi hiljem tekkisid loomal kõrvaltoimed: hüperaktiivsuse hood vaheldusid loidusega, turjapiirkonna sügelus, pea raputamine ning tahtmatu urineerimine. Koer vajas sügeluse tõttu ravi ning paranes.

Käitumishäired ja sügelus on teadaolevad harva esinevad kõrvaltoimed, mis on loetletud ravimi infolehes. Seega on hinnatud seos ravimiga võimalikuks.

  • 5-aastasele koerale manustati nahale kärntõve kahtluse tõttu selamektiini sisaldavat täpilahust. Samal päeval tekkisid manustamiskohal sügelus ja ketendus ning koer oli närviline. Nähud möödusid ilma ravita 4-5 päevaga.

Manustamiskoha reaktsioonid võivad tekkida pärast iga ravimi paikset manustamist. Samuti on ravimi infolehes välja toodud väga harva esineda võivad närvinähud. Samas võib loom muutuda närviliseks ka sügeluse tõttu. Seega on hinnatud seos ravimiga võimalikuks.

  • Ühel juhul oli tegemist ravimi efektiivsuse probleemiga. Puukide tõrjeks kasutatava flumetriini ja imidaklopriidi sisaldava ravimkaelarihma kasutamisel esinesid koeral siiski puugid.

Ravimkaelarihma efektiivsus puukide tõrjel ei ole 100%, eriti kui piirkonnas esineb palju puuke. Ei saa välistada üksikute puukide kinnitumist looma nahale. Kuna andmed on puudulikud, on seos hinnatud kahtlaseks.

Kõrvaltoimetest teatamine

Miks on vaja anda teada kõrvaltoimetest?

Seeläbi saame:

  • uut informatsiooni turuloleva ravimi kohta (uued andmed aitavad hinnata ravimi kasu-riski suhet, vajadusel lisada hoiatusi või piirata kasutamist)
  • muuta ravimite kasutamist ohutumaks.

Soovime tänada kõiki, kes on meile ravimi võimalikest kõrvaltoimetest teada andnud. Loodame väga, et võimalikest kõrvaltoimetest teatavate loomaarstide ja loomaomanike arv suureneb. Siinkohal juhime tähelepanu, et ravimi väljakirjutamisõigusega isik on kohustatud teavitama Ravimiametit kõikidest tõsistest kõrvaltoimetest.

Lisaks tuleks teatis edastada järgmistel juhtudel:

  • kui loomal tekivad kõrvaltoimed, mida ei ole pakendi infolehel ja pakendil märgitud
  • kui veterinaarravimi manustamise järel avalduvad kõrvaltoimed inimesel
  • kui tekivad kõrvaltoimed veterinaarravimi kasutamisel registreerimata (ravimiinfodes nimetamata) näidustustel ja loomaliikidel (off-label use)
  • kui ravim ei toimi ehk esineb vähene efektiivsus (näiteks oletatava resistentsuse tõttu)
  • kui esinevad teadaolevad (infolehel nimetatud) kõrvaltoimed, kuid nende esinemissagedus ja avaldumise tugevus on suurem kui infolehel märgitud
  • kui avaldub ebapiisav keeluaeg (lubamatud ravimijäägid loomsetes toiduainetes keeluajast kinnipidamisel!)
  • kui avaldub ravimi oletatav ohtlikkus keskkonnale.

2018. aastal laekus Ravimiametile 24 teatist veterinaarravimite kasutamisel esinenud kõrvaltoimete kohta. 24 teatises kirjeldati 76 võimalikku kõrvaltoimet.

Ajavahemikul 2005-2018 on kokku laekunud 92 kõrvaltoime teatist (joonis 1), milles kirjeldati 274 võimalikku kõrvaltoimet.

Joonis 1. Aastatel 2005-2018 Ravimiametisse laekunud veterinaarravimite kõrvaltoime teatised

Kõrvaltoime teatisi saatsid Ravimiametile veterinaararstid, loomaomanikud ja ravimi müügiloa hoidjad (MLH). Allolevas tabelis on välja toodud kõrvaltoime teatiste jaotumine vastavalt nende saatjatele.

Aasta

Teatiste arv

Saatja

2005

1

Veterinaararst

2006

1

Veterinaararst

2007

1

Veterinaararst

2008

2

Veterinaararst + MLH (kliiniline uuring)

2009

3

Veterinaararst (2)+ MLH (kliiniline uuring)

2010

2

Veterinaararst + loomaomanik

2011

1

Loomaomanik

2012

5

Veterinaararst (1) + MLH (3) + loomaomanik (1)

2013

6

Veterinaararst (2) + MLH (3) + loomaomanik (1)

2014

10

Veterinaararst (8)+ MLH (2)

2015

4

Veterinaararst (2) + MLH (1) + loomaomanik (1)

2016

18

Veterinaararst (12) + MLH (3) + loomaomanik (3)

2017

14

Veterinaararst (9) + MLH (2) + loomaomanik (3)

2018

24

Veterinaararst (17) + MLH (1, kirjanduse allikas) + loomaomanik (6)

Veterinaarravimeid manustatakse sageli korraga mitmele loomale, võimalikud kõrvaltoimed võivad tekkida neist ainult osadel. Allolev tabel kirjeldabki ravitud loomade ning võimaliku kõrvaltoime saanud loomade hulka aastate 2005-2018 kohta kokku.

Loomaliik

Teatiste arv

Loomade arv, kellele manustati kahtlustatavat ravimit

Loomade arv, kellel tekkis kõrvaltoime

Lemmikloomad

koer

60

68

66

kass

9

10

10

küülik

2

2

2

Põllumajandusloomad

veis

17

371

226

siga

2

995

110

kits

1

12

12

mesilane*

1

x

x

 * mesilaste puhul manustatakse ravimit mesitarudesse (300 mesitaru).

Enamik teatistest hõlmab lemmikloomi, kõrvaltoime teatised koertel ja kassidel moodustavad 75% teatiste üldarvust, põllumajandusloomadel 22,8%. Kõrvaltoime teatiste osakaal loomaliigiti on toodud joonisel 2.

Joonis 2. Kõrvaltoime teatiste osakaal loomaliigiti

Kõrvaltoimet põhjustanud ravimite jaotuvus ravimrühma järgi on toodud allolevas tabelis:

Immunoloogilised ained (vaktsiinid)

42

Parasiidivastased ained, insektitsiidid ja repellendid

31

Infektsioonivastased ained süsteemseks kasutamiseks

11

Immunostimulaatorid

3

Põletiku- ja reumavastased ained

3

Antibiootikumid ja kemoterapeutikumid dermatoloogiliseks kasutamiseks

2

Emaka lihastoonust tõstvad ained

2

Suguhormoonid ja genitaalsüsteemi modulaatorid

2

Südamehaiguste ravi

2

Anesteetikumid

1

Antihistamiinsed ained süsteemseks kasutamiseks

1

Diabeedi raviks kasutatavad ained

1

Teised seedekulglat ja ainevahetust mõjutavad ained

1

Kortikosteroidid süsteemseks kasutamiseks

1

Kokkuvõte 2018. aastal laekunud kõrvaltoime teatistest

2018. a saadeti Ravimiametile 24 teatist. Nendes teatistes kirjeldati 76 erinevat kõrvaltoimet, mis tekkisid 168 loomal.

Lemmikloomad

23 teatist saadeti kõrvaltoimete esinemise kohta lemmikloomadel. 16 juhul hinnati kõrvaltoimete seos manustatud ravimiga võimalikuks või tõenäoliseks.

Koer

Koertel esinenud kõrvaltoimetest teatati 22 korral.

8 teatises kirjeldati vähemalt ühte tõsist kõrvaltoimet.

  • Viiel juhul tekkisid kutsikatel pärast koerte katku, nakkava hepatiidi, parvoviiruse, paragripi ja leptospiira kompleksvaktsiini manustamist ülitundlikkusreaktsioonid. Kirjeldati järgmisi reaktsioone: hüpovoleemiline šokk, kukkumine, oksendamine, spontaanne urineerimine, limaskestade kahvatus, tuikumine, jalgade kangestus, lihasnõrkus, bradükardia (aeglane südametegevus). Kõik reaktsioonid möödusid pärast esmaabi andmist. Vaktsiini seos tekkinud kõrvaltoimetega hinnati võimalikuks või tõenäoliseks.
  • Ühel juhul tekkis 3 kuu vanusel kutsikal 1 tund pärast vaktsineerimist koerte katku, nakkava hepatiidi, parvoviiruse, paragripi ja leptospiira kompleksvaktsiini ning marutaudi vaktsiiniga äkksurm. Kompleksvaktsiini manustati teistkordselt. Esmakordsel vaktsineerimisel kasutati sama vaktsiini samast partiist ilma mingite kõrvaltoimeteta. Kuna looma omanik lahangut ei soovinud, siis ei saa olla kindel, et surm oli vaktsiinist põhjustatud.
  • Ühel juhul tekkis 2-aastasel koeral pärast flumetriini ja imidaklopriidi sisaldava ravimkaelarihma paigaldamist välisparasiitide tõrjeks loidus, oksendamine, kõhulahtisus, isutus ja suurenenud süljeeritus. Kaelarihm eemaldati ja loom paranes pärast arstiabi andmist. Tekkinud reaktsioonide seos ravimkaelarihmaga on võimalik.
  • Ühel juhul tekkis 7-aastasel koeral pärast takroliimust sisaldava salvi manustamist silma silmalaul uudismoodustis. Ravimit oli kasutatud 2 aasta jooksul, kui omanik märkas moodustist silmalaul. Kasvaja eemaldati. Loomaarsti arvates ei olnud kasvaja seotud kasutatud ravimiga.

14 teatises kirjeldati mittetõsiseid kõrvaltoimeid.

11 juhul oli tegemist ravimi ohutuse probleemiga:

  • 3 teatises tekkisid kõrvaltoimed pärast vaktsineerimist koerte katku, nakkava hepatiidi, parvoviiruse, paragripi ja leptospiira vaktsiiniga. Kirjeldati järgmisi reaktsioone: süstekoha turse ja valulikkus, oksendamine, nõrkus, isutus, tasakaaluhäired, suurenenud süljeeritus, apaatia, kehatemperatuuri tõus, liikumisraskused. Kõik loomad paranesid pärast sümptomaatilist ravi.
  • 3 juhul tekkisid pärast koerte katku, nakkava hepatiidi, parvoviiruse, paragripi, leptospiira ja marutaudi kompleksvaktsiini manustamist reaktsioonid, mis viitasid ülitundlikkusele: suutmatus liikuda või tõusta, tahtele allumatu urineerimine või roojamine, apaatia, hüpovoleemia (veremahu vähenemine), uimasus, limaskestade kahvatus. Kõik reaktsioonid tekkisid kohe (kuni 5 minuti jooksul) pärast vaktsineerimist ning möödusid kiiresti.
  • 8-aastane koer vaktsineeriti koerte katku, nakkava hepatiidi, parvoviiruse ja paragripi kompleksvaktsiini ning leptospiira vaktsiiniga. Tund hiljem tekkisid loomal ataksia (liigutuste koordinatsioonipuue) ja valuhood, mis möödusid pärast vedelikteraapiat 12 tunni jooksul.
  • 9-aastasel koeral tekkisid pärast paragripi ja leptospiira vaktsiini manustamist süstekoha reaktsioonid ja vähenenud aktiivsus, mis möödusid ilma ravita.
  • 3,5-kuusel kutsikal tekkis pärast vaktsineerimist marutaudi viirusvaktsiiniga reaktsioon vaktsiinile: värinad, pea ja keha tõmblused, tasakaalu kaotus. Kõrvaltoime möödus ilma ravita.
  • 5-aastasele koerale manustati välisparasiitide tõrjeks permetriini ja imidaklopriidi sisaldavat täpilahust. 16 tundi pärast ravimi manustamist tekkisid loomal kõrvaltoimed (oksendamine, tasakaaluhäired, ebakindel liikumine, tahtmatu roojamine ja urineerimine), mis möödusid ilma ravita ühe tunni jooksul.
  • 2,5-aastasele koerale manustati nahale permetriini ja fiproniili sisaldavat täpilahust parasiitide tõrjeks. Loomal tekkis ärevus, loidus, toidust ja joogist keeldumine, urineerimise vähenemine, kehatemperatuuri vähene langus ning sügelus. Nähud möödusid ilma ravita.

3 juhul oli tegemist ravimi efektiivsuse probleemiga:

Kõigil kolmel korral täheldati koertel puukide esinemist, vaatamata flumetriini ja imidaklopriidi sisaldava ravimkaelarihma kasutamist välisparasiitide tõrjeks. Ühel juhul tekkis ka ravimkaelarihma alla dermatiit, mis möödus pärast hormoonpreparaadi kasutamist.

Kass

Kassidel esinenud kõrvaltoimetest teatati ühel korral, teatis hinnati mittetõsiseks.

Pärast püriproksüfeeni ja dinotefuraani sisaldava täpilahuse manustamist välisparasiitide tõrjeks tekkisid manustamiskohal punetus ja karvakadu, loom oli loid ja isutu. Nähud möödusid pärast kassi pesemist.

Põllumajandusloomad

Veis

Põllumajandusloomadel esinenud kõrvaltoimete kohta saadeti üks teatis, mis põhineb kirjandusallikast. 145 vasikat osales uuringus, mille eesmärk oli hinnata halofuginooni toimet vastsündinud vasikatel krüptosporidioosi puhangu korral. Kõiki vasikaid vaktsineeriti lisaks veiste paragripi ja veiste respiratoorse süntsütsiaalviiruse vaktsiini ning veiste herpesviiruse vaktsiiniga ning neile manustati toltrasuriili Eimeria profülaktikaks. Uuringus osalenud vasikatel täheldati vähest kaaluiivet, siseparasiitide esinemust (ravimi toime puudumine) ning 21 looma surid.

Kõrvaltoimetest teatamine

Miks on vaja anda teada kõrvaltoimetest?

Teadmine kõrvaltoimetest aitab

  • saada uusi teadmisi turuloleva ravimi kohta (kasu-riski suhte hindamine)
  • muuta nende uute teadmistega ravimite kasutamist ohutumaks.

Soovime tänada kõiki, kes on meile ravimi võimalikest kõrvaltoimetest teada andnud. Loodame väga, et nende loomaarstide ja ka loomaomanike hulk, kes meile teavet võimalikest kõrvaltoimetest saadavad, edaspidi suureneb. Siinkohal juhime tähelepanu, et ravimi väljakirjutamisõigusega isik on kohustatud teavitama Ravimiametit kõikidest tõsistest kõrvaltoimetest.

Lisaks tuleks teatis edastada järgmistel juhtudel:

  • kui loomal tekivad kõrvaltoimed, mida ei ole pakendi infolehel ja pakendil märgitud
  • kui veterinaarravimi manustamise järel avalduvad kõrvaltoimed inimesel
  • kui tekivad kõrvaltoimed veterinaarravimi kasutamisel registreerimata (ravimiinfodes nimetamata) näidustustel ja loomaliikidel (off-label use)
  • kui ravim ei toimi ehk esineb vähene efektiivsus (näiteks oletatava resistentsuse tõttu)
  • kui esinevad teadaolevad (infolehel nimetatud) kõrvaltoimed, kuid nende esinemissagedus ja avaldumise tugevus on suurem kui infolehel märgitud
  • kui avaldub ebapiisav keeluaeg (lubamatud ravimijäägid loomsetes toiduainetes keeluajast kinnipidamisel!)
  • kui avaldub ravimi oletatav ohtlikkus keskkonnale.

2017. aastal laekus Ravimiametile 14 teatist veterinaarravimite kasutamisel esinenud kõrvaltoimete kohta. 14 teatises kirjeldati võimalikku 35 kõrvaltoimet.

Ajavahemikul 2005-2017 on kokku laekunud 68 kõrvaltoime teatist (joonis 1), milles kirjeldati 198 võimalikku kõrvaltoimet.

Joonis 1. Aastatel 2005-2017 Ravimiametisse laekunud veterinaarravimite kõrvaltoime teatised

Kõrvaltoime teatisi saatsid Ravimiametile veterinaararstid, loomaomanikud ja ravimi müügiloa hoidjad (MLH). Allolevas tabelis on välja toodud kõrvaltoime teatiste jaotumine vastavalt nende saatjatele.

Aasta  

Teatiste arv  

Saatja

2005

1

Veterinaararst

2006

1

Veterinaararst

2007

1

Veterinaararst

2008

2

Veterinaararst + MLH (kliiniline uuring)

2009

3

Veterinaararst (2)+ MLH (kliiniline uuring)

2010

2

Veterinaararst + loomaomanik

2011

1

Loomaomanik

2012

5

Veterinaararst (1) + MLH (3) + loomaomanik (1)

2013

6

Veterinaararst (2) + MLH (3) + loomaomanik (1)

2014

10

Veterinaararst (8)+ MLH (2)

2015

4

Veterinaararst (2) + MLH (1) + loomaomanik (1)

2016

18

Veterinaararst (12) + MLH (3) + loomaomanik (3)

2017

14

Veterinaararst (9) + MLH (2) + loomaomanik (3)

Veterinaarravimeid manustatakse sageli korraga mitmele loomale, võimalikud kõrvaltoimed võivad tekkida neist ainult osadel. Allolev tabel kirjeldabki ravitud loomade ning võimaliku kõrvaltoime saanud loomade hulka aastate 2005-2017 kohta kokku.

Loomaliik

Teatiste arv

Loomade arv, kellele manustati kahtlustatavat ravimit

Loomade arv, kellel tekkis kõrvaltoime

Lemmikloomad

koer

38

45

44

kass

8

9

9

küülik

2

2

2

Põllumajandusloomad

veis

16

226

81

siga

2

995

110

kits

1

12

12

mesilane*

1

x

x

 * mesilaste puhul manustatakse ravimit mesitarudesse (300 mesitaru).

Enamik teatistest hõlmab lemmikloomi, kõrvaltoime teatised koertel ja kassidel moodustavad 67,7% teatiste üldarvust, põllumajandusloomadel 29,4%. Kõrvaltoime teatiste osakaal loomaliigiti on toodud alljärgneval joonisel 2.

 

Joonis 2. Kõrvaltoime teatiste osakaal loomaliigiti

Kõrvaltoimet põhjustanud ravimite jaotuvus ravimrühma järgi on toodud allolevas tabelis:

Immunoloogilised ained (vaktsiinid)

23

Parasiidivastased ained, insektitsiidid ja repellendid

22

Infektsioonivastased ained süsteemseks kasutamiseks

11

Immunostimulaatorid

3

Põletiku- ja reumavastased ained

3

Emaka lihastoonust tõstvad ained

2

Suguhormoonid ja genitaalsüsteemi modulaatorid

2

Südamehaiguste ravimid

2

Anesteetikumid

1

Antibiootikumid ja kemoterapeutikumid dermatoloogiliseks kasutamiseks

1

Antihistamiinsed ained süsteemseks kasutamiseks

1

Diabeedi raviks kasutatavad ained

1

Teised seedekulglat ja ainevahetust mõjutavad ained

1

Kortikosteroidid süsteemseks kasutamiseks

1

Kokkuvõte 2017. aastal laekunud kõrvaltoime teatistest

2017. a saadeti Ravimiametile 14 teatist. Nendes teatistes kirjeldati 35 erinevat kõrvaltoimet, mis tekkisid 14 loomal.

Lemmikloomad

13 teatist saadeti kõrvaltoimete esinemise kohta lemmikloomadel. Kümnel juhul hinnati kõrvaltoimete seos manustatud ravimiga võimalikuks või tõenäoliseks.

Koer

Koertel esinenud kõrvaltoimetest teatati 11 korral.

3 teatises kirjeldati vähemalt ühte tõsist kõrvaltoimet. Kõigil juhtudel tekkisid pärast koerte katku, nakkava hepatiidi, parvoviiruse, paragripi, leptospiira ja marutaudi kompleksvaktsiini manustamist ülitundlikkusreaktsioonid. Kirjeldati järgmisi reaktsioone: anafülaktiline šokk, teadvuse kadu, kukkumine, spontaanne urineerimine, bradükardia, ilavool, apaatia, oksendamine, südamerütmi kiirenemine, hüperaktiivsus. Kõik reaktsioonid möödusid pärast esmaabi andmist.

8 teatises kirjeldati mittetõsiseid kõrvaltoimeid.

5 juhul oli tegemist ravimi ohutuse probleemiga:

  • 1,5-aastasele koerale anti febanteeli, püranteeli ja prasikvanteeli sisaldav tablett siseparasiitide raviks. Pool tundi pärast manustamist oksendas loom purustatud tableti koos toiduga välja. Järgmisel päeval anti tablett uuesti ja reaktsioon kordus.
  • 8-aastasele koerale süstiti metüülprednisolooni autoimmuunse lihaspõletiku tõttu. Kolmandal päeval pärast süsti tekkis oksendamine, mis möödus järgmiseks päevaks. Täpselt sama reaktsioon oli tekkinud ka varasematel kordadel.
  • 6-aastasele koerale anti fluralaneeri sisaldav tablett välisparasiitide profülaktikaks. Paar päeva pärast ravimi manustamist tekkisid alopeetsia ja püoderma, mis vajas steroidravi.
  • 4-kuune kutsikas vaktsineeriti koerte katku, nakkava hepatiidi, parvoviiruse, paragripi, leptospiira ja marutaudi kompleksvaktsiiniga. Ligikaudu 10 minutit pärast vaktsiini manustamist tekkisid oksendamine, loidus ja nõrkus, mis möödusid kiiresti pärast vedelikteraapiat.
  • 3,5-kuune kutsikas vaktsineeriti koerte katku, nakkava hepatiidi, parvoviiruse ja paragripi vaktsiiniga. Paar tundi pärast vaktsineerimist tekkis loomal rahutus, näo turse, naha kihelus ja punetus. Pärast steroidi manustamist reaktsioon möödus.

3 juhul oli tegemist ravimi efektiivsuse probleemiga:

  • Kahel korral määrati koertel ebapiisav marutaudi antikehade tiiter pärast vaktsineerimist koerte katku, nakkava hepatiidi, parvoviiruse, paragripi, leptospiira ja marutaudi kompleksvaktsiiniga.
  • Ühel juhul oli täheldati efektiivsuse puudumist flumetriini ja imidaklopriidi sisaldava ravimkaelarihma kasutamisel välisparasiitide tõrjeks.

Kass

Kassidel esinenud kõrvaltoimetest teatati 2 korral, mõlemad juhtumid olid mittetõsised.

Pärast flumetriini ja imidaklopriidi sisaldava ravimkaelarihma paigaldamist välisparasiitide tõrjeks tekkisid allergilised reaktsioonid ravimi manustamiskohas. Ühel juhul tekkis dermatiit, teisel juhul naha punetus, sügelus ja karvade väljalangemine ning oksendamine. Pärast ravimkaelarihma eemaldamist nähud möödusid ja loomad paranesid.

Põllumajandusloomad

Veis

Põllumajandusloomadel esinenud kõrvaltoimete kohta saadeti üks teatis veiste kohta, kus 18 ravitud loomast tekkis ühel loomal tõsine kõrvaltoime.

Tiinetele mullikatele manustati ketoosi profülaktikaks monensiini sisaldavat intraruminaalset ravivahendit. Ühel loomal tekkis poegimise järgselt kehakaalu langus ning vereproovis täheldati ketokehade kõrget arvu. Vaatamata glükoosi manustamisele looma seisund ei paranenud ning loom tuli hukata.

Kõrvaltoimetest teatamine

Miks on vaja anda teada kõrvaltoimetest?

Teadmine kõrvaltoimetest aitab

  • saada uusi teadmisi turuloleva ravimi kohta (kasu-riski suhte hindamine)
  • muuta nende uute teadmistega ravimite kasutamist ohutumaks.

Soovime tänada kõiki, kes on meile ravimi võimalikest kõrvaltoimetest teada andnud. Loodame väga, et nende loomaarstide ja ka loomaomanike hulk, kes meile teavet võimalikest kõrvaltoimetest saadavad, edaspidi suureneb. Siinkohal juhime tähelepanu, et ravimi väljakirjutamisõigusega isik on kohustatud teavitama Ravimiametit kõikidest tõsistest kõrvaltoimetest.

Lisaks tuleks teatis edastada järgmistel juhtudel:

  • kui loomal tekivad kõrvaltoimed, mida ei ole pakendi infolehel ja pakendil märgitud
  • kui veterinaarravimi manustamise järel avalduvad kõrvaltoimed inimesel
  • kui tekivad kõrvaltoimed veterinaarravimi kasutamisel registreerimata (ravimiinfodes nimetamata) näidustustel ja loomaliikidel (off-label use)
  • kui ravim ei toimi ehk esineb vähene efektiivsus (näiteks oletatava resistentsuse tõttu)
  • kui esinevad teadaolevad (infolehel nimetatud) kõrvaltoimed, kuid nende esinemissagedus ja avaldumise tugevus on suurem kui infolehel märgitud
  • kui avaldub ebapiisav keeluaeg (lubamatud ravimijäägid loomsetes toiduainetes keeluajast kinnipidamisel!)
  • kui avaldub ravimi oletatav ohtlikkus keskkonnale.

Ajavahemikul 2005-2016 on laekunud 54 kõrvaltoime teatist (joonis 1), kus on kirjeldatud ravimi kasutamisel esinenud 163 võimalikku kõrvaltoimet. 2016. aastal saadeti Ravimiametisse 18 teatist veterinaarravimite kasutamisel esinenud kõrvaltoimete kohta.

Joonis 1. Aastatel 2005-2016 Ravimiametisse laekunud veterinaarravimite kõrvaltoime teatised

Kõrvaltoime teatisi on Ravimiametisse saatnud veterinaararstid, loomaomanikud ja ravimi müügiloa hoidjad (MLH). Allolevas tabelis on välja toodud kõrvaltoime teatiste jaotumine vastavalt nende saatjatele.

Aasta

Teatiste arv

Saatja

2005

1

Veterinaararst

2006

1

Veterinaararst

2007

1

Veterinaararst

2008

2

Veterinaararst + MLH (kliiniline uuring)

2009

3

Veterinaararst (2)+ MLH (kliiniline uuring)

2010

2

Veterinaararst + loomaomanik

2011

1

Loomaomanik

2012

5

Veterinaararst (1) + MLH (3) + loomaomanik (1)

2013

6

Veterinaararst (2) + MLH (3) + loomaomanik (1)

2014

10

Veterinaararst (8)+ MLH (2)

2015

4

Veterinaararst (2) + MLH (1) + loomaomanik (1)

2016

18

Veterinaararst (12) + MLH (3) + loomaomanik (3)

Veterinaarravimeid manustatakse sageli korraga mitmele loomale, võimalikud kõrvaltoimed võivad tekkida neist ainult osadel. Allolev tabel kirjeldabki ravitud loomade ning võimaliku kõrvaltoime saanud loomade hulka aastate 2005-2016 kohta kokku.

Loomaliik

Teatiste arv

Loomade arv, kellele manustati kahtlustatavat ravimit

Loomade arv, kellel tekkis kõrvaltoime

Lemmikloomad

koer

27

34

33

kass

6

7

7

küülik

2

2

2

Põllumajandusloomad

veis

15

208

80

siga

2

995

110

kits

1

12

12

mesilane*

1

x

x

 * mesilaste puhul manustatakse ravimit mesitarudesse (300 mesitaru).

Enamik teatistest hõlmab lemmikloomi, kõrvaltoime teatised koertel ja kassidel moodustavad 61,1% teatiste üldarvust, põllumajandusloomadel on vastav arv 35,2%. Kõrvaltoime teatiste osakaal loomaliigiti on toodud alljärgneval joonisel 2.

Joonis 2. Kõrvaltoime teatiste osakaal loomaliigiti

Kõrvaltoimet põhjustanud ravimite jaotuvus ravimrühma järgi on toodud allolevas tabelis:

Ravimirühm Teatiste arv

Parasiidivastased ained, insektitsiidid ja repellendid

17

Immunoloogilised ained

16

Infektsioonivastased ained süsteemseks kasutamiseks

11

Immunostimulaatorid

3

Põletiku- ja reumavastased ained

3

Emaka lihastoonust tõstvad ained

2

Suguhormoonid ja genitaalsüsteemi modulaatorid

2

Südamehaiguste ravi

2

Anesteetikumid

1

Antibiootikumid ja kemoterapeutikumid dermatoloogiliseks kasutamiseks

1

Antihistamiinsed ained süsteemseks kasutamiseks

1

Diabeedi raviks kasutatavad ained

1


Kokkuvõte 2016. aastal laekunud kõrvaltoime teatistest

2016 a. saadeti Ravimiametile 18 teatist, mis on läbi aegade suurim aasta jooksul Ravimiametisse laekunud kõrvaltoime teatiste arv. Nendes teatistes kirjeldati 65 erinevat kõrvaltoimet, mis tekkisid 73 loomal.

Lemmikloomad

10 teatist saadeti kõrvaltoimete esinemise kohta lemmikloomadel. Kõikide kõrvaltoimete seos manustatud ravimiga oli hinnatud võimalikuks või tõenäoliseks.

Koer

Koertel esinenud kõrvaltoimetest teatati 7 korral.

3 teatises kirjeldati vähemalt ühte tõsist kõrvaltoimet - kõigil juhtudel oli tegemist vaktsineerimisjärgsete reaktsioonidega:

  • 3,5-kuu vanust kutsikat vaktsineeriti koerte katku, nakkava hepatiidi, parvoviiruse ja paragripi kompleksvaktsiini, leptospiira vaktsiini ning marutaudi vaktsiiniga. 40 min pärast vaktsineerimist tekkisid loidus, hingeldus, perifeersete kehaosade külmus, limaskestade kahvatus, südamepekslemine, punetavad täpid nahal, äge verine kõhulahtisus, tugev oksendamine, punased laigud nahal ning koonu turse. Loom vajas ravi ning paranes mõne tunni möödudes.
  • 4-kuu vanust kutsikat vaktsineeriti koerte katku, nakkava hepatiidi, parvoviiruse, paragripi, leptospiira ja marutaudi kompleksvaktsiiniga. Ligikaudu 2 minutit pärast vaktsineerimist tekkis loomal anafülaktiline šokk ja kollabeerumine. Loom vajas esmaabi, reaktsioon möödus 30 minutiga.
  • 1-aastast koera vaktsineeriti koerte katku, nakkava hepatiidi, parvoviiruse, paragripi, leptospiira ja marutaudi kompleksvaktsiiniga. Ligikaudu 30 minutit hiljem tekkis loomal ülitundlikkusreaktsioon koos järgmiste nähtudega: värisemine, kõhulahtisus, oksendamine, loidus, limaskestade kahvatus ja kuivus, nõrk ja kiire reiepulss, hingeldus, pinges ja valulik kõht. Loom vajas ravi, reaktsioon möödus ja loom tervenes.

4 teatises kirjeldati mittetõsiseid kõrvaltoimeid:

  • 11-aastasele koerale anti karprofeeni tablette valu tõttu. Pärast 2 tableti andmist (õhtul ja hommikul) tekkis loomal tugev oksendamine, mis möödus ravita 12 tunniga.
  • 9-kuusele koerale manustati permetriini ja imidaklopriidi sisaldavat täpilahust välisparasiitide tõrjeks. Mõned tunnid pärast ravimi manustamist tekkis tugev sügelus manustamiskohas.
  • Kahele 3-aastasele koerale manustati permetriini ja fiproniili sisaldavat täpilahust välisparasiitide tõrjeks. Ravimi manustamisjärgse tunni jooksul tekkisid loomadel ärevus, naha ärritus, manustamiskohtade turse, urtikaaria ning nahaalused infiltraadid. Loomad paranesid antihistamiinikumide manustamise järgselt.
  • 3-aastasele koerale anti febanteeli, püranteeli ja prasikvanteeli sisaldav tablett siseparasiitide profülaktikaks. Paar tundi pärast ravimi manustamist tekkis loomal äge oksendamine ja kõhulahtisus, mis möödus paari tunniga.

Kass

Kassidel esinenud kõrvaltoimetest teatati 3 korral, kõik juhtumid olid mittetõsised:

  • Kahele kassile paigaldati flumetriini ja imidaklopriidi sisaldav ravimkaelarihm välisparasiitide tõrjeks. Mõlemal kassil tekkis ravimi manustamiskohas allergiline reaktsioon: alopeetsia, dermatiit, ekseem ja sügelus. Pärast ravimkaelarihma eemaldamist nähud möödusid ja loomad paranesid.
  • 9-aastasele kassile süstiti seainsuliini suhkurtõve raviks. Loomal tekkisid kõhulahtisus ja oksendamine. Kuna tegemist oli väga stressialti loomaga, siis oli tal sellel ajal veresuhkru väärtus normist kõrgem (vaatamata insuliiniravile), mistõttu oli tegemist ka ravimi toime osalise puudumisega.

Põllumajandusloomad

Veis

Põllumajandusloomadel esinenud kõrvaltoimete kohta saadeti 8 teatist veiste kohta, kus 145 ravitud loomast tekkis kõrvaltoime 62 loomal.

  • Kolmel juhul oli tegemist ravimi ohutuse probleemiga: lehmadele süstiti pegbovigrastiimi mastiidi profülaktikaks. Ravimi manustamise järgselt esinesid järgmised kõrvaltoimed: 1 juhul (28 looma) platsenta peetumine, kehatemperatuuri tõus, piima kvaliteedi muutused, ravimi efektiivsuse puudumine; 1 juhul (1 loom) kehatemperatuuri tõus, isutus, kõhulahtisus, looma maaslamamine ning 1 juhul (1 loom) samuti looma maaslamamine. Viimasel kahel juhtumil oli vaja loom hukata.
  • Kahel juhul oli tegemist keeluaegade probleemiga, kus pärast ravimite manustamist (prokaiinbensüülpenitsilliin, amoksitsilliin) esinesid ravimjäägid piimas pärast keeluaja lõppu.
  • Kolmel juhul oli tegemist ravimi efektiivsuse probleemiga.
  • Kahele loomale süstiti kõrge palaviku raviks karprofeeni, kuid palavik ei langenud süstimisjärgseks õhtuks ega ka järgmiseks päevaks.
  • Kaks kõrvaltoime teatist saadeti kabergoliini kohta, kus 48 tundi pärast ravimi manustamist tekkisid 27 loomal kõrvaltoimed, mis möödusid 4-6 päevaga. Kirjeldati järgmisi kõrvaltoimeid: piima lekkimine, piimapais udaras, lehma ebamugavustunne, ravimi efektiivsuse puudumine. Nimetatud ravimit kasutatakse piimalehmade karjamajandamisprogrammis lehmade järsu kinnijätmise abistamiseks piimatoodangu vähendamisega, et vähendada piima lekkimist kinnijätmisel, uute intramammaarsete infektsioonide riski kinnisperioodi jooksul ja ebamugavustunnet. 2016. aasta juunis andis ravimi müügiloa hoidja teada ravimi ohusignaalist: teatati erinevatest kõrvaltoimetest pärast ravimi manustamist. Paljud nendest olid tõsised, sealhulgas maaslamamine (loom on pikali ja ei ole võimeline tõusma), mis tekkis üldjuhul 24 tunni jooksul pärast ravi. Väga palju teateid on ka surmaga lõppenud juhtudest. Sel põhjusel otsustati ravimi müügiluba Euroopa Liidus peatada, kuni müügiloa hoidja poolt täiendava ravimi ohutust puudutava informatsiooni saamiseni.

Kõrvaltoimetest teatamine

Miks on vaja anda teada kõrvaltoimetest?

Teadmine kõrvaltoimetest aitab

  • saada uusi teadmisi turuloleva ravimi kohta (kasu-riski suhte hindamine)
  • muuta nende uute teadmistega ravimite kasutamist ohutumaks.

Soovime tänada kõiki, kes on meile ravimi võimalikest kõrvaltoimetest teada andnud. Loodame väga, et nende loomaarstide ja ka loomaomanike hulk, kes meile teavet võimalikest kõrvaltoimetest saadavad, edaspidi suureneb. Siinkohal juhime tähelepanu, et ravimi väljakirjutamisõigusega isik on kohustatud teavitama Ravimiametit kõikidest tõsistest kõrvaltoimetest.

Lisaks tuleks teatis edastada järgmistel juhtudel:

  • kui loomal tekivad kõrvaltoimed, mida ei ole pakendi infolehel ja pakendil märgitud
  • kui veterinaarravimi manustamise järel avalduvad kõrvaltoimed inimesel
  • kui tekivad kõrvaltoimed veterinaarravimi kasutamisel registreerimata (ravimiinfodes nimetamata) näidustustel ja loomaliikidel (off-label use)
  • kui ravim ei toimi ehk esineb vähene efektiivsus (näiteks oletatava resistentsuse tõttu)
  • kui esinevad teadaolevad (infolehel nimetatud) kõrvaltoimed, kuid nende esinemissagedus ja avaldumise tugevus on suurem kui infolehel märgitud
  • kui avaldub ebapiisav keeluaeg (lubamatud ravimijäägid loomsetes toiduainetes keeluajast kinnipidamisel!)
  • kui avaldub ravimi oletatav ohtlikkus keskkonnale.

Ravimiametisse on ajavahemikul 2005-2015 laekunud 37 kõrvaltoime teatist veterinaarravimite kohta (joonis 1), kus on kirjeldatud ravimi kasutamisel esinenud 99 võimalikku kõrvaltoimet.

Joonis 1. Aastatel 2005-2015 laekunud veterinaarravimite kõrvaltoime teatised

Kõrvaltoime teatisi saatsid Ravimiametisse kas veterinaararstid, loomaomanikud ise või ravimi müügiloahoidjad (MAH). Allolevas tabelis on välja toodud kõrvaltoime teatiste jaotumine vastavalt nende saatjatele.

AASTA TEATISTE ARV SAATJA
2005 1 Veterinaararst
2006 1 Veterinaararst?
2007 1 Veterinaararst
2008 2 Veterinaararst + MAH (kliiniline uuring)
2009 4 Veterinaararst (2)+ MAH (kliiniline uuring) (2)
2010 2 Veterinaararst + loomaomanik
2011 1 Loomaomanik
2012 5 Veterinaararst (1) + MAH (3) + loomaomanik (1)
2013 6 Veterinaararst (2) + MAH (3) + loomaomanik (1)
2014 10 Veterinaararst (8)+ MAH (2)
2015 4 Veterinaararst (2) + MAH (1) + loomaomanik (1)

Kõrvaltoime teatiste osakaal loomaliigiti on toodud alljärgneval joonisel 2:

 

Joonis 2. Kõrvaltoime teatiste osakaal loomaliigiti

Enamik teatistest hõlmab lemmikloomi, kõrvaltoime teatised koertel ja kassidel moodustavad 64,9% teatiste üldarvust. Põllumajandusloomadel esinenud kõrvaltoimete kohta saadeti teatisi võrdlemisi vähe (kokku 27%).

Kui hinnata kõrvaltoimeid loomaliigiti, selgub, et kõige enam esines kõrvaltoimeid põllumajandusloomadel: 110 seal, 18 veisel ning 12 kitsel. Põhjuseks on see, et lemmikloomade puhul manustatakse ravimit reeglina ühele, harvem mitmele loomale, kuid põllumajandusloomade puhul tavaliselt kogu karjale või osale karjast. Loomaliigiti on kõrvaltoimete esinemus toodud joonisel 3.

 

Joonis 3. Kõrvaltoimete esinemus loomaliigiti

Kokku manustati võimalikku kõrvaltoimet põhjustanud ravimit 1103 loomale, kellest 172 tekkis üks või mitu kõrvaltoimet.

Loomaliik Teatiste arv Loomade arv, kellele manustati kahtlustatavat ravimit  Loomade arv, kellel tekkis kõrvaltoime
Lemmikloomad
koer 21 27 26
kass 3 4 4
küülik  2 2 2
Põllumajandusloomad
veis 7 63 18
siga 2 995 110
kits 1 12 12
mesilane* 1 x x

* mesilaste puhul manustatakse ravimit mesitarudesse (300 mesitaru).

Ravimite jaotuvus ravimrühma järgi:

Parasiidivastased ained, insektitsiidid ja repellendid 12
Immunoloogilised ained 11
Infektsioonivastased ained süsteemseks kasutamiseks 9
Südamehaiguste ravi 3
Suguhormoonid ja genitaalsüsteemi modulaatorid 2
Anesteetikumid 1
Antibiootikumid ja kemoterapeutikumid dermatoloogiliseks kasutamiseks 1
Põletiku- ja reumavastased ained 1

Ravimiametisse saabunud teatiste puhul hinnati tekkinud reaktsioonide ja ravimi vahelist seost.

26 juhul hinnati seos ravimiga tõenäoliseks või võimalikuks.

Kõrvaltoime loetakse tõsiseks, kui tekkinud reaktsioon:

  • lõpeb surmaga
  • on eluohtlik
  • põhjustab vigastuse või töövõimetuse
  • põhjustab kaasasündinud väärarengu või sünnidefekti
  • avaldub püsivate või pikaajaliste tunnustena loomadel, kellele manustati ravimit
  • avaldub inimesel veterinaarravimi kasutamise tagajärjel, sealhulgas ebapiisavast keeluajast tingituna kokkupuutel ravimijääkidega loomsetes toiduainetes (lubamatud ravimijäägid loomsetes toiduainetes keeluajast kinnipidamisel).

26-st kõrvaltoime teatisest, kus seos ravimiga oli määratud vähemalt võimalikuks, sisaldasid:

  • 11 teatist (42,3%) tõsist kõrvaltoimet
  • 15 teatist (57,7%) mittetõsist kõrvaltoimet.

Ravimite tõsised kõrvaltoimed

11 tõsises kõrvaltoime teatises oli kirjeldatud 49 kõrvaltoimet. 6 korral teatati surmaga lõppenud kõrvaltoimest (10 looma).

  • 7-aastasele koerale manustati tsimikoksiibi kaela valu tõttu. Ravikuuri lõppedes tekkis loomal kaksteistsõrmiksoole perforatsioon ning vaatamata ravile loom suri.
  • Neljale 8-nädalasele kutsikale süstiti koerte katku, nakkava hepatiidi, parvoviiruse ja paragripi kompleksvaktsiini. 1-4 päeva pärast vaktsineerimist loobusid kutsikad söögist, olid uimased, oksendasid, 3 kutsikat surid.
  • 5-aastane koer vaktsineeriti koerte katku, nakkava hepatiidi, paragripi, parvoviiruse ja leptospiira kompleksvaktsiini ning marutaudi vaktsiiniga. 3 tundi hiljem tekkisid loomal tasakaaluhäired, palavik, teadvusehäired, nõrkus, veriroe ning veriokse. Vaatamata ravile loom suri.
  • Kolmekümnele 2-päevasele vasikale süstiti tildipirosiini veiste respiratoorhaiguste profülaktikaks. Mõne päeva pärast tekkis 3 loomal mõlemapoolne kaelaturse, hingamisraskused ja nad surid.
  • Lontkõrv-küülikut vaktsineeriti Pasteurella vaktsiiniga profülaktilisel eesmärgil. Neli tundi hiljem tekkis anafülaktiline šokk ja loom suri.
  • Koerale manustati kliinilise uuringu käigus suukaudselt levosimendaan/pimobendaani. Tekkis looma üldseisundi halvenemine, atakk ja surm.

Teised tõsised kõrvaltoime teatised, mis lõppesid looma tervistumisega.

5 kõrvaltoime teatises kirjeldati 15 kõrvaltoimet:

  • 1-aastasel koeral tekkis ca 3 tundi pärast marutaudivastase vaktsiini manustamist ülitundlikkusreaktsioon (näo ja hingamisteede turse, uimasus).
  • Sigadele süstiti GnRF analoogvalgu konjugaati, et esile kutsuda testikulaarfunktsiooni ajutine pärssimine (kuldilõhna vähendamine). 20 loomal tekkis järgmisel päeval oksendamine ning uimasus.
  • 4-aastasele koerale süstiti proligestooni inna edasi lükkamiseks. 11 päeva hiljem tekkis süstekohale naha mädane põletik ning nekroos.
  • 4-aastasele koerale manustati permetriini ja püriproksüfeeni sisaldavat täpilahust puukide tõrjeks. Ligikaudu 3 tundi hiljem tekkis loomal värin üle keha ja lihaskangus ning apaatsus.
  • Kahele kassile manustati permetriini ja püriproksüfeeni sisaldavat täpilahust kirpude tõrjeks. 5-6 tundi pärast manustamist tekkis loomadel suurenenud süljeeritus, krambid, temperatuuri tõus ning hingamise probleemid.
  • Kassidele on permetriini sisaldavad preparaadid toksilisuse tõttu vastunäidustatud. Antud teatis on saadetud aastal 2008 ning kahjuks on info üsna puudulik. Teada on, et ravimit manustas kassidele loomaomanik, kuid miks just antud preparaati, on selgusetu.

Ravimite mittetõsised kõrvaltoimed

15 teatises oli kirjeldatud 32 kõrvaltoimet:

  • Fiproniil+metopreen+amitraas koerale puukide ja kirpude tõrjeks (2 teatist): apaatia, uimasus, süljeerituse suurenemine, värinad, kerged krambid.
  • Permetriin+ püriproksüfeen+dinotefuraan koerale puukide ja kirpude tõrjeks: ärevus, segasus, urineerimise sagenemine.
  • Permetriin+püriproksüfeen kassil: lihastõmblused, süljeerituse suurenemine, alajahtumine. Nagu eespool öeldud, on permetriin kassidele vastunäidustatud. Antud juhtumi puhul manustati preparaati koerale, kuid sama pere kass oli vahetus kontaktis koeraga pärast ravimi manustamist.
  • Prasikvanteel+emodepsiid kassile parasiitide profülaktikaks: karvade väljalangemine manustamiskohal.
  • Fiproniil koerale puukide ja kirpude tõrjeks: oksendamine.
  • Flumetriin+imidaklopriid koerale puugitõrjeks: ravimi toime puudumine.
  • Taufluvalinaat mesilastele varratoosi tõrjeks: haigustekitaja resistentsus ravimi suhtes.
  • Koerte katk+nakkav hepatiit+parvoviirus+paragripp+leptospiira+marutaud vaktsiin koerale (2 teatist): oksendamine, tahtmatu urineerimine, sügelus, nina ja silmalaugude turse, nahapunetus, rahutus.
  • Koerte katk+nakkav hepatiit+parvoviirus+paragripp vaktsiin koerale: isutus, uimasus, oksendamine, kõhulahtisus.
  • Küülikutele manustati müksomatoosi vaktsiini: loomad haigestusid müksomatoosi (ravimi toime puudumine).
  • Propofool koerale anesteesiaks: lihaskrambid, tahhükardia.
  • Tsefaleksiin koerale püoderma raviks: angioödeem, villid, sügelus.
  • Ampitsilliin + kloksatsilliin veisele udarapõletiku tõttu: piimas leiti ravimijääke.

Kõrvaltoimetest teatamine

Miks on vaja anda teada kõrvaltoimetest?

Teadmine kõrvaltoimetest aitab

  • saada uusi teadmisi turuloleva ravimi kohta (kasu-riski suhte hindamine)
  • muuta nende uute teadmistega ravimite kasutamist ohutumaks.

Me soovime tänada kõiki, kes on meile ravimi võimalikest kõrvaltoimetest teada andnud. Loodame väga, et nende arstide ja ka loomaomanike hulk, kes meile teavet võimalikest kõrvaltoimetest saadavad, edaspidi suureneb. Siinkohal juhime tähelepanu, et ravimi väljakirjutamisõigusega isik on kohustatud teavitama Ravimiametit kõikidest tõsistest kõrvaltoimetest.

Lisaks tuleks teatis edastada järgmistel juhtudel:

  • kui loomal tekivad kõrvaltoimed, mida ei ole pakendi infolehel ja pakendil märgitud
  • kui veterinaarravimi manustamise järel avalduvad kõrvaltoimed inimesel
  • kui tekivad kõrvaltoimed veterinaarravimi kasutamisel registreerimata (ravimiinfodes nimetamata) näidustustel ja loomaliikidel (off-label use)
  • kui ravim ei toimi ehk esineb vähene efektiivsus (näiteks oletatava resistentsuse tõttu)
  • kui esinevad teadaolevad (infolehel nimetatud) kõrvaltoimed, kuid nende esinemissagedus ja avaldumise tugevus on suurem kui infolehel märgitud
  • kui avaldub ebapiisav keeluaeg (lubamatud ravimijäägid loomsetes toiduainetes keeluajast kinnipidamisel!)
  • kui avaldub ravimi oletatav ohtlikkus keskkonnale.

Viimati uuendatud: 08.07.2022